Neljapäeval, 27. augustil kaitses Thomas Edouard L Leclère Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Kas fülogeneetiliselt mitmekesised taimekooslused on seotud mitmekesiste putukakooslustega erinevatel ruumiskaaladel ja taksonoomilistes rühmades?“. Doktoritöös uuris ta, kuidas on taimede ja putukate mitmekesisus omavahel seotud ning kas need seosed muutuvad sõltuvalt ruumiskaalast ja organismirühmast.
Doktoritööd juhendas PhD Pille Gerhold. Oponent oli professor Sebastian T. Meyer Müncheni Tehnikaülikoolist Saksamaalt.
Taimede ja putukate vahelised suhted on maismaaökosüsteemides väga olulised ning aitavad kujundada elurikkust. Samas on seni vähe teada, kas evolutsiooniliselt ehk fülogeneetiliselt mitmekesisemad taimekooslused toetavad ka mitmekesisemaid putukakooslusi. Leclère käsitles seda küsimust neljas uuringus globaalsel, regionaalsel ja lokaalsel tasandil.
Globaalsel tasandil uuris Leclère taimede ja putukate fülogeneetilist mitmekesisust 81 meresaarel üle maailma. Tulemused näitasid, et evolutsiooniliselt vanemate sugulusliinide tasandil olulist seost taimede ja putukate mitmekesisuse vahel ei ilmnenud. Hilisematel fülogeneetilistel tasemetel leiti aga positiivne seos, mis viitab sellele, et taimede ja putukate hilisem paralleelne mitmekesistumine võib olla nende koosluste kujunemisel olulisem.
Regionaalse uuringu jaoks koostas Leclère uue ajaliselt kalibreeritud Hollandi soontaimefloora fülogeneesi, mida saab kasutada edasistes fülogeneetilistes ja biogeograafilistes uuringutes. Analüüs näitas ka, et taimekoosluste fülogeneetilist struktuuri mõjutas tolmeldamisviisi ja mineviku temperatuuri vastastikmõju ning erinevate putuktolmlejate rühmade puhul ilmnesid erinevad mustrid.
Lokaalsel tasandil uuris Leclère taime- ja tolmeldajakooslusi 30 Eesti alvaril. Selgus, et fülogeneetiliselt mitmekesisemate taimekooslustega kaasnes üldiselt ka suurem tolmeldajate liigiline mitmekesisus. Eri tolmeldajarühmade puhul olid seosed aga erinevad: mesilaste puhul olulist seost taimede fülogeneetilise mitmekesisusega ei leitud, sirelaste puhul ilmnes aga negatiivne seos.
Leclère toob doktoritöös esile võimaluse, et tolmeldajad ja taimedest toituvad putukad võivad mõjutada taimekoosluste evolutsioonilist kujunemist vastassuunaliselt. Mõlema interaktsiooni koos uurimine aitaks paremini mõista, kuidas ökoloogilised suhted ja evolutsioonilised protsessid elurikkust kujundavad.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680Lisateave
