Soil of the Year
The Soil of the Year is traditionally announced on World Soil Day, observed annually on December 5th. In Estonia, the designation is made by the Estonian Soil Science Society with the objective of enhancing public awareness of the diversity and distinct characteristics of soils. Soil forms the basis of terrestrial life and plays a critical role in supporting sustainable development. Estonia has been selecting a Soil of the Year since 2014.
Soils of the Year
Klibumullad on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud rannavallidel oleval karbonaatsel veerisel ja klibul või koreselistel liustikujõgede setetel.
On kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab enamasti 30–70 cm sügavuselt.
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu.
- Download Postkaart (pdf) 412.73 KB
- Download Infovoldik (pdf) 739.69 KB
- Download Kõlli, R., Tõnutare, T. 2023. Tänavusel aasta mullal on ülekaalus tootlikud palu- ja laanemetsad ning väheviljakad põllu. – Eesti Loodus 1:38-47. (pdf) 80.28 MB
- Download Kõlli, R., Tõnutare, T. 2023. Leetunud muld on Eesti aasta 2023 muld. Agraarteadus, 34(1): 61-70. (pdf) 937.88 KB
Tehismuld on tekkinud inimtegevuse mõjul, kui pealismuld on kas osaliselt hävitatud, eemaldatud, alusmullaga segatud või puistangu alla maetud.
- Download Infovoldik (pdf) 761.06 KB
- Download Postkaart (pdf) 378.06 KB
- Download Kõlli, R., Leedu, E. 2022. Tehismullad Eesti muldade klassifikatsioonis: nomenklatuur, rajamine ja erinevused-sarnasused normaalselt arenenud muldadega. Agraarteadus, 33(1): 101-117. (pdf) 3.9 MB
- Download Kõlli, Raimo; Leedu, Enn (2022). 2022. aasta muld on tehismuld. Eesti Loodus, 73, 42−47. (pdf) 86.43 MB
Rähkmullad on kujunenud karbonaatsel rähksel või veeriselisel moreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõgede setetel. Nad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel, harvem oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Nad on suure kivisusega, lühikese mullaprofiiliga, tugevasti karbonaatsed koreserikkad mullad, millel esineb keemine kõrgemal kui 30 cm.
Raimo, Kõlli (2021). Rähkmuld, 2021. aasta muld. Eesti Loodus, 12, 84−89link opens in new page
Erosioon on mulla pindmise kihi ärakandeprotsess. Vee-erosioon kulgeb kallakulistel aladel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee toimel. Tuuleerosioon ehk deflatsioon toimub kerge lõimisega liivasel mullal või pinnalt kuivanud turvasmullal.
Madalsoomullad on välja kujunenud rohketoitelistel põhjaveeliselt liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 cm. Nad on enamasti toitainerikkad (eutric) ja nende profiil koosneb keskmiselt ja hästi lagunenud turba kihtidest. Põhilisteks turba tüüpideks on pilliroo-, tarna-, lehtsambla- ja puuturvas.
- Download Infovoldik (pdf) 1.06 MB
- Download Postkaart (pdf) 456.95 KB
- Download Kõlli, Raimo; Tõnutare, Tõnis (2019). Madalsoomuld: 2019. aasta muld. Eesti Loodus, 7, 24−28. (pdf) 11.1 MB
- Download Kõlli, R., Tõnutare, T. (2019). Eesti aastamuld 2019 on madalsoo muld. Agraarteadus, 30 (1), 13-24. (pdf) 1.96 MB
Näivleetunud ehk kahkjad mullad on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil, mida katab 30–80 cm tüsedune lõimiselt kergem ja geoloogiliselt päritolult hilisem veesete.
- Download Infovoldik (pdf) 939.89 KB
- Download Postkaart (pdf) 376.7 KB
- Download Kõlli, R., Tõnutare, T. ja Kõlli, T. (2018). Ülevaade: Kahkjad ehk näivleetunud mullad Eestimaa muldkattes. Agraarteadus, XXIX, 2: 95–105. (pdf) 2.08 MB
- Download Kõlli, R. Tõnutare, T. (2018). 2018. aasta muld: kahkjad ehk näivleetunud mullad. Eesti Loodus, 69 (11) 20-25. (pdf) 5.95 MB
Enamasti liivalõimisega, vahel ka kruusakal liival või harva kruusal kujunenud tugevasti happelise reaktsiooniga männimetsamuld, millel huumushorisont puudub või on kuni 5 cm tüsedune. Väikese veehoiuvõime tõttu on leedemuld põuakartlik.
Rabamuld on alaliselt liigniiske sajuveetoiteline, rohkem kui 30 cm paksusest happelisest rabaturbast koosnev looduslik turvasmuld.
On tekkinud maapinnale ulatuvast paemurendist või seda õhukeselt katvatest setetest.
Tekkinud karbonaatsel ehk lubjakivisel lähtekivimil (valdavalt kollakashall, harvem punakaspruun moreen).
