Paul Teesalu kaitses doktoritöö invasiivsete võõrliikide mõjust Eesti magevee elustikule

Doktoritööd juhendasid Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Fabio Ercoli ja kaasprofessor Arvo Tuvikene. Töö oponendiks oli dr Elena Tricarico Firenze Ülikoolist (Itaalia).

Paul Teesalu uuris Narva veehoidla lähistel kolme invasiivset võõrliiki: kaugida unimudilat (Percottus glenii), rändvähki (Gmelinoides fasciatus) ja marmorvähki (Procambarus fallax virginalis). Täpsemalt olid fookuses eripärad, mis aitavad nendel liikidel uues keskkonnas edukalt kanda kinnitada.

Invasiivsete liikide levik on üks suuremaid ohte magevee elurikkusele, sest kord veekeskkonda sissetoodud liike on pea võimatu välja juurida. Kaugida unimudil läheb hilisemas eas üle röövtoidule ja konkureerib otseselt kohalike kaladega. Rändvähk suudab kohalikust järve-kirpvähist edukamalt röövloomade rünnakuid vältida, reageerides kiiresti kiskjate poolt eritatavatele keemilistele signaalidele.

Marmorvähk, kes avastati Eestis esmakordselt 2017. aastal, paistab silma erakordse temperatuuritaluvuse poolest. Liik suudab elada vees, mille temperatuur kõigub nullist 30 kraadini. Sellised omadused muudavad liigi potentsiaalselt väga ohtlikuks Eesti ökosüsteemidele, eriti soojemates või soojaveekanalitega veekogudes.

Töö tulemused rõhutavad, et invasiivsete liikide leviku mõistmine ja ohjamine vajab liigispetsiifilist lähenemist. Eesti siseveekogudes on tekkinud püsivad võõrliikide populatsioonid, mis ohustavad kohalikke liike. Kuna meie vetesse jõuab üha enam võõrliike, siis doktoritöö tulemused aitavad teha teaduspõhiseid ja ennetavaid majandamisotsuseid, et Eesti magevee elurikkus säiliks ka tulevastele põlvedele.

Doktoritööga saab täpsemalt tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.