Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Eesti Mesinduskoguga on loonud õietolmu värvikaardi. Kaardid võimaldavad mesinikel ja loodushuvilistel vaatluse teel määrata, millistelt taimeliikidelt meemesilased õietolmu koguvad. Praktiline tööriist aitab hinnata, kas mesilaste toidulaud on piisavalt rikkalik.
Üks mesilaspere tarbib aastas keskmiselt 17–34 kilogrammi õietolmu, sõltuvalt pere suurusest. „Õietolm on mesilaste jaoks peamine valkude, lipiidide ja vitamiinide allikas, mida vajavad eriti noored, 4–9 päeva vanused mesilased,“ selgitas Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia kaasprofessor Reet Karise. Õietolmu analüüsimine on mesinikule lihtne meetod, kuidas mesilaspere heaolu hinnata.
„Projekti mõte oli lihtne – koguda mesilastelt õietolmu ja uurida selle värve. Kuid nagu sageli juhtub, peitus lihtsuses palju kihte,“ sõnas projekti juht Vivika Väli. Vabatahtlikud mesinikud kogusid iga kahe nädala tagant proove, teadlased ja noored abilised sorteerisid need värvirühmadesse ning laboritööd näitasid, kui rikkalik ja mitmekesine on Eesti taimede õietolm. „Kuigi mesilased eelistavad putuktolmlevaid taimi, kasutavad nad kevadeti hea meelega ka tuultolmlevate taimede õietolmu (nt sarapuu, pajud), kui seda on massiliselt saadaval,“ lisas Väli.
Õietolmu kvaliteet ja toiteväärtus sõltuvad taimeliigist, mistõttu on mesilaste heaolu seisukohast tähtis, et korjemaal oleks kogu hooaja vältel mitmekesine taimede valik. „Kui tarru toodud õietolm on väga värviline, võib see viidata toidutaimede nappusele. Ideaalis koguvad mesilased kahe–kolme taimeliigi õietolmu võrdses koguses. Kui mesinik soovib teada, kas mesilased külastavad mõnda konkreetset ala, saab ta seda hinnata õietolmu värvi järgi,“ rääkis Karise.
Eestis pakuvad kevadel põhilisi õietolmuallikaid puud ja põõsad, suvel rohttaimed ja põllukultuurid ning hilissuvel hilised õitsejad.
Käsiraamatu teostamisse panustasid Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli ning elurikkuse ja loodusturismi õppetooli teadlased Vivika Väli, Margret Jürison, Reet Karise ja Risto Raimets. Õietolmuga toetasid projekti kümme vabatahtlikku mesinikku, kes kogusid seda oma tarudest iga kahe nädala tagant. Proove aitasid värvide järgi sorteerida noored teadushuvilised.
Väljaande toimetaja on Krista Kivisalu, kujundaja Margret Jürison. Fotode autorid on Margret Jürison ja Eeva Kärner. Käsiraamat valmis osana projektist „Eesti õietolmu uuring“ (L240010PKEL (MS-24-7-TA)), mida kaasrahastas Euroopa Liidu Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ning Eesti Mesinduskogu.
Värvikaardid on kättesaadavad nii trükisena kui ka veebis: „Valik Eesti õietolmu värve. Taskuabiline mesinikelelink opens in new page“ (PDF).
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kommunikatsioonijuht
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
53312928
53312928
taimekaitse nooremteadur
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimetervise õppetool
