Triin Korv uuris oma lõputöös, mis motiveerib inimesi harrastusteaduses osalema ja mis mõjutab nende soovi uuesti panustada. Uuring näitas, et inimesi innustavad uudishimu, uued teadmised, looduses viibimine ning soov toetada teadust ja looduskaitset. Osalemist võivad aga vähendada ajapuudus, ebaselge korraldus, vähene tagasiside ja teadmatus selle kohta, kuidas kogutud andmeid kasutatakse.
Uuringu põhjal valmis harrastusteadlase motivatsiooniteekond, mis toob esile neli olulist etappi: huvi äratamine, selgete eesmärkide seadmine, pikaajalise motivatsiooni toetamine ning tagasiside ja tunnustuse pakkumine. Tulemused näitavad, et harrastusteadlast tuleks käsitleda koostööpartnerina, kellele selgitatakse tema panuse väärtust ja näidatakse, kuidas kogutud andmed aitavad teadust või keskkonnaotsuseid mõjutada.
Loe pikemalt artiklit ERR Novaatorist!link opens in new page
27. mail 2026 toimus Tartus harrastusteaduse motivatsioonipäev „Aga mis sind käivitab?”, mis tõi kokku harrastusteaduse võrgustiku liikmed, teadlased, avaliku sektori esindajad, praktikud ja teised huvilised, kes soovisid paremini mõista, mis inimesi harrastusteaduses osalema innustab ja mis neid tagasi hoiab.
Sündmuse korraldasid Eesti Teadusagentuur ja CS4Change. CS4Change jaoks oli seminar oluline võimalus vaadata lähemalt osalemise, motivatsiooni ja kommunikatsiooni rolli harrastusteaduse algatustes. Need teemad on projekti keskmes, sest CS4Change uurib, kuidas harrastusteadus saab toetada paremat koostööd teadlaste, kogukondade, avaliku sektori ja teiste osapoolte vahel.
Päeva jooksul arutleti selle üle, mis paneb inimesi oma aega, teadmisi ja tähelepanekuid teadusesse panustama, millised takistused võivad osalemist pidurdada ning kuidas olemasolevad ja uued harrastusteaduse algatused saaksid pakkuda sisukamat ja kestlikumat osalemiskogemust.
Päeva esimene osa keskendus vabatahtlikkuse ja motivatsiooni laiemale taustale. Kadi Kass Tartu Ülikoolist andis ülevaate vabatahtlikkuse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest Eestis. Seejärel tutvustas Triin Korv Eesti Maaülikoolist Eesti keskkonnaalases harrastusteaduses osalejate motivatsiooni.
Seminari teises osas keskenduti praktilistele kogemustele ja näidetele. Liisa Rennel Keskkonnaagentuurist rääkis vabatahtlikus seires osalejate motivatsioonist ning tõi esile erinevused ühekordse ja pikaajalise osaluse vahel. Piret Pungas-Kohv Eestimaa Looduse Fondist jagas kogemusi jalutuskäigu, vaatlushuvi ja harrastusteaduse seostest taastuva soo näitel. Riho Kinks Eesti Teadusagentuurist tõstatas küsimuse, miks inimesed harrastusteaduses ei osale.
Pärastlõunal liikus fookus kommunikatsioonile ja sellele, kuidas motivatsiooni kujundada ning hoida. Maie Kiisel Tartu Ülikoolist rääkis sellest, kuidas kommunikatsioon saab muuta looduskaitse kogemuse väärtuslikumaks. Tartus kohapeal osalenud said kaasa lüüa ka töötoas, kus arutleti väiksemates rühmades, kuidas tugevdada motivatsiooni nii olemasolevates kui ka uutes harrastusteaduse algatustes.
Päeva üks keskseid mõtteid oli see, et harrastusteaduses osalemine ei püsi ainult heast tahtest. Inimesed osalevad suurema tõenäosusega siis, kui nad mõistavad oma panuse eesmärki, saavad tagasisidet, tunnevad end kogukonna osana ning näevad, et nende panusel on päriselt väärtus. Selge ja läbimõeldud kommunikatsioon aitab seda kogemust luua ja hoida.
Motivatsioonipäev näitas, et harrastusteadus Eestis areneb tugeval kogemuste, huvi ja koostöö pinnal. Samas tõi päev esile vajaduse pidevalt küsida, kuidas kujundada harrastusteaduse algatusi nii, et need toetaksid pikaajalist osalemist, usaldust ja vastastikust õppimist.
Aitäh kõigile esinejatele, osalejatele ja aruteludes kaasa mõtlejatele. Eriline tänu sündmuse peamistele koordinaatoritele, kes aitasid päeva sujuvalt ellu viia.
CS4Change’i raames käivitub Viimsi metsadele keskenduv elav labor ehk koostöövorm, kus teadlased, kohalik omavalitsus ja kogukond töötavad ühiselt selle nimel, et kohalikel inimestel oleks suurem roll oma elukeskkonna kujundamisel ja hoidmisel.
Elav labor tähendab, et katsetame koosloomes uusi viise, kuidas kogukond saab harrastusteaduse kaudu panustada keskkonnakorraldusse ja kohalike väärtuste hoidmisse.
Järgmisel nädalal algab Viimsi keskkonnanädallink opens in new page, kuhu on oodatud ka Viimsi külastajad. Vaata kava siit. Esmaspäeval pööravad meie projekti tegevused tähelepanu Viimsi metsadele kui ühele Viimsi looduse tõelisele pärlile. Kell 17.00 on võimalik osa võtta Liis Kuresoo juhendatud õppekäigust, kus õpime Mäealuse vääriselupaiku kaardistama. Kell 18.45 algab Randvere päevakeskuses aruteluõhtu Mäealuse maastikukaitseala väärtustest.
Viimsi keskkonnanädala raames algab ka loodusvaatluste võistlus, kus võivad osaleda nii kohalikud elanikud kui ka Viimsi loodussõbrad.link opens in new page Postita oma loodusvaatlusi Viimsist ning aita märgata ja väärtustada kohalikku loodust.
Vaata lähemalt allolevast brošüürist.
Märtsi lõpus kogunes CS4Change’i projekti meeskond Tartus teiseks konsortsiumikohtumiseks. 26. ja 27. märtsil 2026 Metsamajas ja veebi teel toimunud kohtumine tõi kokku projekti partnerid, et vaadata üle eri tööpakettide edenemine, teha kokkuvõte projekti esimesest aastast ja leppida kokku järgmised sammud.
Esimese päeva keskmes olid tööpakettide ülevaated. Arutati süstemaatilisi teaduskirjanduse analüüse, juhtumiuuringuid, andmevoogude uurimist, living lab’e, kommunikatsioonitegevusi ja projektijuhtimist. Need sessioonid võimaldasid lisaks edenemise jagamisele arutada ka kitsaskohti, tõstatada küsimusi ning leida seoseid projekti eri osade vahel.
Kohtumise üheks oluliseks läbivaks teemaks kujunes vajadus selgema ühise terminoloogia järele. Mitmes arutelus pöörduti tagasi küsimuse juurde, kuidas mõtestada projekti sees selliseid mõisteid nagu transformatsioon, mõju ja poliitikasse jõudmine. See tõi esile tugevama mõistelise selguse vajaduse ning vajaduse, et eri uurimissuunad toetaksid üksteist sisuliselt paremini.
Kohtumisel rõhutati ka vajadust mõista paremini, kuidas kodanikuteaduse andmed ja teadmised liiguvad eri etappide vahel: kogumisest ja valideerimisest analüüsi, tõlgendamise ja poliitilise kasutuseni. Sellega koos käsitleti kodanikuteaduse inimlikku poolt, sealhulgas osalejate rolli, motivatsiooni ja mõjuvõimu, ning arutati, milliseid muutusi võib kodanikuteadus toetada nii üksikisiku, organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil.
Teisel päeval keskenduti tööpakettidevahelisele koostööle Synergy Canvase töötoas. See lõi ruumi ühiste küsimuste, kattuvate teemade ja praktiliste koostöövõimaluste leidmiseks. Arutelud näitasid, kui oluline on tugevdada tööpakettidevahelisi sidemeid ning vahetada regulaarsemalt meetodeid, tulemusi ja vaatenurki.
Kokkuvõttes oli teine konsortsiumikohtumine oluline samm CS4Change’i kui ühise projekti tugevdamisel. See pakkus aega aruteluks, refleksiooniks ja järgmiste ühiste sammude kavandamiseks ning kinnitas taas, et koostöö on keskse tähtsusega, et mõista kodanikuteaduse rolli keskkonnajuhtimises ja muutuste kujundamises.
12. märtsil osalesid Laura Killak ja Mart Külvik Brüsselis ScienceUsi inspiratsiooni- ja võrgustumiskohtumisel „From Citizen Science to Decision-Making“, esindades projekti CS4Change.
Kohtumine tõi kokku kodanikuteaduse projektide esindajad, töörühmad, poliitikakujundajad ja teised valdkonna osalised, et arutada, kuidas kodanikuteadus saaks otsustusprotsesse senisest enam toetada.
Kohtumiselt jäid kõlama mitu olulist mõtet. Esiteks on kodanikuteaduse strateegiline tähtsus Euroopa Liidus kasvamas ning selle toetamiseks luuakse uusi juhendmaterjale ja mehhanisme. Teiseks näitas Brüsseli kogemus, kui palju oleks Eestil õppida tugevamatest seostest kodanikuteaduse, avaliku halduse ja sihipärase rahastuse vahel. Kolmandaks kinnitasid arutelud, et CS4Change tegeleb väga ajakohase ja olulise küsimusega, kuidas kodanikuteadus saab toetada struktuurseid muutusi keskkonnahalduses.
Meil on hea meel rakendada neid mõtteid ja kontakte ka oma edasises projektitöös.
Märtsis Oulus toimunud Euroopa kodanikuteaduse assotsiatsiooni konverentsil ECSA2026 osales ka CS4Change’i meeskond. Konverents tõi kokku teadlased, praktikud ja projektide esindajad eri riikidest, et arutada kodanikuteaduse rolli, väljakutsete ja tulevikusuundade üle. CS4Change’i jaoks pakkus kohtumine väärtuslikku võimalust jagada oma tööd, osaleda sisulistes aruteludes ning tuua projektitöösse tagasi uusi mõtteid ja rahvusvahelisi vaatenurki.
Ühe tugevama läbiva teemana kerkis esile koosloome tähtsus. Mitmed konverentsil tutvustatud projektid tegid koostööd koolide, kogukondade ja kohalike omavalitsustega, et kujundada ühiselt tööriistu, tegevusi ja sekkumisi. Arutelud kinnitasid, et tõeliselt avatud protsess võib tuua kaasa ootamatuid, kuid väga väärtuslikke ideid, eriti noorte osalejate poolt. Just sellistest tavapärasest erinevatest ettepanekutest võivad kasvada kõige uuenduslikumad lahendused.
Samas jäi kõlama ka tõsiasi, et uute osalejate kaasamine ja olemasolevate hoidmine on kodanikuteaduses endiselt keeruline. Esitletud uuringud tõid esile mitmeid takistusi, nagu vähene teadlikkus vabatahtliku tegevuse võimalustest, tunne, et ei sobituta olemasolevatesse gruppidesse, isiklike kontaktide puudumine ning hirm võimalike konfliktide ees. Need küsimused on keskse tähtsusega, kui soovitakse muuta kodanikuteadus laiemalt ligipääsetavaks ja kaasavamaks.
Konverentsilt jäi kõlama ka kodanikuteaduse kasvav roll poliitikakujundamises. Ühe tähelepanuväärse näitena toodi esile Ghana, kus kodanikuteaduse andmeid on hakatud integreerima ametlikku kestliku arengu eesmärkide statistikasüsteemi. See näitab, et kodanike kogutud teadmine liigub samm-sammult suurema institutsionaalse tunnustuse suunas. Joanna Storie jaoks pakkus konverents seejuures olulist sisendit ka käimasolevasse süstemaatilisse ülevaatesse, mis käsitleb kodanikuteaduse mõju poliitikakujundamisele.
Aruteludes tõstatusid ka linna ja maapiirkondade vaadete erinevused ning küsimus, kuidas kodanikuteadus saaks aidata seda lõhet vähendada. Näiteks toodi välja võimalus tugevdada koostööd linna ja maapiirkondade koolide vahel. Samuti käsitleti põllumajandustootjate kaasamist, mille puhul rõhutati, et huvi osalemise vastu võib olla olemas, kuid projektid peavad arvestama inimeste tegeliku töökorralduse ja ajakasutusega. Osalemine peab olema praktiline, lihtne ja realistlik, et see saaks muutuda päriselt toimivaks.
Carmen Kilvitsa tähelepanekutes tõusid esile ka tehisintellekti kasutamise võimalused kodanikuteaduses, sealhulgas uued tehnoloogilised lahendused, mis võivad toetada andmekogumist ja osalejate kaasamist. Lisaks osales Carmen aruteludes eluslaborite ning koostööl põhineva katsetamise teemadel, kus jagati kogemusi selliste protsesside kujundamisest ning pöörati tähelepanu ka nendega seotud eetilistele küsimustele. Olulise teemana käsitleti ka seda, kuidas kodanikuteadus saab toetada metsahaldamise dekoloniseerimist. Selles arutelus rõhutati, et kogukondadesse sisenedes on teadlastel suur vastutus ning oma roll tuleb hoolikalt läbi mõelda. Samuti tõdeti, et sisukas ja pikaajaline koostöö eeldab rahastusmudeleid, mis toetavad kestvat kaasatust.
CS4Change’i meeskond osales Oulus ka kahe sessiooni korraldamises. Koos partneritega viidi läbi töötuba „Co-created citizen science for transformative environmental and sustainable futures“, mis keskendus koosloodud kodanikuteaduse rollile keskkonnaalaste ja kestlikkusega seotud muutuste toetamisel. Samuti kaaskorraldati sessioon „Does citizen science contribute to decolonize forest governance?“, kus arutleti kodanikuteaduse, teadmuse koosloomise ja kogukondade võimestamise üle laiemalt kui ainult metsahaldamise kontekstis.
Oulu konverents kinnitas, et kodanikuteaduse arengut kujundavad praegu väga selgelt koosloome, kaasamine, tehnoloogiline areng ja poliitiline asjakohasus. CS4Change’i jaoks oli see oluline kohtumine, mis andis nii uut teadmist kui ka kinnitust sellele, et projekti fookus, ehk küsimus, kuidas kodanikuteadus saab toetada muutusi keskkonnahalduses, on rahvusvaheliselt väga ajakohane ja vajalik.
Eesti Maaülikooli keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia nooremteaduri Carmen Kilvitsa sõnul näitab värske uuring, et riiklikus keskkonnaseires on lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, kasutatakse harrastusteadlaste loodusvaatlusi keskkonnaotsustes pigem harva. Uuring toob välja, et andmete paremaks kasutamiseks on vaja selgemaid juhiseid ja ühtlasemat andmekvaliteeti, näiteks täpset asukohta, aega ja võimalusel fotot. Loe kokkuvõtet veebist või pikemat uuringut siitlink opens in new page!
Keskkonnateemalise harrastusteaduse veebiseminaril arutleti, kuidas kaasata harrastusteadlasi kogu uurimisprotsessi vältel alates uurimisküsimuste koosloomest kuni tulemuste analüüsi ja tõlgendamiseni. Tutvustati näiteid ja praktilisi koosloome meetodeid Soomest, Austriast ja Iirimaalt ning vaadeldi digivahendite rolli, koostöövõimalusi ja peamisi kitsaskohti kodanikuteaduse projektides. Esinejad jagasid kogemusi, milliseid eeliseid pakub koosloome nii harrastusteadlastele kui ka teistele huvirühmadele ning kuidas praktilisi lahendusi reaalses projektitöös rakendada.
CS4Change töörühm avaldas kavandatava uuringu protokollilink opens in new page PROCEED andmebaasis, mis on loodud keskkonnaalaste tõenduslike ülevaadete uurimisplaanide koondamiseks. Süstemaatiline kaardistamine tähendab teaduslike uuringute süsteemset ja läbipaistvat kogumist, kriitilist hindamist ning analüüsi, et vastata konkreetsele küsimusele või kaardistada olemasolev tõendusmaterjal ja tuues esile teadmiste lüngad. Protokoll on sellise meetodilink opens in new page lahutamatu osa, kirjeldades uurimisplaani ning tagades läbipaistvuse ja võrreldavuse. Meie töö eesmärk on uurida, kuidas harrastusteadus aitab kaasa metsade elurikkuse hoidmisel ja edendamisel.
Protokolli alusel töötame läbi ligi 4000 teadusallikat, eristades metsade elurikkuse kaitsel harrastusteadusele keskenduvad uuringud. Nende põhjal koostame süsteemse ülevaate harrastusteaduse osalusega algatuste tunnustest metsade kaitsel. Soovime ka eristada selliseid harrastusteaduse osalusi, kus on tuvastatavad järgnevad muutused elurikkuse olukorras.
Kogu protokolliga on võimalik tutvuda siinlink opens in new page.
Vastus: harrastusteadus ehk kodanikuteadus (ingl k. citizen science) on kaasloomise protsess teaduses, kus vabatahtlikud panustavad andmete kogumisse või mõnes muus teaduse tegemise etapis.
Rohkem harrastusteaduse panusest teadusesse loe Õhtulehe artiklist siinlink opens in new page.
Kutsume Teid vastama küsimustikule, et kaardistada Eesti harrastusteaduse projektid.
Kodanikuteadust ehk harrastusteadust (inglise k. Citizen Science) võib kirjeldada kui ühiskonna liikmete vabatahtlikku osalemist teadustöös. Kodanikuteaduse ja harrastusteaduse asemel kasutatakse tihti ka hobiteaduse, kaasamise, koosloome, rahvahanke jne mõisteid. Vabatahtlike panus võib olla väga erinev. Kõige enam kasutatakse vabatahtlike abi andmekogumises. Praegu on info projektide kohta killustunud ning ei ole lihtsasti leitav.
Küsimustiku eesmärk on selgitada välja, millised harrastusteaduse projektid on Eestis olemas. Tulemusena tekib andmebaas, kust on kodanikuteaduse projektid lihtsalt leitavad. Esmalt pannakse info projektide kohta üles Eesti avatud teaduse kodulehele https://www.avatudteadus.ee/kodanikuteadlasele/link opens in new page ja säilitatakse Tartu Ülikooli andmerepositooriumis DataDOI. Kodulehel kuvamiseks ning repositooriumis info säilitamiseks küsitakse eelnevalt projekti koordinaatoritelt luba. Küsimustikus ei küsita Teie isikuandmeid. Küsimustiku täitmiseks kulub hinnanguliselt 2 minutit. Küsimustikku saab täita mitu korda.
Küsimustikule saate vastata siin: https://forms.office.com/e/XNg11PYFy7link opens in new page
Lisaküsimused:
Erialainfo osakonna juhataja
Tartu Ülikooli raamatukogu
737 5733
737 5733
keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia nooremteadur
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
15. mail korraldasime Portugalis, Aveiros #AlternetConference2025link opens in new page raames sessiooni "Harrastusteadus kui muutev meede bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel: kontseptsioon ja empiirilised näited". Sessiooni juhtisid Monika Suškevičslink opens in new page, Mart Külviklink opens in new page (Eesti Maaülikool), Kerry Waylenlink opens in new page (James Huttoni Instituut) ja Suvi Vikströmlink opens in new page (SYKE).
🔍Olulised punktid:
•Carmen Kilvitslink opens in new page (Eesti Maaülikool) tutvustas hiljuti käivitatud koostööprojekti plaane, kuidas süstemaatiliselt kaardistada empiiriline kirjandus harrastusteaduse ja metsade bioloogilise mitmekesisuse juhtimise kohta.
•Wessel Ganzevoortlink opens in new page (Tilburgi Ülikool) jagas mõtteid selle kohta, kuidas tuleks (ja peaks) motivatsiooni harrastusteaduses arvesse võtma.
•Fiona Nevzatilink opens in new page (Alternet) tutvustas uuringut, mida juhivad Nikita Sharma ja Leonardo Veronesilink opens in new page (ECSA) BioAgora projektist. Antud uuring kogub teadmisi harrastusteaduse tuleviku kohta bioloogilise mitmekesisuse poliitikas.
💡Peamised järeldused:
•Harrastusteaduse projektid peavad selgelt käsitlema motivatsiooni küsimusi. Vabatahtlike “läbipõlemine” on reaalne probleem!
•Mis teeb harrastusteaduse tähendusrikkaks? Tähendus varieerub erinevate huvirühmade seas. Näiteks võivad vabatahtlikud keskenduda looduskaitsele, samas kui teadlased ja otsuste tegijad võivad tähtsustada massilist osalemist andmete kogumiseks.
•Usaldus mängib olulist rolli, määrates, kelle teadmisi hinnatakse. Kas sellised projektid, kus harrastusteadlaste roll on ulatuslikum kui vaid andmete kogumine, aitaksid enam usaldust luua?
1. aprillil toimus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline seminar „Harrastusteadus keskkonnaotsuste mõjutajana: hetkeseis ja tulevikuperspektiivid“. Seminari eesmärk oli tutvustada erinevatele osapooltele (nt avalik sektor, vabaühendused, teadlased) keskkonnateemalise harrastusteaduse hetkeolukorda ja projekti ning koguda ideid projekti erinevatesse töölõikudesse. Seminaril osales pisut üle 100 inimese (kokku: kohapeal ja veebis).
Seminari esimeses pooles vaatlesime, millised on keskkonnateemalise harrastusteaduse projektide näited Eestis (T. Kark, Kliimaministeerium) ja võrdlevalt Soomes (T. Peltola, Soome Keskkonnainstituut). Tutvustati (C. Kilvits, EMÜ) ka ühe hiljuti valminud uuringu tulemusi, mis analüüsis Eesti keskkonnavaldkonna avaliku sektori esindajate vaatenurki harrastusteadusele.
Töötubades said osalejad jagada kogemusi harrastusteaduse projektides osalemise kohta ning mõelda, milline võiks olla harrastusteaduse projektide korraldus ja mõju tulevikus. Tõdeti, et
Projekti tulemusena loodame jõuda nii teaduslike kui praktiliste tulemiteni. Teaduslikus mõttes on kavas luua andmekogu ja süntees empiirilisest kirjandusest (ülemaailmne) ning teguritest ja mõjuvõimalustest (fookus Eestil), mis käsitlevad harrastusteaduse toimemehhanisme ja väljundeid keskkonnakorralduse jaoks. Koostöös erinevate osapooltega on plaanis on luua ka soovitused ja töövahendid, mis aitaksid neil, kes harrastusteaduse projekte koordineerivad ja nende tulemusi kasutavad, harrastusteaduse potentsiaali paremini rakendada.
Seminar on üks osa Eesti Teadusagentuuri rahastatava projekti „Harrastusteaduse võimalused käivitada süsteemseid keskkonnaprobleemide lahenduste otsinguid“ (2025–2029) avaüritustest.