Traditsiooniliselt kuulutatakse aasta muld välja rahvusvahelisel mullapäeval, mida tähistatakse 5. detsembril. Aasta mulda valib Eesti Mullateaduse Selts eesmärgiga suurendada teadlikkust muldade mitmekesisusest ja eripäradest. Muld on elu alus ning sellega arvestamine on kestliku arengu aluseks. Eestis valitakse aasta mulda alates 2014. aastast
Leetjad mullad on tekkinud valdavalt kollakashallile, harvem punakaspruunile karbonaatsele saviliiv- võiliivsavimoreenile. Leetjad mullad on ühed Eesti viljakaimad.
Klibumullad on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud rannavallidel oleval karbonaatsel veerisel ja klibul või koreselistel liustikujõgede setetel.
On kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab enamasti 30–70 cm sügavuselt.
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu.
Tehismuld on tekkinud inimtegevuse mõjul, kui pealismuld on kas osaliselt hävitatud, eemaldatud, alusmullaga segatud või puistangu alla maetud.
Rähkmullad on kujunenud karbonaatsel rähksel või veeriselisel moreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõgede setetel. Nad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel, harvem oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Nad on suure kivisusega, lühikese mullaprofiiliga, tugevasti karbonaatsed koreserikkad mullad, millel esineb keemine kõrgemal kui 30 cm.
Raimo, Kõlli (2021). Rähkmuld, 2021. aasta muld. Eesti Loodus, 12, 84−89link opens in new page
Erosioon on mulla pindmise kihi ärakandeprotsess. Vee-erosioon kulgeb kallakulistel aladel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee toimel. Tuuleerosioon ehk deflatsioon toimub kerge lõimisega liivasel mullal või pinnalt kuivanud turvasmullal.
Madalsoomullad on välja kujunenud rohketoitelistel põhjaveeliselt liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 cm. Nad on enamasti toitainerikkad (eutric) ja nende profiil koosneb keskmiselt ja hästi lagunenud turba kihtidest. Põhilisteks turba tüüpideks on pilliroo-, tarna-, lehtsambla- ja puuturvas.
Näivleetunud ehk kahkjad mullad on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil, mida katab 30–80 cm tüsedune lõimiselt kergem ja geoloogiliselt päritolult hilisem veesete.
Enamasti liivalõimisega, vahel ka kruusakal liival või harva kruusal kujunenud tugevasti happelise reaktsiooniga männimetsamuld, millel huumushorisont puudub või on kuni 5 cm tüsedune. Väikese veehoiuvõime tõttu on leedemuld põuakartlik.
Rabamuld on alaliselt liigniiske sajuveetoiteline, rohkem kui 30 cm paksusest happelisest rabaturbast koosnev looduslik turvasmuld.
On tekkinud maapinnale ulatuvast paemurendist või seda õhukeselt katvatest setetest.
Tekkinud karbonaatsel ehk lubjakivisel lähtekivimil (valdavalt kollakashall, harvem punakaspruun moreen).