Esmaspäeval, 19. oktoobril kaitses Margret Jürison Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Kimalaste pestitsiiditundlikkuse varieerumine sõltuvalt liigisisestest erinevustest, kokkupuutest ja toitumisest“.
Doktoritööd juhendasid professor Marika Mänd ja professor Reet Karise. Oponent oli professor Ivo Roessink Wageningeni Ülikoolist ja Teaduskeskusest (Wageningen University & Research).
Tolmeldajad puutuvad põllumajandusmaastikes kokku mitmesuguste stressiteguritega, millest ühed olulisemad on pestitsiidid. Nende mõju hindamisel ei arvestata aga alati piisavalt sellega, et sama liigi isendid võivad pestitsiididele erinevalt reageerida ning mõju võib sõltuda ka kokkupuuteviisist, toitumisest ja erinevate pestitsiidide koostoimest. Jürison uuris doktoritöös neid tegureid karukimalase (Bombus terrestris) näitel.
Laborikatsetes hinnati pestitsiidide mõju töölistele, isastele, kimalasemadele ja vastsetele erinevate kokkupuuteviiside ja toitumistingimuste korral. Uuring näitas, et tööliste, isaste ja kimalasemade tundlikkus pestitsiididele erines ning neid erinevusi ei saa seletada üksnes keha suurusega.
Pestitsiidijääkide vähenemine ei tähenda alati mõju vähenemist
Doktoritööst selgus, et pestitsiidide organismist eemaldumise kiirus ja nende toksiline toime sõltusid nii kimalaspere liikmest, pestitsiidi toimeainest kui ka sellest, kuidas kimalane pestitsiidiga kokku puutus. Mitmel juhul suurenes toksiline mõju isegi siis, kui pestitsiidijääkide sisaldus organismis juba vähenes. See tähendab, et üksnes jääkide hulga järgi ei saa alati hinnata, kui tugev või pikaajaline on pestitsiidi mõju kimalasele.
Jürison uuris ka kahe pestitsiidi toimeaine, sulfoksafloori ja asoksüstrobiini koostoimet. Tulemused näitasid, et nende koosmõju sõltus annusest ja kokkupuuteviisist ning ei olnud seetõttu kõikides tingimustes ühesugune.
Ka toitumine mõjutab kimalaste vastupanuvõimet
Vastsete puhul selgus, et pestitsiidi mõju sõltus ka toidust. Mitme taimeliigi õietolmust koosnev toit toetas vastsete arengut paremini, samas kui sulfoksafloori mõju erines sõltuvalt toitumistingimustest. See näitab, et kimalase toitumine võib mõjutada nii pestitsiidi mõju tugevust kui ka selle avaldumist.
Doktoritöö tulemused näitavad, et pestitsiidide mõju tolmeldajatele ei saa hinnata üksnes toimeaine ja suremuse põhjal. Arvestada tuleb ka sellega, millises arengujärgus ja füsioloogilises seisundis kimalane on, kuidas ta pestitsiidiga kokku puutub ning millised on tema toitumistingimused. Jürisoni töö põhjal aitaks nende tegurite arvestamine pestitsiidide riskihindamisel paremini hinnata võimalikke ohte ja toetada tolmeldajate kaitset.
Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.
Toimetaja:
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
53585680
53585680Lisainfo:
taimetervise peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Taimetervise õppetool
