Linda Puncule uuris doktoritöös, millised tegurid kujundavad kalakooslusi parasvöötme järvedes

Väitekirja täpne pealkiri on „Toitumissuhted, elupaiga terviklikkus ja inimtegevuse surve kui peamised kalakoosluste dünaamikat määravad tegurid parasvöötme järvedes”. Doktoritööd juhendasid Eesti Maaülikooli kaasprofessor Priit Zingel ja kaasprofessor Matiss Zagars Läti Ülikoolist, oponent oli professor Torben Linding Lauridsen Aarhusi Ülikoolist.

Linda Puncule uuris doktoritöös kalakoosluste dünaamikat ja toiduvõrgu toimimist parasvöötme põhjapoolsetes järvedes Eestis ja Lätis, keskendudes eeskätt kalade varajastele arengujärkudele, vastsetele ja maimudele, kes on olulised ökosüsteemi bioindikaatorid. Tulemused näitavad, et kalade järelkasvu edukus sõltub suuresti zooplanktoni biomassist ja koosluse struktuurist, mis määravad noorjärkude toitumise ja kasvu ning loovad selge seose järve produktiivsuse ja kalastiku arengupotentsiaali vahel.

Uurimus toob esile ka elupaikade mitmekesisuse olulisuse. Taimestikurikkad, eriti ujuvleheliste taimede kooslustega alad pakuvad kaladele varjepaiku ja aitavad stabiliseerida toiduahelaid, suurendades seeläbi ökosüsteemi vastupanuvõimet keskkonnahäiringutele. Samas osutab töö inimtegevuse, eeskätt ülepüügi ja salapüügi negatiivsele mõjule, mis võib tasakaalust välja viia kogu järve toiduvõrgu ning halvendada vee kvaliteeti. Suurte röövkalade kadumine üle- või salapüügi tagajärjel käivitab kaskaadi, mis viib planktonitoiduliste kalade ülemäärase arvukuseni ning põhjustab veekvaliteedi langust. 

Töö järeldab, et järvede hea ökoloogilise seisundi säilitamiseks on vajalik siduda elupaikade kaitse ja tõhus kalanduse reguleerimine, et ökosüsteemi loomulik tasakaal püsiks.

Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace.link opens in new page