Taimekasvatuse õppetool keskendub põllumajandusliku taimekasvatuse arendamisele. Meie fookus on saagi stabiilsus, tootmise ressursitõhusus ja keskkonnamõju vähendamine.
Uurime, kuidas kasvatustehnoloogiad, külvikorrad, mullaviljakus ja toitainete ringe mõjutavad kultuurtaimede kasvu ja saagikust. Tegeleme lahendustega, mis aitavad põllumehel toime tulla muutliku ilmastiku ja kasvutingimustega ning teha otsuseid tõenduspõhise info alusel. Eesmärk on toetada kestlikku taimekasvatust nii Eestis kui laiemalt.
Meie õppetooli õppejõud ja teadurid viivad läbi õppetööd peamiselt "Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise" õppekaval, aga ka "Veterinaarmeditsiini" ja doktoriõppes "Põllumajanduse" õppekaval.
Õpetatavad valdkonnad on taimekasvatus ehk agronoomia, tava- ja maheviljelus, taimefüsioloogia, taimegeneetika ja sordiaretus, maaviljelus- ja masintehnoloogiad ning regulatsioonid põllumajanduses.
Üliõpilaste lõputööde juhendamine toimub kõigis õppeastmetes: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
Taimekasvatuse suunaline teadus- ja arendustöö hõlmab nii traditsiooniliste põllukultuuride (sh teraviljad, õlikultuurid, kartul, vahekultuurid, söödakultuurid) kui ka uute põllukultuuride kasvatust, agroökoloogiat, stressitaluvuse ja haiguskindluse uurimist kliimamuutuste tingimustes.
Õppetooli käsutuses on maailmatasemel laborid ja uurimisvahendid eksperimentaaluuringuteks. Välikatsed viiakse läbi Eerika ja Rõhu katsepõldudel. Rahvusvaheliste projektide ja koostöö kaudu panustame kliimamuutuste mõju analüüsi ning innovaatiliste lahenduste loomisse põllumajanduses ja biomajanduses.
Õppetooli laborites toimub uurimistöö taimekasvatuse ja taimefüsioloogia suunal, toetades nii õppe- kui teadustööd.
Taimekvaliteedilabor toetab nii õppe- kui teadustööd, võimaldades teraviljade kvaliteedi põhjalikku analüüsi. Labor on varustatud kaasaegsete seadmetega, sealhulgas langemisarvu määraja, teraliimi sisalduse määramise seadme ja laboriveskiga. Siin saab mõõta teraviljade mahukaalu, langemisarvu, gluteeniindeksit ja teraliimi sisaldust, pakkudes olulist tuge kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse jaoks.
Kontaktisik:
laborijuhataja
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimebioloogia ja maaviljeluse õppetool
Labor pakub võimalusi põllult kogutud taimsete proovide esmatöötluseks, sealhulgas tuulamiseks, sorteerimiseks ja jahvatamiseks. Siin toimub proovide ettevalmistamine edasisteks analüüsideks, toetades nii õppe- kui teadustööd taimekasvatuses.
Kontaktisik:
laborijuhataja
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimebioloogia ja maaviljeluse õppetool
Taimede kasvukambrid ja -ruumid pakuvad kontrollitud keskkonnatingimusi taimede kasvatamiseks ja uurimiseks. Seal on võimalik reguleerida valgusintensiivsust, temperatuuri, niiskust ja süsihappegaasi konsentratsiooni, et viia läbi eksperimente taimede kasvu mõjutavate stressitegurite uurimiseks. Näiteks on võimalik simuleerida isegi 2 korda kõrgemaid süsihappegaasi kontsentratsioone kui on atmosfääris tänapäeval ning jälgida taimede käitumist tuleviku kliima tingimustes.
Põllumajanduslik taimekasvatus (agronoomia), on olnud ülikooli üheks põhisuunaks selle algusest alates. Taimefüsioloogia alane teadustegevus lisandus 2006. aastal.
Kahe valdkonna liitmisel moodustati 2009. aastal taimekasvatuse ja taimebioloogia vastutusvaldkond. Alates 2017. aastast koondus valdkonna juhtimine taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli, mis moodustati taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse ning taimefüsioloogia osakonna ühinemisel. 2026. aastast tegutseb õppetool edasi taimekasvatuse õppetoolina ning sellest eraldus taimebioloogia ja maaviljeluse õppetool.
Valdkonna töö on toimunud läbi aja mitmetes asukohtades, viimati Eerikal, Harkus ja EMÜ linnakus Metsamajas. Tänapäeval asume kõik Metsamajas, katsepõld paikneb Eerikal.
Õppetooli juht
säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor (õppetooli juht)
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimekasvatuse õppetool
+372 7313502
+372 731350259125549
59125549