Vanessa Varend: leidsin Eesti Maaülikoolist valdkonna, mis mind päriselt huvitab

Vanessa tee maaülikooli ei olnud päris sirgjooneline. Side loodusega on tal enda sõnul olnud tegelikult kogu aeg olemas, isegi kui ta nooremana seda teadlikult nii ei mõtestanud. Ta on üles kasvanud looduse keskel ning pidanud seda alati kohaks, kuhu minna rahunema, mõtteid koguma ja lihtsalt vaikust nautima. Aktiivne eluviis, positiivne ellusuhtumine ja soov teha asju, mis viivad mugavustsoonist välja, on olnud tema loomuse osa juba varakult. 

Mitmekesine eriala avas uue vaate tulevikule 

Pärast gümnaasiumi ei olnud tal veel kindlat teadmist, et just Eesti Maaülikool ja põllumajandussaaduste tootmise ning turustamise eriala link opens in new pageon tema tee. Kui ta aga erinevaid õppekavasid lähemalt uuris, hakkas see valdkond tunduma järjest põnevam. Teda kõnetas eelkõige eriala mitmekesisus. Mõte, et põllumajanduses võib liikuda väga erinevatesse rollidesse, alates praktilisest tootmisest kuni teaduse või isegi poliitikani, avas tema jaoks täiesti uue vaate tulevikule. 

Kõige eredamalt on Vanessale õpingute ajast meelde jäänud inimesed. Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on tal olnud kokkuhoidvad kursused, kust on jäänud nii häid tuttavaid kui ka päris sõpru. Ühised ettevõtmised ja hetked väljaspool õppetööd on inimesi veelgi lähendanud. Meeles on ka üks bakalaureuseõpingute alguse naljakas seik, kui ta küsis üsna otse, kas sellel erialal matemaatikat üldse ei olegi. Selle peale puhkesid teised naerma ja selguski, et ei olegi. Just sellised väikesed hetked jäävadki tema sõnul kõige paremini meelde. 

Oluliste kogemustena toob Vanessa esile herbaariumi ja putukakogu koostamise, mis õpetasid loodust palju tähelepanelikumalt märkama, aga ka majanduse, raamatupidamise ja ökonoomika ained, mis andsid täiesti uue vaatenurga põllumajanduse toimimisele. Meelde on jäänud ka praktiline õppetöö, mis viis tudengeid nii hoonete katustele mõõtmisi tegema kui ka lautadesse loomakasvatusega tutvuma. “Need kogemused aitasid siduda teooriat päris eluga ning tegid õppimise palju elavamaks,” räägib Vanessa. 

Huvi mullateaduse vastu kasvas bakalaureusetööst 

Tema edasist teekonda hakkas aga kõige rohkem kujundama bakalaureusetöö, mis oli seotud mullateemaga. Just selle töö käigus tekkis tal sügavam huvi mullateaduse vastu. Mida rohkem ta teemasse süvenes, seda selgemaks sai, et see valdkond kõnetab teda päriselt. Seda tunnet toetasid ka välipraktikad, kus õpitu muutus käegakatsutavaks. Välitööd aitasid paremini mõista, kuidas erinevad protsessid looduses ja mullas tegelikult toimivad, ning kinnitasid, et just selles suunas tahab ta edasi liikuda. 

Vanessa kirjeldab end tudengina pigem aktiivse suhtlejana, kellele meeldib arutleda ja teistega koos tegutseda. Tema sõnul teeb just seltskond nii õppimise kui ka vaba aja sisukamaks ja kergemaks. Samas on maaülikool talle andnud palju enamat kui ainult erialased teadmised. Õpingute jooksul on ta õppinud paremini aega planeerima, kohustuste vahel prioriteete seadma ja toime tulema ka pingelisemate perioodidega. Lisaks on ülikool andnud talle enesekindlust, julgust ja kindlustunnet võtta vastu uusi võimalusi. 

Mullateaduse laborisse tööle 

Tänase tööni Eesti Maaülikoolis jõudis Vanessa tänu oma bakalaureusetöö juhendajale, kes kutsus ta mullateaduse laborisse tööle. Alguses ei osanud ta end sellises rollis ettegi kujutada. Talle tundus, et ülikoolis töötavad ainult väga kogenud asjatundjad ning tema ise ei näinud end veel sellel tasemel. Aja jooksul on see tunne aga muutunud. Ta ütleb, et on aru saanud, kuidas õppimine ja areng käivadki samm-sammult ning vahel usub juhendaja sinusse juba enne, kui sa ise endasse uskuda oskad. 

Praegu meeldib talle oma töö juures kõige rohkem see, et see ühendab teaduse ja praktilise tegevuse. Laboritöö ei ole tema jaoks pelgalt teooria, vaid võimalus päriselt käed külge panna, kasutada erinevaid seadmeid ja meetodeid ning näha, kuidas teadmised rakenduvad. Teda motiveerib ka teadmine, kui oluline on muld. Ilma mullata ei oleks põllumaid ega toitu meie laual. Igapäevases töös kasutab ta kõige rohkem keemia- ja mullateadusalaseid teadmisi, kuid tegelikult on kasu olnud paljudest õppeainetest, mis on loonud tugeva baasi eri olukordades hakkama saamiseks. 

Vanessat inspireerib kõige enam see, kuidas looduslikud protsessid omavahel seotud on ja üksteist mõjutavad. Samas peab ta oluliseks ka seda, et laborantide ja teadustöötajate rolli rohkem märgataks. Tema sõnul jäävad nad sageli tagaplaanile, kuigi nende töö on teaduse ja praktiliste tulemuste sünnis väga oluline. 

Rahvusvahelised kogemused kasvatasid enesekindlust 

Üheks oma senise teekonna olulisemaks kogemuseks peab ta Erasmus-programmi kaudu läbitud lühikursusi. Nende käigus on ta käinud nii Hispaanias, Sloveenias kui ka Lõuna-Prantsusmaal, saanud teha mulla sügavkaeveid eri tingimustes ning näha täiesti teistsugust loodust, taimestikku ja mullastikku kui Eestis. Need kogemused on andnud talle juurde nii erialaseid teadmisi, enesekindlust kui ka parema inglise keele oskuse. Viimase aja üheks suuremaks saavutuseks peab ta võimalust esitleda oma magistritöö teemaga seotud posterit Viinis rahvusvahelisel teaduskonverentsil EGU 2026link opens in new page. Kõige uhkem on ta aga selle üle, et jõuab sel aastal oma magistriõpingud lõpetada. 

Kui Vanessa saaks midagi öelda oma tudengiaja nooremale iseendale, siis soovitaks ta võtta tõsiselt ka neid õppeaineid, mis esmapilgul kõige huvitavamad ei tundu. Sageli selgub alles hiljem, kui palju võib neist tegelikult kasu olla. Samuti usub ta, et ükski kogemus ei ole päriselt negatiivne, sest alati on sellest midagi õppida ja kaasa võtta. 

Noortele, kes kaaluvad maaülikooli tulekut, kuid pole veel päris kindlad, soovitab Vanessa kindlasti proovida. Tema sõnul õpetatakse siin väga praktilisi ja eluks vajalikke teadmisi ning õppejõud on oma ala spetsialistid ja toetavad. Aktiivseid tudengeid märgatakse ning neile pakutakse võimalusi projektides kaasa lüüa, uusi kogemusi saada ja edasi areneda. Vahel võibki just ühest väikesest otsusest või näilisest juhusest alguse saada tee, mida alguses ettegi ei kujuta. 

Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse saab kandideerida 2. juulini SAISlink opens in new pageis. Tutvu õppekavade ja vastuvõtutingimustega aadressil www.emu.ee/sisseastuminelink opens in new page. 

Loe uudis ka Maalehest!link opens in new page