„Päeval koolis, õhtul põllul“. Ino Kurg ühendab õpingud ja päriselu

17.06.2026

Mõni tudeng avastab oma tulevase eriala alles ülikoolis õppides. Ino Kure puhul oli vastupidi – huvi põllumajanduse vastu tekkis juba varem ning enne Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialale õppima asumist oli ta valdkonnas ka töötanud.

Noor nokamütsi ja T-särgiga mees seisab rohetava põllu veerel, vaatab kaadrisse. Taamal puud ja majad.
Noor põllumees ja tudeng Ino Kurg Foto autor: Erakogu

„Ma teadsin, et tahan tulla kõrgkooli ja mul oli juba enne huvi põllumajanduse vastu. Kui need kaks asja Eestis kokku viia, siis valikuid väga palju ei ole. See eriala tundus loogiline samm,“ ütleb ta. 

Kuigi vanaisa tegeles kunagi põllumajandusega, ei pea Ino ennast põllumajandustootjate perest pärit nooreks. Tema sõnul süvenes huvi pigem elukaaslase pere kaudu, kes on põllumajandusega tihedalt seotud. 

Veelgi olulisemaks kujunes aga praktiline kogemus. Enne õpingute algust oli ta juba aastaid valdkonnas töötanud ning just see kinnitas, et tegemist on alaga, millega ta soovib oma tuleviku siduda. „Töö kaudu see huvi tegelikult kasvas veelgi.“ 

Kui õpitust saab päriselu 

Õpingute jooksul on Ino jaoks kõige väärtuslikum olnud võimalus näha, kuidas loengutes omandatud teadmised päriselus toimivad. 

„Tihti on olnud nii, et käin päeval koolis ja õhtul lähen põllule või loomadega tegelema ning saan kohe õpitut praktikas proovida.“ 

Tema sõnul on just selline vahetu seos õppimise ja töö vahel aidanud teadmisi palju paremini omandada. „Kui sul ei ole praktilist kontakti, siis jääb osa õpitust lihtsalt teooriaks. Kui saad kohe katsetada, tekivad seosed palju paremini. Nagu slaidiesitlusest saab päriselu.“ 

See kogemus on kinnitanud talle ka seda, et põllumajandust ei saa õppida ainult raamatutest. Teadmised muutuvad väärtuslikuks siis, kui neid saab kasutada päris olukordades. 

Rohkem kui üks eriala 

Kuigi õppekava nimi viitab tootmisele ja turustamisele, ei kirjelda see Ino hinnangul täielikult seda, mida tudengid tegelikult õpivad. „See on natuke taimekasvatus, natuke tootmine, natuke majandus. Kõik on omavahel seotud.“ 

Just sellist laia vaadet peab ta üheks õppekava tugevuseks. Eriti hindab ta taimekasvatusega seotud aineid. „Mullateadus, maaviljelus, taimekasvatus ja taimede tundmine on väga tugevad.“ 

Samas peab ta oluliseks ka loomakasvatuse osa. „Tänapäeval ei saa olla hea spetsialist, kui sul ei ole mingit arusaama ka sellest poolest.“ 

Tema sõnul aitab erinevate valdkondade ühendamine mõista põllumajandust tervikuna ning näha paremini, kuidas erinevad otsused tootmises üksteist mõjutavad. 

Teadmised kasvavad siis, kui neid proovile panna 

Soov leida vastuseid praktilistele küsimustele viis Ino ka lõputöö teemani. Ta uuris mahevedelväetiste mõju saagikusele ning võrdles erinevaid lahendusi, sealhulgas hobuse- ja veisesõnnikust valmistatud leotisi, kompostiteed ja silomahla. „Mind huvitas, kas nende abil on võimalik maheviljeluses saagikust suurendada.“ 

Kuigi tulemused ei andnud üheseid vastuseid, peab ta selliseid katseid oluliseks. „Ma arvan, et seal on potentsiaali. Võib-olla tuleb lihtsalt metoodikat edasi arendada.“ 

Kui eriala valides mõeldakse sageli erialaste teadmiste omandamisele, siis Ino on saanud ülikoolist kaasa ka palju üldoskusi. 

Õpingute jooksul on ta saanud üles astuda mitmetel valdkondlikel üritustel, sealhulgas viljelusvõistluse lõpukonverentsil, agronoomiakonverentsil ja äriplaanide konkursil „Tarkav Idu“. Esinemisoskused ja need kogemused on tema hinnangul olnud sama väärtuslikud kui paljud erialased teadmised. „Kui pead oma tööst rääkima suurema publiku ees, õpid oma mõtteid palju paremini sõnastama.“ 

Väga oluliseks peab Ino ülikooliõpingute juures õppejõudude rolli. „Professor Evelin Loit-Harro meie kursusele nagu akadeemiline ema – toetav ja hooliv. Ta on külastanud ka minu põldu ning näinud lähedalt, millega ma igapäevaselt tegelen. Olen temalt palju õppinud,“ räägib Ino. 

Hea valiku aluseks on huvi 

Tagasi vaadates usub Ino, et eriala valikul ei ole olemas universaalset valemit. Küll aga on üks asi, mille tähtsuses ta ei kahtle. „Kõige tähtsam on huvi.“ 

Tema sõnul ei tasu valida eriala lihtsalt sellepärast, et see tundub lihtne või populaarne. „Kui huvi puudub, siis sellest ei tule midagi.“ 

Võimaluse korral soovitab ta noortel enne õppima asumist ka ise käed külge panna ning valdkonda päriselt proovida. „Hea oleks enne õppima minekut saada praktiline kogemus. Siis tekib päris arusaam sellest, kas see valdkond sulle sobib. See tunne, kui külvad ja näed, kuidas taimed kasvama hakkavad – seda ei saa kuskilt mujalt.“ 

Toimetaja

Kristina Kurm

turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

Rektori vastutusala

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond

+372 7313044

+372 7313044

53315313

53315313