CS4Change uudised ja sündmused

Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse

Eesti Maaülikooli keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia nooremteaduri Carmen Kilvitsa sõnul näitab värske uuring, et riiklikus keskkonnaseires on lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, kasutatakse harrastusteadlaste loodusvaatlusi keskkonnaotsustes pigem harva. Uuring toob välja, et andmete paremaks kasutamiseks on vaja selgemaid juhiseid ja ühtlasemat andmekvaliteeti, näiteks täpset asukohta, aega ja võimalusel fotot. Loe kokkuvõtet veebist või pikemat uuringut siitlink opens in new page!

Veebiseminar: milliseid võimalusi pakub harrastusteadus lisaks andmete kogumisele?

Keskkonnateemalise harrastusteaduse veebiseminaril arutleti, kuidas kaasata harrastusteadlasi kogu uurimisprotsessi vältel alates uurimisküsimuste koosloomest kuni tulemuste analüüsi ja tõlgendamiseni. Tutvustati näiteid ja praktilisi koosloome meetodeid Soomest, Austriast ja Iirimaalt ning vaadeldi digivahendite rolli, koostöövõimalusi ja peamisi kitsaskohti kodanikuteaduse projektides. Esinejad jagasid kogemusi, milliseid eeliseid pakub koosloome nii harrastusteadlastele kui ka teistele huvirühmadele ning kuidas praktilisi lahendusi reaalses projektitöös rakendada.

Süstemaatilise kaardistuse protokoll: Milline on harrastusteaduse roll metsade elurikkuse  kaitsmisel ja korraldamisel? 

CS4Change töörühm avaldas kavandatava uuringu protokollilink opens in new page PROCEED andmebaasis, mis on loodud keskkonnaalaste tõenduslike ülevaadete uurimisplaanide koondamiseks.  Süstemaatiline kaardistamine tähendab teaduslike uuringute süsteemset ja läbipaistvat kogumist, kriitilist hindamist ning analüüsi, et vastata konkreetsele küsimusele  või kaardistada olemasolev tõendusmaterjal ja tuues esile teadmiste lüngad. Protokoll on sellise meetodilink opens in new page lahutamatu osa, kirjeldades uurimisplaani ning tagades läbipaistvuse ja võrreldavuse. Meie töö eesmärk on uurida, kuidas harrastusteadus aitab kaasa metsade elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. 

Protokolli alusel töötame läbi ligi 4000 teadusallikat, eristades metsade elurikkuse kaitsel harrastusteadusele keskenduvad uuringud. Nende põhjal koostame süsteemse ülevaate harrastusteaduse osalusega algatuste tunnustest metsade kaitsel. Soovime ka eristada selliseid harrastusteaduse osalusi, kus on tuvastatavad järgnevad muutused elurikkuse olukorras.  

Kogu protokolliga on võimalik tutvuda siinlink opens in new page.  

Fakt teadust päevas: kas harrastusteadus on päris teadus?  

Vastus: harrastusteadus ehk kodanikuteadus (ingl k. citizen science) on kaasloomise protsess teaduses, kus vabatahtlikud panustavad andmete kogumisse või mõnes muus teaduse tegemise etapis. 

Rohkem harrastusteaduse panusest teadusesse loe Õhtulehe artiklist siinlink opens in new page.  

Aita leida üles Eesti harrastusteaduse projektid!

Kutsume Teid vastama küsimustikule, et kaardistada Eesti harrastusteaduse projektid.

Kodanikuteadust ehk harrastusteadust (inglise k. Citizen Science) võib kirjeldada kui ühiskonna liikmete vabatahtlikku osalemist teadustöös. Kodanikuteaduse ja harrastusteaduse asemel kasutatakse tihti ka hobiteaduse, kaasamise, koosloome, rahvahanke jne mõisteid. Vabatahtlike panus võib olla väga erinev. Kõige enam kasutatakse vabatahtlike abi andmekogumises. Praegu on info projektide kohta killustunud ning ei ole lihtsasti leitav. 

Küsimustiku eesmärk on selgitada välja, millised harrastusteaduse projektid on Eestis olemas. Tulemusena tekib andmebaas, kust on kodanikuteaduse projektid lihtsalt leitavad. Esmalt pannakse info projektide kohta üles Eesti avatud teaduse kodulehele https://www.avatudteadus.ee/kodanikuteadlasele/link opens in new page ja säilitatakse Tartu Ülikooli andmerepositooriumis DataDOI.  Kodulehel kuvamiseks ning repositooriumis info säilitamiseks küsitakse eelnevalt projekti koordinaatoritelt luba. Küsimustikus ei küsita Teie isikuandmeid. Küsimustiku täitmiseks kulub hinnanguliselt 2 minutit. Küsimustikku saab täita mitu korda. 

Küsimustikule saate vastata siin: https://forms.office.com/e/XNg11PYFy7link opens in new page

AlternetConference2025

15. mail korraldasime Portugalis, Aveiros #AlternetConference2025link opens in new page raames sessiooni "Harrastusteadus kui muutev meede bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel: kontseptsioon ja empiirilised näited". Sessiooni juhtisid Monika Suškevičslink opens in new page, Mart Külviklink opens in new page (Eesti Maaülikool), Kerry Waylenlink opens in new page (James Huttoni Instituut) ja Suvi Vikströmlink opens in new page (SYKE).

🔍Olulised punktid:
•Carmen Kilvitslink opens in new page (Eesti Maaülikool) tutvustas hiljuti käivitatud koostööprojekti plaane, kuidas süstemaatiliselt kaardistada empiiriline kirjandus harrastusteaduse ja metsade bioloogilise mitmekesisuse juhtimise kohta.
•Wessel Ganzevoortlink opens in new page (Tilburgi Ülikool) jagas mõtteid selle kohta, kuidas  tuleks (ja peaks) motivatsiooni harrastusteaduses arvesse võtma.
•Fiona Nevzatilink opens in new page (Alternet) tutvustas uuringut, mida juhivad Nikita Sharma ja Leonardo Veronesilink opens in new page (ECSA) BioAgora projektist. Antud uuring kogub teadmisi harrastusteaduse tuleviku kohta bioloogilise mitmekesisuse poliitikas.

💡Peamised järeldused:
•Harrastusteaduse projektid peavad selgelt käsitlema motivatsiooni küsimusi. Vabatahtlike “läbipõlemine” on reaalne probleem!
•Mis teeb harrastusteaduse tähendusrikkaks? Tähendus varieerub erinevate huvirühmade seas. Näiteks võivad vabatahtlikud keskenduda looduskaitsele, samas kui teadlased ja otsuste tegijad võivad tähtsustada massilist osalemist andmete kogumiseks.
•Usaldus mängib olulist rolli, määrates, kelle teadmisi hinnatakse. Kas sellised projektid, kus harrastusteadlaste roll on ulatuslikum kui vaid andmete kogumine, aitaksid enam usaldust luua?
 

Harrastusteadus keskkonnaotsuste mõjutajana: olukord ja väljavaade

1. aprillil toimus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline seminar „Harrastusteadus keskkonnaotsuste mõjutajana: hetkeseis ja tulevikuperspektiivid“. Seminari eesmärk oli tutvustada erinevatele osapooltele (nt avalik sektor, vabaühendused, teadlased) keskkonnateemalise harrastusteaduse hetkeolukorda ja projekti ning koguda ideid projekti erinevatesse töölõikudesse. Seminaril osales pisut üle 100 inimese (kokku: kohapeal ja veebis). 

Seminari esimeses pooles vaatlesime, millised on keskkonnateemalise harrastusteaduse projektide näited Eestis (T. Kark, Kliimaministeerium) ja võrdlevalt Soomes (T. Peltola, Soome Keskkonnainstituut). Tutvustati (C. Kilvits, EMÜ) ka ühe hiljuti valminud uuringu tulemusi, mis analüüsis Eesti keskkonnavaldkonna avaliku sektori esindajate vaatenurki harrastusteadusele.  

Töötubades said osalejad jagada kogemusi harrastusteaduse projektides osalemise kohta ning mõelda, milline võiks olla harrastusteaduse projektide korraldus ja mõju tulevikus. Tõdeti, et   

• kodanike kaasamise võimalused on mitmekesisemad kui vabatahtlike osalus vaid andmekogujatena;
• harrastusteaduse andmestikud on küll enamasti avalikult kättesaadavad, kuid kohatine usaldamatus kodanikuteaduse kui meetodi ja selle tulemusel kogutud andmete vastu takistab harrastusteaduse laiemat kasutust;
• harrastusteadus saab ühiskonda ja keskkonnakorraldust mitmel moel mõjutada (nt võrgustike, kogukondade ja õpilasteaduse toetajana), kuid vajalik on mõjutamisvõimalusi õigel ajal teadvustada ja võtmeosapooli aktiveerida;
• kõige selle juures ei tohiks ära unustada vabatahtlike motivatsiooni, mis loob harrastusteaduse toimimisele põhialuse – senine kogemus näitab, et projektidesse panustab suhteliselt kitsas vabatahtlike ring, kuid jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis ülal hoida n-ö kriitilist massi püsihuvilisi. 

Projekti tulemusena loodame jõuda nii teaduslike kui praktiliste tulemiteni. Teaduslikus mõttes on kavas luua andmekogu ja süntees empiirilisest kirjandusest (ülemaailmne) ning teguritest ja mõjuvõimalustest (fookus Eestil), mis käsitlevad harrastusteaduse toimemehhanisme ja väljundeid keskkonnakorralduse jaoks. Koostöös erinevate osapooltega on plaanis on luua ka soovitused ja töövahendid, mis aitaksid neil, kes harrastusteaduse projekte koordineerivad ja nende tulemusi kasutavad, harrastusteaduse potentsiaali paremini rakendada. 

Seminar on üks osa Eesti Teadusagentuuri rahastatava projekti „Harrastusteaduse võimalused käivitada süsteemseid keskkonnaprobleemide lahenduste otsinguid“ (2025–2029) avaüritustest.