Alates 2019. aastast on põllumajandus- ja keskkonnainstituut tunnustanud aasta jooksul enim silma paistnud töötajaid. Instituudi nõukogu annab välja tiitli "Aasta Õppejõud". Parimate valimisel arvestab nõukogu üliõpilaste tagasisidet viimastel aastatel, tehtavat õppetöö mahtu, ÕIS kasutamise korrektsust ja ajakohasust ning muid näitajaid. Lisaks sellele võib instituudi nõukogu tunnust avaldada ka teistel aasta lõikes tähelepanu pälvinud teemadel.
Aasta õppejõud 2025
Andres Tõnissoo
maaettevõtluse külalislektor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maamajanduse ökonoomika õppetool
Aasta õppejõud 2025
Leila Mainla
aianduse nooremprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Aianduse õppetool
Aasta õppejõud 2025
Olavi Kurina
entomoloogilise süstemaatika professor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
+372 7311887
+372 731188757704608
57704608Aasta õppejõud 2025
Martti Veldi
maastikuarhitektuuri (ajaloolised alad ja mälestised) vanemlektor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikuarhitektuuri õppetool
Aasta teadlane 2025
Tiina Tosens
taimebioloogia tenuuriraja kaasprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimebioloogia ja maaviljeluse õppetool
Parimate valimisel lähtus nõukogu üliõpilaste tagasisidest. Lisaks arvestati õppetöö mahtu, ÕIS-i kasutamise korrektsust ja ajakohasust.
Möödunud aasta silmapaistvaimate tegude märkimiseks andis instituudi juhtkond välja tiitli „Aasta tegu 2025“.
Aasta tegu 2025
Pidevmõõtmise automatiseeritud jaamad Eesti erinevatel järvetüüpidel.
Varasemate aastate tunnustused
20. detsembril toimus Eesti Rahva Muuseumis instituudi traditsiooniline toomapäeva pidu. Töötajad said külastada muuseumi, laval lõi meeleolu folk-rokkbänd Fylgja, ning sel aastal enim silma paistnud kolleegid ja teod said tunnustatud. Instituudi nõukogu otsusel anti tiitel „Aasta õppejõud 2024“ neljale õppejõule.
Aasta õppejõud 2024
Birgit Maasing
Eve Veromann
Silja Kana
Peep Mardiste
Aasta teadlane 2024
Eve Runno-Paurson
Aasta üllataja 2024
Kaire Loit
Aasta tegu 2024
Parimate valimisel lähtus nõukogu üliõpilaste tagasisidest. Lisaks arvestati õppetöö mahtu, ÕIS-i kasutamise korrektsust ja ajakohasust.
Möödunud aasta silmapaistvaimate tegude märkimiseks andis instituudi juhtkond välja tiitli „Aasta tegu 2025“. Sedapuhku pälvisid selle tiitli kolm märkimisväärset algatust:
Aasta tegu 2024 - Eesti Maastikuarhitektide Seltsi eestvedamisel teostatud „Ülikoolilinnaku elavdamise projekt“link opens in new page
Aasta tegu 2024 - Rahvusvaheline mesinduskonverents EurBee10link opens in new page
Aasta tegu 2024 - AgroCropFuture teaduse tippkeskuslink opens in new page
Aasta õppejõud 2023
Katrin Lemsalu
Alar Astover
Arvo Tuvikene
Kaja Orupõld
Aasta tegu 2023
11. rahvusvahelise madalate järvede konverentsilink opens in new page korraldamine 2023. aastal Eesti Maaülikoolis
(peakorraldajad Priit Zingel, Helen Agasild, Lea Tuvikene, Arvo Tuvikene)
• 10. rahvusvahelise kurekonverentsilink opens in new page korraldamine 2023. aastal Eesti Maaülikoolis
(peakorraldaja Ivar Ojaste)
Aasta õppejõud 2022
Evelin Loit
Rando Värnik
Kalle Olli
Kaire Lanno
Aasta teadlane 2022
Kalev Sepp
Aasta tegu 2022
Aasta tegu 2022 on ETAG rühmagrandi edukas taotlemine põllumajanduse valdkonnas - Evelin Loit-Harro
Aasta õppejõud 2021
Kadri Karp
Monika Suškevičs
Teet Krause
Aasta teadlane 2021
Ülo Niinemets
Aasta tegu 2021
Aasta tegu 2021 on “Eesti taimede levikuatlas 2020”, mis tuli trükist 2021. aasta jaanuaris.
Atlase koostamise eestvedajad PKI-st olid Toomas Kukk ja Thea Kull,
teisteks koostajateks olid Ott Luuk, Peedu Saar ja Meeli Mesipuu.
Kokku on atlasesse koondatud ligi 2000 loodushuvilise vaatluste tulemused
Aasta õppejõud 2020
Are Selge
Peeter Vassiljev
Tarmo Pilving
Aasta üllataja 2020
Siiri Külm
Aasta tegu 2020
TÜ ja EMÜ ühisprojekti ELMElink opens in new page eeskujuliku juhtimise ja kõrgtasemel veebiseminari korraldamise eest - Siiri Külm
Aasta õppejõud 2019
Ulvi Moor
Eva-Liis Tuvi
Marika Kose
Aasta üllataja 2019
Anu Kisand
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projekti „Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks“ koordineerimise ja rakendamise eest.
