PKI õppekavade ettevõtte- ja erialapraktikad

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis:  PK.1664 Praktika ettevõtteslink opens in new page

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi põllu-ja maamajanduslike erialade (aiandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, loodusturism) õppekava ühe osana on teise õppeaasta üliõpilastele ette nähtud ettevõttepraktika, mis toimub ajavahemikul 16. juuni kuni 31. august. 

Praktika kestus on 6 nädalat ehk 30 tööpäeva.

Ettevõttepraktika peamiseks eesmärgiks on teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja arendamine töökogemuse kaudu põllumajanduslikus tootmisettevõttes või teadusasutuses, kus on ka nn tootmisosakond. Praktika käigus peab üliõpilane omandama nii praktilise töö kui ka tööde organiseerimise kogemusi valitud erialal. Praktika korraldamiseks ja selle sihipärase käigu tagamiseks määratakse igale üliõpilasele nii ülikoolipoolne kui ka ettevõttepoolne juhendaja.

Ettevõttepraktika läbimiseks valib üliõpilane kooskõlastatult ülikoolipoolse juhendajaga põllumajanduslike ettevõtete nimekirjast endale sobiva ettevõtte. Vastav nimekiri on esitatud antud juhendi lõpus, kusjuures nimekirja saab täiendada.

Praktika käigus peab üliõpilane:

• tutvuma ettevõtte kõigi suundadega;
• tudengit peab kaasama võimalikult kõigis tootmistsükli osades;
• tutvuma võimalusel ettevõtte raamatupidamisega;
• täitma katsepraktika päevikut regulaarselt

Ettevõttepraktika dokumendid on kättesaadavad õppeinfosüsteemist
(materjalid on nähtavad õppeinfosüsteemi sisse loginud ja ainele registreerunud tudengile).

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.1710.Ettevõttepraktika

Kalandus ja rakendusökoloogia eriala magistriõppe üliõpilased peavad õppe käigus sooritama erialapraktika (juhendlink opens in new page). Erialapraktika peamiseks eesmärgiks on teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja arendamine läbi töökogemuse. Praktika käigus omandab üliõpilane nii praktilise töö kui ka tööde organiseerimise kogemusi valitud erialal. Praktika kestuseks on neli nädalat, mis võib toimuda vaheaegadega.

Praktikale suunatakse üliõpilased instituudi (EMÜ PKI), asutuse ja praktikandi vahel sõlmitud kolmepoolse erialapraktika lepingu alusel (lepinglink opens in new page).
 

Igale üliõpilasele määratakse nii ülikoolipoolne kui ka asutusepoolne juhendaja. Praktikabaasis saab kohapealseks juhendajaks olla vaid erialase ettevalmistusega isik.

Praktika ajal peab üliõpilane regulaarselt täitma päevikut, mis asub Google Drive keskkonnas. Sissekandeid päevikusse tuleb teha iga praktikal viibitud päeva kohta eraldi.

Praktika edukalt läbinud üliõpilane:

• Omab praktilisetöö kogemusi mõnes kalanduse ja rakendusbioloogia kitsamas valdkonnas ja oskab neid kogemusi kriitiliselt analüüsida;
• Mõistab õpitud teoreetiliste teadmiste vajalikkust igapäevases praktilises töös ja oskab seda selgitada;
• Omab ülevaadet praktika sooritamise kohaks olnud asutuse või ettevõte (või selle allüksuse) erialasest rollist ühiskonnas;
• On täiendanud oma iseseisva töö oskusi.

Üldjuhul eeldatakse, et üliõpilane leiab praktikakoha enda initsiatiivil pidades nõu oma juhendajaga. Ülikoolipoolseks kontaktisikuteks on vanemteadur Sirje Vilbaste ja professor Katrin Kaldre, kes annavad ka vajadusel nõu. Üliõpilane peab kooskõlastama praktika koha ja erialalepingu ülikoolipoolse kontaktisikuga hiljemalt esimese õppeaasta kevadsemestril üks kuu enne praktika algust.

Erialapraktika peab toimuma riigiasutuses, omavalitsusüksuses või ettevõtteregistris registreeritud firmas erialase kõrgharidusega töötaja või kogenud praktiku järel valvel ja juhendamisel.
 

Praktikakohaks võiks olla üks alljärgnevaist:

• keskkonnakaitse, planeerimise ja/ või konsultatsioonifirma;
• munitsipaaltasandi keskkonna-, arendus- ja planeerimis- või haljastusosakond;
• riiklik või maakondlik keskkonna-, arendus- ja planeerimisosakond;
• keskkonnaamet;
• keskkonnahariduskeskused;
• keskkonnaministeerium ja selle allasutused või mõne teise ministeeriumi keskkonnakaitse osakond; 

Enne praktikale asumist toimub üliõpilase ohutusalane juhendamine. Praktika läbimise järel tuleb esitada erialapraktika kontaktisikule järgmised dokumendid:

• Praktika aruanne
• Täidetud praktika päevik
• Tagasiside ankeet üliõpilaselt (tagasiside ankeetlink opens in new page)
• Juhendaja iseloomustus üliõpilase kohta ja/või tagasiside ankeet juhendajalt

Praktika sooritamine lõpeb ettekandega avalikul seminaril, kus tutvustatakse praktika sisu (vt juhend). Praktika aruanne tuleb esitada vähemalt üks nädal enne seminaril esinemist. Praktika seminari toimumise aeg leitakse seminaril esineda soovivate üliõpilaste ja vastutava õppejõu vahelisel kokkuleppel ja kuulutatakse välja vähemalt neli nädalat enne seminari toimumise aega instituudi infokanalites

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis:  PK.1688 Eriala praktika ettevõtetes/asutustes 

Praktika eesmärk ja sisu

Kalanduse rakendusökoloogia magistrandid peavad õppe käigus sooritama eriala praktika ettevõtetes või asutustes (juhendlink opens in new page). Praktika eesmärk on õppekavas läbitud ainete kaudu omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine, süvendamine ja arendamine ning nende seostamine praktikaga erialalisest tegevusest vahetu osavõtu kaudu. Lisaks konkreetsete tööülesannete täitmisele tutvutakse ettevõtte või ametiasutuse tegevuse juhtimisstrateegiatega ja saadakse ülevaade kogu ettevõtte või ametiasutuse toimemehhanismidest. 

Praktikakoha valik, aeg ja kestus

Praktikakoha valib üliõpilane iseseisvalt valdkonnaga seotud ettevõtete/asutuste seast. Enne praktikale asumist juhendatakse üliõpilasi EMÜ poolse praktikajuhendaja poolt praktika käigus ette tulla võivate ohutegurite osas ning allkirjastatakse kolmepoolne erialapraktika leping (lepinglink opens in new page).

Praktikat võib alustada juba 1. õppeaasta kevadsemestril, kuid peab olema sooritatud hiljemalt 2. õppeaasta sügissemestri lõpuks. 

Praktika maht on 18 tööpäeva (8 h tööpäev), kuid see ei pea olema läbitud järjest, vaid jaotatud vastavalt kokkuleppele ettevõtte/asutusega osadeks. Samuti võib praktikat sooritada vastavalt kokkuleppele erinevates ettevõtetes/asutustes.

Praktika ajal peab üliõpilane regulaarselt täitma päevikut, mis asub Google Drive keskkonnas. Sissekandeid päevikusse tuleb teha iga praktikal viibitud päeva kohta eraldi.

Praktika oodatavad tulemused

Õppeaine eduka läbimise järel üliõpilane:

• omab süvendatud praktilise töö kogemusi mõnes eriala kitsamas valdkonnas ja oskab neid kogemusi kriitiliselt analüüsida, - mõistab õpitud teoreetiliste teadmiste vajalikkust igapäevases praktilises töös ja oskab seda selgitada,
• mõistab asutuse või ettevõtte juhtimisstrateegiaid ja majandusliku efektiivsuse põhimõtteid,
• omab ülevaadet praktika sooritamise kohaks olnud asutuse või ettevõte (või selle allüksuse) erialasest rollist ühiskonnas,
• on täiendanud oma iseseisva töö oskusi.

Arvestuse saamise tingimused

Praktika läbimise järel tuleb esitada erialapraktika kontaktisikule järgmised dokumendid:

• Praktika aruanne
• Täidetud praktika päevik
• Tagasiside ankeet üliõpilaselt (tagasiside ankeetlink opens in new page)
• Juhendaja iseloomustus üliõpilase kohta ja/või tagasiside ankeet juhendajalt

Praktika sooritamine lõpeb ettekandega avalikul seminaril, kus tutvustatakse praktika sisu (vt juhend). Praktika aruanne tuleb esitada vähemalt üks nädal enne seminaril esinemist. Praktika seminari toimumise aeg leitakse seminaril esineda soovivate üliõpilaste ja vastutava õppejõu vahelisel kokkuleppel ja kuulutatakse välja vähemalt neli nädalat enne seminari toimumise aega instituudi infokanalites.

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.1711 Keskkonnakaitse ja maastikuhoiu erialapraktika (1+5 EAP)link opens in new page

Bakalaureuseastme keskkonnakaitse õppekava üliõpilased peavad õppe käigus sooritama ka erialapraktika. Erialapraktika sooritamise käigus saab üliõpilane ettekujutuse keskkonnakaitse, -korralduse ja loodushoiu praktilisest poolest. Üliõpilane puutub kokku erialaste reaalsete probleemidega ja ülesannetega.

• Erialapraktika peab vastama õpitava eriala sisule
• Erialapraktika kestus on 144 h ehk 18 8-tunnilist tööpäeva
• Erialapraktika ainepunktide maht eeldab praktikakohas täiskohaga töötamist
• Erialapraktika võib olla sooritatud mitmes osas vastavalt kokkuleppele praktikakohaga
• Erialapraktika kohta tuleb koostada praktika aruanne, mida esitletakse sügissemestril

Üldjuhul eeldatakse, et üliõpilane leiab praktikakoha enda initsiatiivil. Erialapraktika aine vastutav õppejõud on vanemlektor Ivar Ojaste, kellega saab praktikakoha valikul vajadusel nõu pidada.

Erialapraktika peab toimuma riigiasutuses, omavalitsusüksuses või ettevõtteregistris registreeritud firmas erialase kõrgharidusega töötaja või kogenud (vähemalt 5-aastane erialane töökogemus) praktiku järelvalvel ja juhendamisel.
 

Praktikakohaks võiks olla üks alljärgnevaist:

• keskkonnakaitse, planeerimise ja/ või konsultatsioonifirma;
• munitsipaaltasandi keskkonna-, arendus- ja planeerimis- või haljastusosakond;
• riiklik või maakondlik keskkonna-, arendus- ja planeerimisosakond;
• Keskkonnaamet;
• Keskkonnaagentuur;
• keskkonnahariduskeskused;
• Keskkonnaministeerium ja selle allasutused või mõne teise ministeeriumi keskkonnakaitse valdkond;
• kui praktikakohaks on muu asutus, tuleb see kooskõlastada erialapraktika aine vastutava õppejõuga.
   

Nimekiri üliõpilaste võimalikest praktikakohtadest
Meie õppekavade üliõpilased on erialapraktikat sooritanud: 

• riigiasutustes: 
  Kohalikud omavalitsused, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, Maaelu Teadmuskeskus (varem Põllumajandusuuringute Keskus), Eesti Rahvusringhääling;
• eraettevõtetes: 
  Ragn-Sells AS, AS Eesti Keskkonnateenused, AS Kobras, Alkranel OÜ, Eesti Energia AS, Maves OÜ, Nutriloop OÜ, Hendrikson & Ko OÜ, Sustinere OÜ, AS Epler & Lorenz, FIE Aimur Pisang, OÜ Järve Biopuhastus, Pernod Ricard Estonia OÜ
• valitsusvälistes organisatsioonides:
  Tartu Loodusmaja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, SA Rohetiiger, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Eestimaa Looduse Fond, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, MTÜ Tartu Jahindusklubi, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond
   

Praktika läbimise järel tuleb esitada erialapraktika aine vastutavale õppejõule järgmised dokumendid:

• erialapraktika aruanne (pikkus on 5-9 lk ja see koosneb praktika sisu ülevaatest - millega tegeldi - ja hinnangust erialasele kogemusele, mille praktika läbimine üliõpilasele andis).
• praktikakoha juhendaja poolt täidetud digitaalselt allkirjastatud tagasiside vorm;
• digitaalselt allkirjastatud üliõpilase tagasiside ankeet.
   

Erialasel tööl juba töötav üliõpilane esitab hiljemalt kevadsemestri lõpuks:
• töökohast tõendi töötamise perioodi kohta;
• ametijuhendi
• eneseanalüüsi (töökogemusest/iseseisvalt omandatud oskused ja pädevused, mida te olete kogemusest õppinud ja selle seost õppekavaga) ühel A4 lehel
 

Praktika sooritamine lõpeb ettekandega avalikul seminaril, kus tutvustatakse praktika sisu. Praktika seminari toimumise aeg oktoobris või novembris kuulutatakse välja vähemalt üks nädal enne seminari toimumise aega ÕISis. 

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.1698 Keskkonnakorralduse  ja -poliitika erialapraktika (1+4 EAP)link opens in new page

Keskkonnakorralduse ja -poliitika  korralduse õppekava üliõpilased peavad õppe käigus sooritama ka erialapraktika. Erialapraktika sooritamise käigus saab üliõpilane ettekujutuse keskkonnakaitse, -korralduse ja loodushoiu praktilisest poolest. Üliõpilane puutub kokku erialaste reaalsete probleemidega ja ülesannetega.

• Erialapraktika peab vastama õpitava eriala sisule
• Erialapraktika kestus on 120 töötundi ehk 15 8-tunnilist tööpäeva
• Erialapraktika ainepunktide maht eeldab praktikakohas täiskohaga töötamist
• Erialapraktika võib olla sooritatud mitmes osas vastavalt kokkuleppele praktikakohaga
• Erialapraktika kohta tuleb koostada praktika aruanne, mida esitletakse sügissemestril
   

Üldjuhul eeldatakse, et üliõpilane leiab praktikakoha enda initsiatiivil. Erialapraktika aine vastutav õppejõud on vanemlektor Ivar Ojaste, kellega saab praktikakoha valikul vajadusel nõu pidada.

Erialapraktika peab toimuma riigiasutuses, omavalitsusüksuses või ettevõtteregistris registreeritud firmas erialase kõrgharidusega töötaja või kogenud (vähemalt 5-aastane erialane töökogemus) praktiku järelvalvel ja juhendamisel.

Praktikakohaks võiks olla üks alljärgnevaist:

• keskkonnakaitse, planeerimise ja/ või konsultatsioonifirma;
• munitsipaaltasandi keskkonna-, arendus- ja planeerimis- või haljastusosakond;
• riiklik või maakondlik keskkonna-, arendus- ja planeerimisosakond;
• Keskkonnaamet;
• Keskkonnaagentuur;
• keskkonnahariduskeskused;
• Keskkonnaministeerium ja selle allasutused või mõne teise ministeeriumi keskkonnakaitse valdkond;
• kui praktikakohaks on muu asutus, tuleb see kooskõlastada erialapraktika aine vastutava õppejõuga.
  
  Nimekiri üliõpilaste võimalikest praktikakohtadest
  Meie õppekavade üliõpilased on erialapraktikat sooritanud:
• riigiasutustes: 
  Kohalikud omavalitsused, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, Maaelu Teadmuskeskus (varem Põllumajandusuuringute Keskus), Eesti Rahvusringhääling;
• eraettevõtetes: 
  Ragn-Sells AS, AS Eesti Keskkonnateenused, AS Kobras, Alkranel OÜ, Eesti Energia AS, Maves OÜ, Nutriloop OÜ, Hendrikson & Ko OÜ, Sustinere OÜ, AS Epler & Lorenz, FIE Aimur Pisang, OÜ Järve Biopuhastus, Pernod Ricard Estonia OÜ
• valitsusvälistes organisatsioonides:
  Tartu Loodusmaja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, SA Rohetiiger, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Eestimaa Looduse Fond, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, MTÜ Tartu Jahindusklubi, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond 

Praktika läbimise järel tuleb esitada erialapraktika aine vastutavale õppejõule järgmised dokumendid:

• erialapraktika aruanne (pikkus on 5-9 lk ja see koosneb praktika sisu ülevaatest - millega tegeldi - ja hinnangust erialasele kogemusele, mille praktika läbimine üliõpilasele andis).
• praktikakoha juhendaja poolt täidetud digitaalselt allkirjastatud tagasiside vorm;
• digitaalselt allkirjastatud üliõpilase tagasiside ankeet.
   

Erialasel tööl juba töötav üliõpilane esitab hiljemalt kevadsemestri lõpuks:
• töökohast tõendi töötamise perioodi kohta;
• ametijuhendi
• eneseanalüüsi (töökogemusest/iseseisvalt omandatud oskused ja pädevused, mida te olete kogemusest õppinud ja selle seost õppekavaga) ühel A4 lehel

Praktika sooritamine lõpeb ettekandega avalikul seminaril, kus tutvustatakse praktika sisu. Praktika seminari toimumise aeg oktoobris või novembris kuulutatakse välja vähemalt üks nädal enne seminari toimumise aega ÕISis. 

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.1714 Loodusturismi ettevõttepraktikalink opens in new page

Loodusturismi eriala bakalaureuseõppe üliõpilased peavad õppe käigus sooritama ettevõtluspraktika (juhendlink opens in new page). Praktika eesmärgiks on kinnistada praktikas eriala baasteadmisi, mis aitaks formeerida terviklikku arusaamist turismiettevõtluse olemusest ja organisatsiooni juhtimisest ning rakendada teadmisi Eesti loodusest loodusturismi toote, paketi või äriplaani arendamiseks.

Praktika võib sooritada turismiettevõttes või mittetulundusühingus, milline kasutab oma turismitoodete komponendina olulisel määral loodusressursse. Näiteks: seiklus- ja ekstreemturism, loodusretked, looduses toimuv õpe, taime- ja loomariigi tutvustamine ja vaatlus jms.

Samuti võib ettevõtluspraktika sooritada  loodusressursside säästlikku kasutamist ja kaitsmist toetavates riiklikes ja kohaliku omavalitsuse asutustes juhul kui konkreetne praktikaülesanne on seotud turismiga, näiteks: Riigimetsa Majandamise Keskus; loodus- ja rahvuspargid, looduskaitsealad, keskkonnateenistused.

Praktika kestuseks on neli nädalat e. 136 tundi, mis võib toimuda vaheaegadega. Praktikale suunatakse üliõpilased instituudi (EMÜ PKI), asutuse ja praktikandi vahel sõlmitud kolmepoolse erialapraktika lepingu alusel (lepinglink opens in new page). Igale üliõpilasele määratakse nii ülikoolipoolne kui ka ettevõttepoolne juhendaja. Praktikabaasis saab kohapealseks juhendajaks olla vaid erialase ettevalmistusega isik. Praktika ajal peab üliõpilane igapäevaselt täitma päevikut, milles on  toodud kuupäev, töökohustused praktika jooksul, ülesanded ja maht.

Praktika edukalt läbinud üliõpilane:

1) oskab kasutada teadmisi Eesti floorast ja faunast kestliku turismitoote või paketi väljatöötamiseks;
2) kasutab loodusturismi mõisteid ja oskab rakendada neid turismi ja turismiettevõtte juhtimisel ning kohalikus ja regionaalses arengus;
3) oskab analüüsida, kuidas organisatsioon töötab ja anda soovitusi ettevõtte äriplaani koostamiseks või selle parandamiseks;
4) teab organisatsioonilisi, metodoloogilisi ja klienditeeninduse põhimõtteid;
5) on võimeline hindama, ennetama ja juhtima riske turismiettevõttes;
6) on parandanud suhtlemisoskust kolleegidega, klientidega, turismi asjalistega ja kohaliku kogukonnaga;
7) mõistab väikesemahulise ettevõtte heterogeensust ja tegevuste ning rollide laia varieeruvust ning jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

Üldjuhul eeldatakse, et üliõpilane leiab praktikakoha enda initsiatiivil, kooskõlastades selle ülikoolipoolse juhendajaga. Üliõpilane peab kooskõlastama praktika koha ja ettevõtluspraktika lepingu ülikoolipoolse kontaktisikuga hiljemalt teise õppeaasta kevadsemestril üks kuu enne praktika algust.

Praktika läbimise järel tuleb esitada ettevõtluspraktika juhendajale järgmised dokumendid:

• Täidetud praktika päevik (kirjeldatud juhendis)
• Tagasiside ankeet praktikajuhendajalt (lepingu Lisa 2.)

Praktika sooritamine lõpeb ettekandega avalikul seminaril, kus tutvustatakse praktika sisu.

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.0162 Loodusturismi eriala praktikalink opens in new page

Loodusturismi eriala magistriõppe üliõpilased peavad õppe käigus sooritama 5 nädala e. 128 tunni mahuga erialapraktika. Erialapraktika peamiseks eesmärgiks on teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja arendamine läbi töökogemuse. Praktika käigus omandab üliõpilane nii praktilise töö kui ka tööde organiseerimise kogemusi valitud erialal

Praktika kestuseks on kolm nädalat, mis võib toimuda vaheaegadega.

Praktikale suunatakse üliõpilased instituudi (EMÜ PKI), asutuse ja praktikandi vahel sõlmitud kolmepoolse erialapraktika lepingu alusel (lepinglink opens in new page)

Igale üliõpilasele määratakse nii ülikoolipoolne kui ka asutusepoolne juhendaja. Ülikoolipoolseks juhendajaks on eeldatavalt magistritöö juhendaja. Praktikabaasis saab kohapealseks juhendajaks olla vaid erialase ettevalmistusega isik.

Praktika ajal peab üliõpilane regulaarselt täitma päevikut (kõik vajalikud dokumendid on saadaval ÕIS-is aine õppematerjalide all). Sissekandeid päevikusse tuleb teha iga praktikal viibitud päeva kohta eraldi.

Praktika edukalt läbinud üliõpilane:

• Omab süvendatud praktilise töö kogemusi mõnes loodusturismi kitsamas valdkonnas ja oskab neid kogemusi kriitiliselt analüüsida;
• Omab andmekogumisoskusi loodusturismi monitooringuks;
• Mõistab õpitud teoreetiliste teadmiste vajalikkust igapäevases praktilises töös ja oskab seda selgitada;
• Omab ülevaadet praktika sooritamise kohaks olnud asutuse või ettevõte (või selle allüksuse) erialasest rollist ühiskonnas;
• On täiendanud oma iseseisva töö oskusi.
• On kinnistanud analüüsimisoskust;
• On arendanud suhtlemis- ning organiseerimisoskust.

Üldjuhul eeldatakse, et üliõpilane leiab praktikakoha enda initsiatiivil pidades nõu oma juhendajaga. Ülikoolipoolseks kontaktisikuks on EMÜ PKI Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Ly Härm ([email protected], tel 58416599, kabinet D-211), kes annab ka vajadusel nõu. Üliõpilane peab kooskõlastama praktika koha ja erialalepingu ülikoolipoolse kontaktisikuga hiljemalt esimese õppeaasta kevadsemestril üks kuu enne praktika algust.

Erialapraktika peab toimuma riigiasutuses, omavalitsusüksuses või ettevõtteregistris registreeritud firmas erialase kõrgharidusega töötaja või kogenud praktiku järelvalvel ja juhendamisel.

Praktikakohaks võiks olla üks alljärgnevaist:
a) turismiarenduse organisatsioon;
b) loodusturismi ettevõtte
c) keskkonnakaitse, planeerimise ja/ või konsultatsioonifirma;
d) riiklik või kohaliku omavalitsuse keskkonna-, arendus- ja planeerimisosakond;
e) keskkonnaamet;
f) keskkonnahariduskeskused;
g) keskkonnaministeerium ja selle allasutused või mõne teise ministeeriumi keskkonnakaitse osakond;
Praktika läbimise järel tuleb esitada erialapraktika kontaktisikule järgmised dokumendid:

• Täidetud praktika päevik
• Juhendaja iseloomustus üliõpilase kohta ja/või tagasiside ankeet juhendajalt (vt leping lisa 2)

Praktika sooritamiseks esitab magistriõppe üliõpilane praktika aruande, mis tuleb esitada hiljemalt 1 nädal enne I õppeaasta kevadsemestri lõppu. 

Ülikoolipoolse praktikajuhendaja kontaktid:
Ly Härm, EMÜ PKI Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur
[email protected], tel +372 5841 6599, Kreutzwaldi 5, D-211

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: MS.0836 Ettevõttepraktikalink opens in new page

1. Praktika eesmärk.

Praktika on II kursuse järgselt toimuv  õppekava kohustuslik aine mahuga 6 EAP, mis lõpeb arvestusega. Praktika toimub reeglina 4. semestri järgsel suvel, kokkuleppel ülikooli ja praktikabaasiga  võib praktika sooritada ka mingil muul ajal. Praktika   eesmärk on kinnistada valdkonna- ja suunaõppes omandatud teoreetilisi teadmisi ning omandada praktilisi oskusi ja kogemusi.

Praktika läbinud üliõpilane:

1) on saanud ülevaate praktikaettevõttest ja oskab seda süsteemselt kirjeldada;
2) oskab planeerida aega tööülesannete tähtaegseks täitmiseks ning on omandanud meeskonnatöö kogemuse;
3) on saanud informatsiooni kogumise ning süstematiseerimise ja analüüsimise oskuse;
4) oskab anda analüüsivat ülevaadet praktikal tehtud töödest, sh tuua välja individuaalülesannete täitmise käiku ja tulemust;
5) oskab teha kokkuvõtet praktikast, sh eneseanalüüsi praktika tulemuslikkusest.

2. Praktika sooritamise koht

Praktikakoha valib üliõpilane. Praktikakohaks võib olla Eesti äriühing, välismaa äriühingu filiaal, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõte, kohalik omavalitsus jms. Valitud praktikakoha põhitegevus võiks olla seotud põllu- või maamajandusega, samuti nendega külgnevate tootmise/töötlemise/turustamise/teeninduse tegevusvaldkondadega.

Valitud praktikakohas määratakse üliõpilasele kohapealne juhendaja. Praktika kohapealne juhendaja ja üliõpilane lepivad kokku praktikakohaga  tutvumise ja praktika sooritamise aja ning praktika ajal täidetava individuaalse ülesande ja muud ettevõtte vajadustest tulenevad täidetavad ülesanded. Erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks tuleks täidetavate ülesannete määramisel arvestada, et  üliõpilane saaks praktikakohas võimaluse tutvuda ettevõtte tegevusega õpitavat eriala puudutavates valdkondades arvestades praktikabaasi vajadusi. Päevaõppe üliõpilaste praktikale võtmisel  tuleks arvestada, et päevaõppe üliõpilasel puudub tavapäraselt töökogemus ning ta vajab talle määratud tööülesannetega toimetulekuks abi ja selgitusi.

Individuaalülesande  kindlaksmääramise järgselt täidetakse vorm Kokkulepe praktika sooritamisekslink opens in new page, milles näidatakse:

• üliõpilase nimi ja üliõpilase ülikooli e-posti aadress;
• praktikakoha ettevõtte nimi, selle esindaja ja praktika  sooritamise koht (aadress);
• praktika toimumise aeg;
• kohapealse juhendaja nimi, ametikoht ja tema kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress);
• praktika individuaalülesanne.

Ettevõtte esindaja (või üliõpilase kohapealse juhendaja) ja üliõpilase poolt allkirjastatud kokkuleppevorm esitatakse ülikoolipoolsele juhendajale üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks. Kui ülikoolipoolne juhendaja teeb ettepaneku individuaalülesande  oluliseks muutmiseks, tuleb kokkulepe taas kooskõlastada praktika kohapealse juhendajaga ning esitada ülikoolipoolsele juhendajale uuesti üle vaatamiseks.  Ülikoolipoolselt juhendajalt praktika kokkuleppe (sh praktika individuaalülesande) sobivuse kohta info saamise järgselt laeb üliõpilane kokkuleppelehe Moodlesse vastava tööülesande juurde.

Ülikoolipoolse juhendaja poolt üle vaadatud ja allkirjastatud praktika kokkuleppe alusel sõlmitakse ülikooli, praktikakoha ja üliõpilase vahel Praktikaleping, mis  digiallkirjastatakse üliõpilase ja ettevõtte esindaja poolt ning edastatakse ülikoolipoolsele praktikajuhendajale. Erandjuhul võib praktikalepingu allkirjastamiseks esitada paberkandjal. Ülikoolipoolne praktikajuhendaja kontrollib lepingu vastavust esitatud nõuetele ning edastab nõuetele vastava praktikalepingu digiallkirjastamiseks instituudi õppedirektorile. Esitatud nõuetele mittevastava praktikalepingu tagastab ülikoolipoolne praktikajuhendaja üliõpilasele paranduste ja täienduste tegemiseks. Õppedirektori poolt digiallkirjastatud praktikaleping registreeritakse ülikooli dokumendihaldussüsteemis ning saadetakse praktikalepingusse märgitud üliõpilase ja ettevõtte esindaja mailidele.

Vajadusel, eelnevalt praktika ülikoolipoolset juhendajat informeerides, võib üliõpilane praktikakohta vahetada või sooritada praktika kahes praktikakohas. Praktikakoha vahetamisel tuleb koostada uus kokkulepe praktika sooritamiseks ning sõlmida uus praktikaleping. Kahes praktikakohas praktika sooritamisel tuleb kokkulepe ja praktikalaping sõlmida mõlema praktikakohaga. 

Praktika sooritamisel välismaal lepitakse selles eelnevalt kokku praktika ülikoolipoolse juhendajaga. Välismaal praktika sooritamisel lepitakse praktika ülesanded, kokkuleppevormi ja praktikalepingu sõlmimine kokku praktika ülikoolipoolse juhendaja ja õppedirektoriga.

Praktikaleping ei reguleeri praktikakoha ja praktikandi omavahelisi tööalaseid suhteid ning ei reglementeeri praktikakohas tehtud töö tasustamist.

3. Praktika korraldus

Praktika kestvus on neli nädalat. Praktikaülesannete täitmiseks peab üliõpilane iga nädal töötama 40 tundi, praktika üldkestvus ei tohi jääda lühemaks 148 tunnist.

Üliõpilane (praktikant):

1) osaleb praktikat tutvustaval tunniplaanijärgsel seminaril;
2) esitab praktikaettevõttele praktika kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud dokumendid (praktikajuhendi, kokkuleppevormi, praktikalepingu, praktikandi hindamislehe jms);
3) esitab õigeaegselt ülikoolipoolsele juhendajale praktikaettevõtte esindajaga kooskõlastatud kokkuleppe ja praktikalepingu praktika sooritamiseks;
4) osaleb praktika läbiviimisel selleks kokkulepitud ajal;
5) osaleb tunniplaanijärgselt toimuval praktika tagasiside seminaril.

Praktikakoht ja kohapealne juhendaja:

Praktikakoha kohustused on praktikalepingus (osas III Poolte õigused ja kohustused p 11). Lisaks praktikalepingus toodule abistab praktikakoha juhendaja praktikanti töö tegemiseks vajaliku info hankimisel.

Ülikoolipoolne juhendaja:

1) viib läbi praktika eemärke, dokumentatsiooni, korraldust jms. tutvustava praktika sissejuhatava seminari;
2) vaatab üle individuaalse tööülesande praktika ajaks, kokkulepped praktika sooritamiseks ning praktikalepingu ja vajadusel teeb ettepanekud muudatuste tegemiseks;
3) vajadusel abistab üliõpilasi praktikakoha leidmisel;
4) vajadusel abistab üliõpilasi praktika individuaalse tööülesande valikul;
5) vajadusel kontrollib üliõpilaste praktikabaasi sobivust;
6) kontrollib valikuliselt üliõpilaste praktikal viibimist ning praktikaettevõtte rahulolu praktikandiga;
7) viib läbi praktika tagasisidestamise seminari;
8) annab kokkuvõtva hinnangu üliõpilase praktikale.

4. Praktika hindamine.

Ettevõttepraktika ajal tehtud tööd ja tegevused kajastab üliõpilane praktika kestel praktikapäevikus. Praktikapäeviku allkirjastab üliõpilane ja ettevõttepoolne juhendaja. Praktika lõppedes laadib üliõpilane praktikapäeviku Moodlesse vastava tööülesande juurde.

Praktika lõppedes koostab üliõpilane praktikaaruande. Aruande sissejuhatuses esitatakse praktikakohta tutvustavad üldandmed. Aruande üldosas antakse ülevaade praktika individuaalülesande täitmisest ning analüüsiv ülevaade kõigist praktikabaasis tehtud töödest ja tegevustest. Ülesannete täitmise kirjelduses tuleb välja tuua seosed õpitud ainetega. Praktikaaruande kokkuvõtte osas annab üliõpilane hinnangu praktika üldise korralduse kohta, hindab suhtumist praktikanti ning esitab eneseanalüüsi andes hinnangu oma tööle, olemasolevate teadmiste ja oskuste tasemele ning praktika kasulikkusele või põhjendab praktika mittevajalikkust.

Kohapealne juhendaja täidab praktika lõppedes Praktikandi hindamislehelink opens in new page (üliõpilasele kättesaadav ÕIS-is ja Moodles). Praktikandi hindamislehe saadab praktika ülikoolipoolne juhendaja ka kohepealsele juhendajale kokkuleppes märgitud e-posti aadressile. Digiallkirjastatud praktikandi hindamislehe võib kohapealne juhendaja saata otse ülikoolipoolsel juhendaja e-postile või anda üliõpilasele koos praktikaaruandega esitamiseks. Enne praktikaaruande üleslaadimist Moodlesse vastava tööülesande juurde annab üliõpilane koostatud aruande kohapealsele juhendajale tutvumiseks ja digiallkirjaga kinnitamiseks.

Praktika arvestatuks lugemisel ülikoolis on aluseks:

1) osalemine praktikat tutvustaval tunniplaanijärgselt toimuval seminaril;
2) üliõpilase poolt esitatud käesoleva juhendi nõuetele vastav praktikaaruanne ning praktikaettevõtte poolse juhendaja positiivne hinnang;
3) osalemine tunniplaanijärgselt toimuval praktika tagasiside seminaril.

Koostajad:
Anu-Ell Visberg
tel: 731 3043
e-post: [email protected];

Ülle Roosmaa
tel: 731 3046,
e-post: [email protected]

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: PK.0399: Maastikuarhitektuuri erialapraktikalink opens in new page

Erialapraktika eesmärk

Erialapraktika eesmärk on tutvustada üliõpilasele eriala praktilisi probleeme, arendada oskusi erialaste ülesannete lahendamiseks ning siduda teoreetilised teadmised praktiliste oskustega. Praktika toetab üliõpilase edasisi õpinguid ja valmistab ette erialaseks tööks.

Õpiväljundid

Erialapraktika läbinud üliõpilane:

1. omab täiendavat ettekujutust maastikuarhitekti või selle naabereriala kvalifikatsiooni nõudva erialase töö praktilistest külgedest;
2. oskab defineerida erinevaid erialaseid probleeme, sealhulgas taimekasutuse, ruumiloome ja erialase kommunikatsiooni vallas, ning siduda neid teoreetiliste käsitlustega;
3. omab täiendavat ettekujutust erialase tööturu olemusest ja maastikuarhitektuuri büroo või maastikuarhitektuuri naabereriala töökeskkonna toimimisest.

Sisu lühikirjeldus

Erialapraktika koosneb erinevatest erialastest tegevustest praktikakohas. Üliõpilane peab läbima vähemalt 3,5-nädalase (koormusega 1,0) või 7-nädalase (koormusega 0,5) erialase tööpraktika, mis toimub üliõpilase vabalt valitud, kuid enne praktika algust vastutava õppejõu poolt heaks kiidetud praktikakohas. Praktikat juhendab vastava erialase kõrgharidusega või vähemalt 5-aastase erialase töökogemusega praktikajuhendaja.

Praktika peab sisaldama vähemalt ühte kahenädalast katkematut tööperioodi ühes praktikakohas koormusega 0,5 või rohkem. Praktika toimub reeglina ülikooliõpingute ajal. Enne bakalaureuseõppe algust läbitud praktikat arvestatakse juhul, kui üliõpilane oli praktika ajal vähemalt 18-aastane ja täidetud on kõik teised praktika arvestamise tingimused.

Õppematerjalid ja hindamine

Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid on leitavad kursuse õppematerjalide kaustas. Praktika juhised ning hindamise tingimused on toodud erialapraktika juhendis ja praktika tõendis.

Hindamisele pääsemise tingimused

Hindamisele pääsemiseks peab üliõpilane:

• läbima vähemalt 3-nädalase erialapraktika;
• koostama ja esitama praktikapäeviku;
• esitama seminariettekande erialapraktika kogemustest.

Ülikoolipoolse praktikajuhendaja kontaktid:
Toomas Muru, EMÜ PKI Õppetooli koordinaator, peaspetsialist
[email protected] 

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: MS.0829 Juhtumipõhine ettevõttepraktika (5 EAP)link opens in new page

1. Juhtumipõhise ettevõttepraktika eesmärk

Juhtumipõhine ettevõttepraktika (edaspidi nimetatud „praktika“) on magistriõppe õppekava „Majandusarvestus ja finantsjuhtimine“  kohustuslik aine mahuga 5 EAP (mitteeristav hindamine).

Praktika eesmärk on õpitud erialal omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja rakendamine ettevõttes või asutuses valitud juhtumi põhjal.

Praktika läbinud üliõpilane on saavutanud järgmised õpiväljundid:

• oskab iseseisvalt piiritleda ja analüüsida seoses ettevõtte funktsioneerimisega tekkivaid majandusteaduslikke probleeme ja/või uurimisküsimusi;
• oskab kavandada probleemlahenduste käiku;
• on saanud informatsiooni kogumise ja süstematiseerimise kogemuse;
• on omandanud meeskonnatöö kogemuse.

Praktika sisu lühikirjeldus: praktika toimub üliõpilase poolt valitud ettevõttes või asutuses. Praktika käigus tuvastab üliõpilane probleemi ja kavandab selle lahendamise. Probleem, mille lahendust üliõpilane praktika käigus kavandab on seotud üliõpilase varasemalt erialamoodulis ja valikainetes läbitud õppeainetega.

Praktika koolipoolsed koordinaatorid on: majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialal lektor Katrin Lemsalu ning ökonoomika ja ettevõtluse erialal lektor Katrin Kreegimäe.

2. Praktika sooritamise koht ja toimumise aeg

Praktikakoha valib üliõpilane ise. Praktikakoha mitteleidmisel pöördub üliõpilane praktika koolipoolse koordinaatori poole. Üliõpilane kooskõlastab praktikakoha enne praktika sooritamist praktikakoha juhtkonnaga (juhtkonna suuline nõusolek). Praktikakohaks võib olla nii äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, kohalik omavalitsus, ministeerium või selle allasutus, jmt organisatsioonid (edaspidi nimetatud „praktikakoht). Lubatud on praktika sooritamine ka välismaal. Samuti võib praktika kohaks olla töökoht, kus üliõpilane ise töötab.

Praktika kestvus praktikakohas on 2.5 nädalat (100 tundi). Praktika praktikakohas ei pea toimuma järjest, kuid praktika üldkestvus ei tohi jääda lühemaks ettenähtud ajast. Praktika toimub vahemikus 1.aprill kuni 31. august.

3. Praktikaeelne tegevus

Enne praktikale minekut üliõpilane teavitab ja kooskõlastab praktikakoha ja uuritava probleemi praktika koolipoolse koordinaatoriga. Üliõpilane esitab praktikakoha ja uurimisprobleemi kursuse Moodle´i keskkonda ning samast keskkonnast saab ka tagasisidet koolipoolselt koordinaatorilt selle kohta, kas praktikakoht ja uurimisprobleem on aktsepteeritud/mitteaktsepteeritud. Mitteaktsepteerimise korral on üliõpilasel võimalik probleemi püstitust parendada või esitada uus probleem.

Praktika sooritamiseks sõlmitakse üliõpilase, praktikakoha ja Eesti Maaülikooli vahel Praktikaleping (kättesaadav Moodle´is). Praktikaleping digiallkirjastatakse üliõpilase ja praktikakoha esindaja poolt ja edastatakse koolipoolsele praktika koordinaatorile hiljemalt 15.maiks. Erandjuhul võib praktikalepingu esitada paberkandjal. Õppedirektori poolt digiallkirjastatud praktikaleping saadetakse praktikalepingus märgitud üliõpilase ja praktikakoha meiliaadressidele.

4. Praktika korraldus

1.      Praktika jooksul üliõpilane tutvub praktikakohaga ning selles toimuvate protsessidega, mis on seotud uuritava valdkonnaga.

2.      Esimeses etapis üliõpilane kirjeldab juhtumi. Juhtumi kirjelduses üliõpilane esitab ja kirjeldab probleemi, esitab taustinformatsiooni ning lähteandmed ja määratleb eesmärgiks oleva lõppseisu. Probleem määratletakse koostöös ettevõttepoolse juhendajaga.

3.      Seejärel üliõpilane viib läbi juhtumi analüüsi ehk lähtuvalt probleemi kirjeldusest otsib erinevaid viise probleemi lahendamiseks ning analüüsib erinevaid lahenduskäike sh analüüsib iga lahendusvariandiga kaasnevaid positiivseid ning negatiivseid aspekte? (esitades praktika aruandes need soovitavalt tabeli kujul).

4.      Üliõpilane valib probleemi lahendamiseks välja sobivaima variandi, põhjendab selle sobivust ning kavandab konkreetse uuritava probleemi lahenduskäigu.

5.      Üliõpilane teavitab/kooskõlastab praktikakoha poolse juhendajaga enda koostatud lahenduskäigu ning palub temalt tagasisidet lahenduskäigule ja selle rakendatavusel.

5. Praktikaaruanne

Praktikaperioodi järgselt koostab üliõpilane praktikaaruande. Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest praktikakohas. Aruande maht on 8-12 lehekülge ning selle vormistamisel jälgitakse Eesti Maaülikooli lõputööde vormistamise nõudeid.

Praktikaaruande struktuur (Lisa 1):link opens in new page

• Sissejuhatus
• Juhtum
• Analüüsi juhtumi (probleemi) kirjeldus, eesmärgiks olev lõppseis
• Probleemi lahendamiseks kasutatav metoodika
• Kavandatud lahenduskäik probleemi lahendamiseks ja arutelu
• Eneseanalüüs ning hinnang praktikakohale (sh juhendamisprotsessile ja – käigule ning praktikakoha  sobivusele praktikaeesmärkide täitmiseks)
• Kokkuvõte praktikast (sh ülevaade praktika käigust ning tulemustest ning hinnang praktika tulemustele ja eesmärkide täitmisele)
• Kasutatud allikmaterjalide loetelu (kui üliõpilane on kasutanud allikmaterjale, millele on aruandes viidatud)
• Lisad (kohustuslik lisa: Praktikakoha juhendaja hinnang üliõpilase praktika sooritusele)

Praktikaaruanne esitatakse koolipoolsele koordinaatorile hiljemalt 20. septembriks.

6. Praktika hindamine

Peale praktikaaruannete esitamist toimub tunniplaani järgselt avalik praktikaaruande kaitsmine, kus kõik osalevad üliõpilased peavad olema valmis tegema ettekande, milles antakse lühiülevaade praktikast. Esitluse struktuur on esitatud Moodle´is. Esitluse kestuseks on ühele üliõpilasele planeeritud 15 minutit. Praktika koolipoolne koordinaator hindab avalikul kaitsmisel praktika eesmärkide täitmist ja õpiväljundite saavutatuse taset. Hindamine toimub mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

 Praktika on „arvestatud“, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. üliõpilane on esitanud vormilt nõuetekohase praktikaaruande (vt p.5), milles kajastub õpiväljundite saavutamine;
2. praktikakoha juhendaja on andnud positiivse hinnangu praktikandile;
3. üliõpilane on esitanud vormilt nõuetekohase praktikaaruande slaidesitluse;
4. üliõpilane on osalenud ja (valikuliselt) esinenud praktikaaruande kaitsmise seminaril;
5. üliõpilane on osanud vastata kaitsmisel esitatud küsimustele.

Koostajad:

Katrin Lemsalu

e-post: [email protected]

Katriin Visnapuu
e-post: [email protected]

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis:  PK.1671 Praktika ettevõtteslink opens in new page

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi põllu-ja maamajanduslike erialade (aiandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, loodusturism) õppekava ühe osana on teise õppeaasta üliõpilastele ette nähtud ettevõttepraktika, mis toimub ajavahemikul 16. juuni kuni 31. august. Praktika kestus on 6 nädalat ehk 30 tööpäeva.

Ettevõttepraktika peamiseks eesmärgiks on teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja arendamine töökogemuse kaudu põllumajanduslikus tootmisettevõttes või teadusasutuses, kus on ka nn tootmisosakond. Praktika käigus peab üliõpilane omandama nii praktilise töö kui ka tööde organiseerimise kogemusi valitud erialal. Praktika korraldamiseks ja selle sihipärase käigu tagamiseks määratakse igale üliõpilasele nii ülikoolipoolne kui ka ettevõttepoolne juhendaja.

Ettevõttepraktika läbimiseks valib üliõpilane kooskõlastatult ülikoolipoolse juhendajaga põllumajanduslike ettevõtete nimekirjast endale sobiva ettevõtte. Vastav nimekiri on esitatud antud juhendi lõpus, kusjuures nimekirja saab täiendada.

Praktika käigus peab üliõpilane:

• tutvuma ettevõtte kõigi suundadega;
• tudengit peab kaasama võimalikult kõigis tootmistsükli osades;
• tutvuma võimalusel ettevõtte raamatupidamisega;
• täitma katsepraktika päevikut regulaarselt

Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise ettevõttepraktikat koordineerib Mailis Korge:
[email protected]
tel. 7313504
Kreutzwaldi 5 (Metsamaja), 2C25

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis:  PK.1671 Praktika ettevõtteslink opens in new page

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi põllu-ja maamajanduslike erialade (aiandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, loodusturism) õppekava ühe osana on esimese aasta põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala magistriõppe üliõpilastele ette nähtud ettevõttepraktika, mis toimub ajavahemikul 1. aprill kuni 31. august. Praktika kestus on 4 nädalat ehk 20 tööpäeva.

Ettevõttepraktika peamiseks eesmärgiks on teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja arendamine töökogemuse kaudu põllumajanduslikus tootmisettevõttes või teadusasutuses, kus on ka nn tootmisosakond. Praktika käigus peab üliõpilane omandama nii praktilise töö kui ka tööde organiseerimise kogemusi valitud erialal. Lisaks kogutakse andmeid ning tehakse majandusanalüüs. Praktika korraldamiseks ja selle sihipärase käigu tagamiseks määratakse igale üliõpilasele nii ülikoolipoolne kui ka ettevõttepoolne juhendaja.

Ettevõttepraktika läbimiseks valib üliõpilane kooskõlastatult ülikoolipoolse juhendajaga põllumajanduslike ettevõtete nimekirjast endale sobiva ettevõtte. Vastav nimekiri on esitatud antud juhendi lõpus, kusjuures nimekirja saab täiendada.

Praktika käigus peab üliõpilane:

• tutvuma ettevõtte kõigi suundadega;
• tudengit peab kaasama võimalikult erinevates tootmistsükli osades;
• tutvuma võimalusel ettevõtte raamatupidamisega;
• täitma katsepraktika päevikut regulaarselt;
• analüüsima ettevõtte efektiivsust ja kvaliteeti lähtuvalt praktikakoha väljakutsetest ning esitama ja kaitsma kirjaliku aruande praktika lõpus. 

Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise ettevõttepraktikat koordineerib Maarika Alaru:
[email protected]
tel. 731 3503
Kreutzwaldi 5 (Metsamaja), 2C26

Ettevõttepraktika dokumendid on kättesaadavad õppeinfosüsteemist
(materjalid on nähtavad õppeinfosüsteemi sisse loginud ja ainele registreerunud tudengile)

Aine info EMÜ õppeinfosüsteemis: MS.0829 Juhtumipõhine ettevõttepraktika (5 EAP)link opens in new page

1. Juhtumipõhise ettevõttepraktika eesmärk

Juhtumipõhine ettevõttepraktika (edaspidi nimetatud „praktika“) on magistriõppe õppekava „Ökonoomika ja ettevõtlus“ kohustuslik aine mahuga 5 EAP (mitteeristav hindamine).

Praktika eesmärk on õpitud erialal omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja rakendamine ettevõttes või asutuses valitud juhtumi põhjal.

Praktika läbinud üliõpilane on saavutanud järgmised õpiväljundid:

• oskab iseseisvalt piiritleda ja analüüsida seoses ettevõtte funktsioneerimisega tekkivaid majandusteaduslikke probleeme ja/või uurimisküsimusi;
• oskab kavandada probleemlahenduste käiku;
• on saanud informatsiooni kogumise ja süstematiseerimise kogemuse;
• on omandanud meeskonnatöö kogemuse.

Praktika sisu lühikirjeldus: praktika toimub üliõpilase poolt valitud ettevõttes või asutuses. Praktika käigus tuvastab üliõpilane probleemi ja kavandab selle lahendamise. Probleem, mille lahendust üliõpilane praktika käigus kavandab on seotud üliõpilase varasemalt erialamoodulis ja valikainetes läbitud õppeainetega.

Praktika koolipoolsed koordinaatorid on: majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialal lektor Katrin Lemsalu ning ökonoomika ja ettevõtluse erialal lektor Katrin Kreegimäe.

2. Praktika sooritamise koht ja toimumise aeg

Praktikakoha valib üliõpilane ise. Praktikakoha mitteleidmisel pöördub üliõpilane praktika koolipoolse koordinaatori poole. Üliõpilane kooskõlastab praktikakoha enne praktika sooritamist praktikakoha juhtkonnaga (juhtkonna suuline nõusolek). Praktikakohaks võib olla nii äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, kohalik omavalitsus, ministeerium või selle allasutus, jmt organisatsioonid (edaspidi nimetatud „praktikakoht). Lubatud on praktika sooritamine ka välismaal. Samuti võib praktika kohaks olla töökoht, kus üliõpilane ise töötab.

Praktika kestvus praktikakohas on 2.5 nädalat (100 tundi). Praktika praktikakohas ei pea toimuma järjest, kuid praktika üldkestvus ei tohi jääda lühemaks ettenähtud ajast. Praktika toimub vahemikus 1.aprill kuni 31. august.

3. Praktikaeelne tegevus

Enne praktikale minekut üliõpilane teavitab ja kooskõlastab praktikakoha ja uuritava probleemi praktika koolipoolse koordinaatoriga. Üliõpilane esitab praktikakoha ja uurimisprobleemi kursuse Moodle´i keskkonda ning samast keskkonnast saab ka tagasisidet koolipoolselt koordinaatorilt selle kohta, kas praktikakoht ja uurimisprobleem on aktsepteeritud/mitteaktsepteeritud. Mitteaktsepteerimise korral on üliõpilasel võimalik probleemi püstitust parendada või esitada uus probleem.

Praktika sooritamiseks sõlmitakse üliõpilase, praktikakoha ja Eesti Maaülikooli vahel Praktikaleping (kättesaadav Moodle´is). Praktikaleping digiallkirjastatakse üliõpilase ja praktikakoha esindaja poolt ja edastatakse koolipoolsele praktika koordinaatorile hiljemalt 15.maiks. Erandjuhul võib praktikalepingu esitada paberkandjal. Õppedirektori poolt digiallkirjastatud praktikaleping saadetakse praktikalepingus märgitud üliõpilase ja praktikakoha meiliaadressidele.

 4. Praktika korraldus

1. Praktika jooksul üliõpilane tutvub praktikakohaga ning selles toimuvate protsessidega, mis on seotud uuritava valdkonnaga.
2. Esimeses etapis üliõpilane kirjeldab juhtumi. Juhtumi kirjelduses üliõpilane esitab ja kirjeldab probleemi, esitab taustinformatsiooni ning lähteandmed ja määratleb eesmärgiks oleva lõppseisu. Probleem määratletakse koostöös ettevõttepoolse juhendajaga.
3. Seejärel üliõpilane viib läbi juhtumi analüüsi ehk lähtuvalt probleemi kirjeldusest otsib erinevaid viise probleemi lahendamiseks ning analüüsib erinevaid lahenduskäike sh analüüsib iga lahendusvariandiga kaasnevaid positiivseid ning negatiivseid aspekte? (esitades praktika aruandes need soovitavalt tabeli kujul).
4. Üliõpilane valib probleemi lahendamiseks välja sobivaima variandi, põhjendab selle sobivust ning kavandab konkreetse uuritava probleemi lahenduskäigu.
5. Üliõpilane teavitab/kooskõlastab praktikakoha poolse juhendajaga enda koostatud lahenduskäigu ning palub temalt tagasisidet lahenduskäigule ja selle rakendatavusel.

 5. Praktikaaruanne

Praktikaperioodi järgselt koostab üliõpilane praktikaaruande. Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest praktikakohas. Aruande maht on 8-12 lehekülge ning selle vormistamisel jälgitakse Eesti Maaülikooli lõputööde vormistamise nõudeid.

Praktikaaruande struktuur (Lisa 1):link opens in new page

• Sissejuhatus

1. Juhtum
   1. Analüüsi juhtumi (probleemi) kirjeldus, eesmärgiks olev lõppseis
   2. Probleemi lahendamiseks kasutatav metoodika
   3. Kavandatud lahenduskäik probleemi lahendamiseks ja arutelu
2. Eneseanalüüs ning hinnang praktikakohale (sh juhendamisprotsessile ja – käigule ning praktikakoha  sobivusele praktikaeesmärkide täitmiseks)
3. Kokkuvõte praktikast (sh ülevaade praktika käigust ning tulemustest ning hinnang praktika tulemustele ja eesmärkide täitmisele)

• Kasutatud allikmaterjalide loetelu (kui üliõpilane on kasutanud allikmaterjale, millele on aruandes viidatud)
• Lisad (kohustuslik lisa: Praktikakoha juhendaja hinnang üliõpilase praktika sooritusele)

Praktikaaruanne esitatakse koolipoolsele koordinaatorile hiljemalt 20. septembriks.

6. Praktika hindamine

Peale praktikaaruannete esitamist toimub tunniplaani järgselt avalik praktikaaruande kaitsmine, kus kõik osalevad üliõpilased peavad olema valmis tegema ettekande, milles antakse lühiülevaade praktikast. Esitluse struktuur on esitatud Moodle´is. Esitluse kestuseks on ühele üliõpilasele planeeritud 15 minutit. Praktika koolipoolne koordinaator hindab avalikul kaitsmisel praktika eesmärkide täitmist ja õpiväljundite saavutatuse taset. Hindamine toimub mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

Praktika on „arvestatud“, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. üliõpilane on esitanud vormilt nõuetekohase praktikaaruande (vt p.5), milles kajastub õpiväljundite saavutamine;
2. praktikakoha juhendaja on andnud positiivse hinnangu praktikandile;
3. üliõpilane on esitanud vormilt nõuetekohase praktikaaruande slaidesitluse;
4. üliõpilane on osalenud ja (valikuliselt) esinenud praktikaaruande kaitsmise seminaril;
5. üliõpilane on osanud vastata kaitsmisel esitatud küsimustele.

Koostajad:

Katrin Lemsalu

e-post: [email protected]

Katriin Visnapuu
e-post: [email protected]