Projektid

Projekt: Harrastusteaduse võimalused käivitada süsteemseid keskkonnaprobleemide lahenduste otsinguid
Rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (grant nr. PRG2632)
Projektijuht: Monika Suškevičs
Kestus: 2025-2029
Koduleht: https://pk.emu.ee/harrastusteaduse-voimalused-kaivitada-susteemseid-keskkonnaprobleemide-lahenduste-otsinguidlink opens in new page

Projekt: RITA-AGROMET3 - Kestlikku ja kliimamuutustega arvestavat põllumajandustootmist toetavad asukohapõhised kliima/ilmastiku teenuste prototüübid
Rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2024-2026
Koduleht:

Projekt: MULD 2 - Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine
Rahastus: Keskkonnaagentuur
Projektijuht: Alar Astover
Kestus: 2024-2026
Koduleht:

Projekt: SUNRISE - Supporting Ukraine's Next generation of scholars: a project for Raising university capacity and Improving doctoral Student Education
Rahastus: ERASMUS +
Projektijuht: Anton Shkaruba
Kestus: 2024-2027
Koduleht: https://pk.emu.ee/sunriselink opens in new page

Projekt: SELINA - Science for Evidence-based and sustainabLe decIsions about NAtural capital
Rahastus: Euroopa Komisjon, HORIZON
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2022-2027
Koduleht: https://project-selina.eu/aboutlink opens in new page

Projekt: GreeNet - Grassland conservation across European landscapes protecting biodiversity and ecosystem services with ecological networks
Rahastus: Biodiversa
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2023-2026
Koduleht: https://www.biodiversa.eu/2023/04/19/greenet/link opens in new page

Projekt: EUROPE-Land - Towards Sustainable Land-use Strategies in the Context of Climate Change and Biodiversity Challenges in Europe
Rahastus: Euroopa Komisjon, HORIZON
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2023-2027
Koduleht: https://europe-land.eu/

Projekt: ClimEd - Multilevel Local, Nation- and Regionwide Education and Training in Climate Services, Climate Change Adaptation and Mitigation
Rahastus: ERASMUS +
Projektijuht:
Kestus: 2021-2025
Koduleht: http://climed.network/link opens in new page

Projekt: CODECS - Maximising the CO-benefits of agricultural Digitalisation through conducive digital ECoSystems
Rahastus: ERASMUS +
Projektijuht: Joanna Storie
Kestus: 2023-2026
Koduleht: https://www.horizoncodecs.eu/link opens in new page

Projekt: Supported by Nature
Rahastus: Interreg Baltic Sea Region
Projektijuht: Toomas Kokovkin
Kestus: 2023-2026
Koduleht: https://interreg-baltic.eu/project/supported-by-nature/link opens in new page

Projekt: TRIGGER - The EU Green Deal awareness and action
Rahastus: Euroopa Komisjon, ERASMUS +
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2023-2025
Koduleht: https://trigger.emu.ee/link opens in new page

Projekt: BETTER Life – Bringing Excellence to Transformative Engaged Research in Life Sciences through Integrated Digital Centres
Rahastus: Euroopa Komisjon, HORIZON
Projektijuht: Kalev Sepp
Kestus: 2022-2025
Koduleht: https://betterlifehorizon.eu/link opens in new page

Projekt: DOMANI - Developing Micro-credentials Ecosystems in Ukraine and Mongolia for Competitive and Resilient Green Economies
Rahastus: Euroopa Komisjon ERASMUS +
Projektijuht: Kristina Marran
Kestus: 2024-2027
Koduleht: https://domaniproject.eu/link opens in new page

Projekt: TSIRK - Thorough Study for Innovative and Respected Knowledge
Rahastus: BestBelt
Projektijuht: Henri Järv
Kestus: 2024-2026
Koduleht: https://www.europeangreenbelt.org/bestbelt/projects/tsirk-thorough-study-for-innovative-and-respected-knowledgelink opens in new page

Partnerid: Projekt CULTIVATE on koostööprojekt, milles osalevad lisaks Maaülikoolile University of the Highlands and Islands (projekti juhtpartner), Czech University of Life Sciences ja University of Bergen.

Projekti maksumus:  Projekti kogumaksumus on 795 646,00 EUR Euroopa Komisjoni CULTURE programmi (JPI Cultural Heritage) toel. Eesti poolne rahastaja on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG).
Projekti kestvus: 01.06.2021−31.05.2024 (projekti pikendusega 31.11.2024)
Rohkem infot: Projekti CULTIVATE ametlik kodulehekülg: https://www.cultivate-project.netlink opens in new page
 

Projekti CULTIVATE eesmärgiks on paremini mõista kultuuripärandi rolli jätkusuutlike maastike ja kogukondade kujunemisel biosfääri kaitsealade näitel. Projekti testaladeks on neli biosfääri kaitseala erinevates projekti partnerriikides: Šotimaal, Norras, Tšehhis ja Eestis. Projekti käigus uuritakse biosfääri kaitsealadel nende jätkusuutlikku arengut ja kultuuripärandiga seotud narratiive, et paremini mõista piirkonna kultuuriväärtusi, identiteeti ning inimese ja maastike vahelisi suhteid. Projekti kestel kaasatakse erinevatel koos-loome viisidel (intervjuud, töötoad jne) kohalikku kogukonda ja teisi huvirühmi, et saada võimalikult mitmekesine kaasatute hulk ning erinevad vaated uuritule. Projekti tulemusena antakse soovitusi, kuidas kultuuripärandit ja sellega seotud narratiive võimalusel paremini integreerida senisesse planeerimisprotsessi ja otsuste tegemise praktikasse. Eesti näitel käsitletakse testalana Hiiumaad ning eraldi fookusteemana käsitletakse jääteede rolli antud piirkonna kultuuripärandi kujunemisele. 

NB! Projekti raames koostatud raamatut "Elutee. Hiiumaa jääteede lugu" on võimalik soetada SA Hiiumaa Muuseumid veebipoest:

https://hiiumaamuuseum.ee/toode/elutee-hiiumaa-jaateede-lugu/link opens in new page

KIK projektiinfolink opens in new page

Projekti eesmärk oli väljavalitud 167 väikesaare ja laiu looduslike ja pärandkultuuri väärtuste väljaselgitamine, nende põhjal saarte prioritiseerimine elupaikade taastamise ja edasise hooldamise korraldamiseks. Projekti tulemused aitavad kaasa EL Loodus- ja Linnudirektiivi ning Eesti Looduskaitse Arengukava täitmisele liikide ja elupaikade seisundi parandamisega. Projekti tulemusi saab vajadusel kasutada merelaidude pärandniitude taastamise ja hooldamise Life-projekti koostamisel.

Projekti raames koostati andmebaas väikesaarte ja laidude soontaimede, sammaltaimede, samblike, linnustiku, elupaikade ning pärandkultuuri- ja turismiväärtustest. Andmebaas on koostatud 167 saare kohta. Valminud andmebaasis on teadaolev info liikide kohta (mh liikide üldarv), Linnu- ja Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade ning kaitstavate liikide loend kaitsekategooriate kaupa ning staatus Eesti Punase nimestiku viimase hindamise järgi, samuti saarte pärandkultuuriobjektid. Aruande koostajad soovitavad saari järjestada majandamist vajavate elupaikade arvu ja esmatähtsate majandamist vajavate elupaikade arvu järgi ning alles seejärel pöörata tähelepanu olemasolevale liigiandmestikule. Andmebaasi näol on info kultuuriväärtuste kohta koondatud ja seda on võimalik kasutada maaomanike ja saari külastavate inimeste teadlikkuse suurendamiseks. Kogutud kultuuriväärtuste infost saavad kasu saareretkede korraldajad või omal käel saari külastavad kajakimatkajad, purjetajad jt. Andmebaasi näol on info kultuuriväärtuste kohta koondatud ja seda on võimalik kasutada maaomanike ja saari külastavate inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja objektide säilitamiseks või eksponeerimiseks.

Andmebaasi koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 18509).

• Väikesaarte loodus- ja pärandkultuuri väärtuste andmebaas - lõpparuannelink opens in new page

Suur osa meie kunagistest avatud looduslikest rohumaadest on eelmise sajandi keskpaigast alates kas täielikult metsastunud või siis olulisel määral puudest/põõsastest killustatud. See on toimunud nii loodusliku protsessina niitude majandamise lõppemisel kui ka eelmise sajandi teises pooles toimunud põllumajanduslikult väheväärtuslike maade metsastamiskampaania tulemusena. Poollooduslike koosluste hoidmiseks ja taastamiseks  makstakse looduskaitse alustel maadel niitude majandamiseks ja taastamiseks toetusi. Samas on Natura kaitsealade võrgustikku kuuluval alal võimalik saada toetusi seal asuva metsamaa säilitamiseks. Nende kahe toetuse rakendamise tulemusena on paljudes kohtades tekkinud olukord, kus niitudel asuvatele noortele sekundaarsetele puistutele makstakse metsa säilitamiseks toetusi. Kitsad, metsatukkade ja põõsastikega killustunud niidud ei paku kvaliteetset elupaika avatud niiduelupaikadega kohustunud liikidele (nt kahlajad, kõre).

Projekti eesmärgiks oli välja selgitada ranniku lähedal olevatel niitudel paiknevate puistute looduskaitseline väärtus ning hinnata nende mõju ümbritsevate niidualade looduskaitselisele väärtusele. Lisaks oli projekti eesmärgiks anda teaduslikult põhjendatud soovitusi Natura 2000 niidu- ja metsaelupaikade kaitsemeetmete konflikti vältimiseks.

Käesolev töö on valminud Eesti Maaülikooli ja MTÜ Madalmurune vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 4- 14/14-2 raames ajavahemikus veebruar 2019 kuni detsember 2020. 

Uuringu lõpparuandega ja alusuuringuga saab tutvuda siin: 
• Lõpparuannelink opens in new page
• Alusuuringlink opens in new page

Viitamine: 
• Luhamaa, H., Pehlak, H., Rannap, R., Tali, K. 2020. Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnag ja lahendused. "Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnang ja lahendused (1.02.2019-10.12.2020)" projekti lõpparuanne.

• Raet, J., Semm. M. 2020. Projektialade maakate ja pika ajalooga puistualad. "Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnang ja lahendused (1.02.2019-10.12.2020)" projekti alusuuring. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool.

Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 15419).

Sookure elupaiga- ja rändetee valiku jälgimine on vajalik liigi kaitse korraldamiseks rahvusvahelisel tasandil. Kagusuunalist (talvitusala Etioopis) rändeteed on senini kirjeldatud üksnes Eesti ja Soome kurgede põhjal). Seni saadud tulemusi kasutab sookure kaitse ning märgalade kaitse korraldamisel ka juba International Crane Foundation (USA) ja IUCN SSG Grane Specialist's Group rahvusvahelise kurgede kaitsekorralduskava koostamisel 2017. aastal. Projekti eesmärgiks oli 2014. aastal uuendatud sookure kaitse tegevuskavas planeeritud tegevuste rakendamine. Projekti tulemusi kasutatakse sookure (s.h märgalade) kaitse korraldamisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

2016. aasta suvel märgistati kaks sookurge Mati ja Ivar satelliitsaatjaga. Projekti raames osteti Argoselt andmed kahe töötava sateliitsaatja kohta. Projekti kestel edastas sookurg "Mati" saatja andmeid 01.-24. juunini 2018. aastal ning seejärel side saatjaga katkes. Sookurg "Ivar" kohta laekus perioodil 01.06.2018-30.05.2020 1491 GPS lokatsiooni, mis tegelikult moodustab vaid 51% oodatud andmemahust (2920 GPS lokatsiooni). Andmete vähema laekumise põhjusteks on eeskätt saatja laetuse tase (saatja töötab päikesepaneeliga) aga samuti tehnilised probleemid ühenduse saamisega satelliitidega asukoha määramisel. Projekti raames kirjeldati sookurg "Ivar" poolt kasutatud toitumisalad 7. aprillist - 17. septembrini 2019. a. ja EELISes vaadati läbi 750 sookure kirjet. 2019. a kirjeldati sookurg "Ivar" poolt kasutatud toitumispaikade põllukultuurid tema siinviibimise perioodil 7. aprillist-17.septembrini.
 

Rändekaart:

http://birdmap.5dvision.ee/link opens in new page
 

Ajakirjanduses Ilmunud artiklid:
• Uued satelliitsaatjaga sookured tõenäoliselt Etioopiasse ei jõua - Tartu Postimees,  23 september 2016
https://tartu.postimees.ee/3848423/uued-satelliitsaatjaga-sookured-toenaoliselt-etioopiasse-ei-joualink opens in new page

• Sookurg Ahja 5 võib jääda suvitama Ukrainasse - Postimees, 30 mai 2017 
https://heureka.postimees.ee/4128987/sookurg-ahja-5-voib-jaada-suvitama-ukrainasselink opens in new page

• Ajutiselt eetrist kadunud Ahja 5 on taas liikvel - Koit, nr. 36, 29 märts 2018 
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20180329.2.7.1link opens in new page

• Teele, teele, kurekesed ehk Uue rändeparadigma jälil - Sirp, 16 detsember 2016
https://dea.digar.ee/article/sirp/2016/12/16/12.1link opens in new page

• Noort satelliidikurge on nähtud Etioopias - Eesti Loodus, nr. 2, veebruar 2017 (lk 4)
https://dea.digar.ee/article/AKeestiloodus/2017/02/0/6.3link opens in new page

• Satelliitsaatjaga sookurepoeg püstitas uue ränderekordi - Vooremaa, nr. 1, 3 jaanuar 2017 
https://dea.digar.ee/article/vooremaa/2017/01/03/9.4link opens in new page

Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus
(keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogramm, projekt nr 15189)

2010. aastal koostas Eesti Maaülikooli töörühm maakatte püsivuse ja muutuste alusel Lahemaa rahvuspargi ajalooliste kultuurmaastike tsoneeringu. Maakasutuse dünaamika uurimiseks kasutatud kaardid hõlmasid umbes saja-aastase ajavahemiku ning kaardikihtide võrdlemisel kasutati muutuste korrigeerivat vektoriseerimist. Nüüdseks on juba kuus rahvusparki (Alutaguse rahvuspark, Lahema rahvuspark, Matsalu rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark, Soomaa rahvuspark) ja kaks loodusparki (Otepää looduspark, Haanja looduspark) saanud ühe ja sama metoodika järgi koostatud ajaloolise maakatte andmebaasid ja pärandmaastike tsoneeringud. 2021. aastal jätkati pärandmaastike uurimist Vooremaa maastikukaitsealal. Viimase saja aasta maakatte muutused, tsoonide kirjeldused ja soovituslikud kaitsekorralduslikud tegevused on koondatud lõpparuannetesse.

Kaitsealade maakatte analüüsimise ja tsoneerimise eesmärk ei ole olnud määratleda väärtuslikke või vähemväärtuslikke piirkondi, vaid tsoneerida maastikud maakatte püsivuse ja muutuste alusel. Uuringute tulemused aitavad muuta tõhusamaks kaitsealade igapäevast kaitsekorralduslikku tööd. Koostatud andmekihte saab kasutada alusandmetena edasiste uuringute käigus, loodushoiutegevuste kavandamisel, erinevate ökosüsteemide taastamisotsuste tegemisel, maastikuhoolduse ja asustuse planeerimisel.

Teostatud maakatte uuringute kohta on avaldatud ülevaatlikud artiklid Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamatuteslink opens in new page.

Maakatte uuringute koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus
(keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogramm)

Aruanded leiate siit:

https://pk.emu.ee/ajaloolisedmaastikudlink opens in new page