Maaülikool jagas Maamessil mitmekesiseid teadmisi põllumajandusest

Taimi saab kasvatada ka põua ajal

Kliimamuutuste tõttu on põud Eestis järjest suurem mure. EMÜ teaduse tippkeskuse AgroCropFuturelink opens in new page teadlased aretavad erinevaid taimesorte, et leida, milliseid söögitaimi võiksid eesti põllumehed kasvatada tuleviku kliimatingimustes. Integreeritud taimekasvatuse vanemlektori Peeter Lääniste sõnul ei peaks inimesed muretsema, et Eestis pole võimalik tulevikus kliima pärast midagi kasvatada, sest teadlased on leidnud põuatingimustele vastupidavaid ning suure ja kvaliteetse saagiga söögitaimi. Tema hinnangul on lootustandvad kultuurid näiteks hirss, kõvanisu ja bataat. 

“Kui tavateraviljad nagu nisu annavad põua ajal võib-olla üks–kaks tonni saaki, siis hirss talub põuda hästi ja annab viis–kuus tonni saaki ikka kätte. Lisaks usun, et varsti on Eestis oma kõvanisujahu, millest toodetakse meil enda pastatooteid, sest esialgsed teaduskatsed kõvanisu kasvatamisega on olnud üpris heade tulemustega. Ka bataat kasvab Eesti kliimatingimustes hästi, aastas on võimalik saada kuskil 20–30 tonni hektarit maguskartulit,” selgitas Lääniste. 

Taimekasvatuses on oma koht erinevat sorti väetistel

Säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor Evelin Loit-Harro ütles, et nii tava- kui maheväetised on taimekasvatuses tähtsad. Ta selgitas, et eesti põllumehed teavad hästi, kuidas, millal ja mis kasvufaasis taimi väetada. Loit-Harro lisas, et kuigi mineraalväetise kasutamine võib inimestele esmapilgul tunduda väga kahjulik, siis tegelikult on see põllumajanduses vajalik.  

“Mineraalväetisest saab taim kiirelt toitained kätte, samas orgaanilist väetist kasutades tuleb arvestada, et kasvatamisega läheb natukene kauem. Ma ei tahaks öelda, et tavatootmine oleks kuidagi kehvem kui mahetootmine; lihtsalt need ühel või teisel viisil saadud saagikogused on erinevad. Minu meelest on neid mõlemaid vaja, et tagada toiduturvalisus ja samas pakkuda ka mahedamat varianti,” rääkis Evelin Loit-Harro, kes on ka Euroopa Agronoomia Ühingu president.

Tasakaalu otsimine tootlikkuse, keskkonnahoiu ja toidukvaliteedi vahel on tänavu Tartus toimuva Euroopa Agronoomia Ühingu 19. kongressi keskmes. Eesti Maaülikoolis toimuv ESA 2026link opens in new page toob 24. kuni 28. augustil Tartusse agronoomia valdkonna teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad, et arutada kestliku ja vastupidava põllumajanduse tuleviku üle.

Droonid aitavad põllumehel põllul muutusi märgata

Keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia nimetatud nooremteadur Kaupo Kokamägi tutvustas messil EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli droone, mida kasutatakse põldudel erinevateks vaatlustegevusteks. Ta rääkis, et hetkel püüavad nad DroneLab tiimiga koostöös võrrelda droonide abil nõukogude ajal koostatud mullakaarti tänapäeva mullastiku andmetega. Peale selle koguvad nad droonidega infot ka taimekahjustuste kohta. Kokamägi lisas, et kaasaegsed droonisüsteemid on piisavalt lihtsad, et põllumehed saavad neid hõlpsasti kõrvalise abita kasutada. Tihtilugu suudavad droonid lennata lausa ilma puldiga juhtimiseta. 

“Tootjad pakuvad tarkvaraga droonikomplekte, kus sa joonistad rakenduses droonile kaardistatava ala ette, seejärel lendad drooniga joonistatud marsruudi läbi ning lõpuks saad uurida järeltöötluses andmeid. Selleks, et iga paari aasta tagant oma talust või põllumaast üle lennata piisab väiksest odavast droonist ja vabavara tarkvarast. Arvan, et drooniga kaardistamine ei käi tänapäeval kellelgi üle jõu, sest enamik tööst on üsna lihtsaks tehtud,” lausus Kokamägi. 

Tolmeldajad ja taimehaigused aitasid loodust paremini mõista

Taimetervise nooremteadur Karoliina Lass tutvustas messikülastajatele tolmeldajate mitmekesisust ja näitas, et lisaks mesilastele täidavad seda rolli paljud teised putukad. Laual oli uudistamiseks ka kimalaste perekond, mis tõmbas paljude väiksemate messikülastajate tähelepanu. Põllumajanduse nooremteadur Marian Põldmets avas külastajatele Eestis levinumate taimehaiguste tausta. Mõlemad taimetervise õppetooli esindajad märkisid, et inimesed võiksid jälgida, kuidas nad mõjutavad oma tegevusega loodusmaailma.

“Inimesed võiksid panna tähele väiksemaid olendeid, hoida silmad rohkem lahti ja arvestada ka teiste elusolenditega,” ütles Lass. “Taimehaigused on tegelikult kõikjal meie ümber ja selleks, et me oskaks nendega võidelda, peame me neid õppima väga hästi tundma,” lisas Põldmets. 

Muld on kuld

Mullaökoloogia professor Endla Reintam tutvustas messikülastajatele, kuidas mulla süsinikusisaldus muudab mulla struktuursust ja tuuleerosiooni ohtu. Lisaks said huvilised tutvuda aasta muldadega ja näha, kuidas erinevas jaotuses kompost mõjutab taimede kasvu. Reintam selgitas, et puhas kompost ei ole taimede kasvatamiseks parim variant. Ta lisas, et kuigi toitu saab kasvatada mitmetel erinevatel viisidel, on muld neist siiski peamine. 

“Kui meil ei ole mulda, siis meil pole ka toitu. Jah, me saame väikse osa toidust kasvatada hüdropoonikas või klaasvilla peal, aga suur osa toidust tuleb ikkagi mullast,” ütles Reintam. 

2026. aasta Maamess toimus 23.–25. aprillil Tartu Näituste messikeskuses ning tutvustas erinevaid põllumajanduse, metsanduse, aianduse ning toidutööstuse asutusi. Kokku on Maamessi korraldatud 32 aastat. 

Fotogalerii on leitav siit!link opens in new page