Laura on Tallinna tüdruk, kes otsustas oma tuleviku siduda taimede ja loodusega. Ta õpib Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistriõppes ning töötab samaaegselt taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolis laborandina. Tema igapäevane töö keskendub taimehaigustele, mikrobioloogiale ja geneetikale ning hõlmab ka välitöid katsepõldudel.
„See, millega ma täna tegelen, ei olnud kindlasti mu algne siht – pigem kujunes see välja samm-sammult õpingute käigus,“ tunnistab Laura. Ta kirjeldab, kuidas algul kandideeris nii aianduse kui ka põllumajanduse erialale, kuid valiku määras lõpuks soov mõista just põllumajandussaaduste tootmist ja selle turustamist „See tundus sisukam ja mitmekesisem, andes võimaluse õppida nii taimede kui ka loomade kasvatust, lisaks ettevõtlust ja majandust.“
Laura bakalaureuseõpingud langesid ajale, mil COVID-19 muutis kogu õppeprotsessi. Paljud loengud toimusid veebi teel – ning vahel ka sõna otseses mõttes looduses. „Mitmeid loenguid sai kuulatud ka rabas matkates,“ meenutab ta. Ent kõige eredamad mälestused on seotud just kursusekaaslastega, kellega koos jagati ühiselamuelu, valmistati üksteisele süüa ja tehti koos ka koolitöid ning käidi väljasõitudel.
Olulist rolli mängisid ka välipraktikad. Herbaariumite koostamine, taimekahjurite kogumine, mulla sügavkaeve ja haigustunnustega taimede määramine andsid huvitava praktilise kogemuse. „Põllumajandus on valdkond, kus on nii lai ampluaa, et igaüks leiab endale sobiva tee. Minu jaoks on selleks fütopatoloogia.“ Just praktika viis Laura selleni, mida ta täna oma päris kutsumuseks nimetab. Töötamise võimalus Maaülikooli õppetoolis avas ukse teadusmaailma ja andis talle ideid ka magistritöö jaoks.
Laura jaoks ei tähenda magistriõpingud pelgalt järjekordset haridusastet, vaid võimalust omandada sügavaid teadmisi, uusi analüüsimeetodeid ja laiemat perspektiivi. „Paljud teemad kattuvad bakalaureuses õpituga, aga nüüd lähenetakse neile teisest küljest – rohkem analüütiliselt ja süvitsi. Artiklite lugemine, andmete tõlgendamine ja jooniste mõtestamine muutuvad igapäevaseks osaks õppetöös.“ Ta usub, et just kontaktid ja inimesed on olnud tema teekonna suurim väärtus. „Ma ei pea kõike ise teadma, aga ma tean, kelle poole pöörduda.“ Kursusekaaslased, õppejõud ja kolleegid on loonud võrgustiku, mis toetab, innustab ja jagab teadmisi. "Kui vaadata asjaolu, et üle nelja inimese minu magistrikursuselt töötab siin samas instituudis siis järelikult pakub maaülikool head keskkonda ja võimalusi arenemiseks.”
„Kui varem arvasin, et tean, kuhu tahan jõuda, siis nüüd mõistan, et tee ise võib avada hoopis uusi sihte. Põllumajandusteadusest olen leidnud mitte ainult eriala, vaid ka väärtused, mis mind inimesena kõnetavad – loodussäästlikkus, austus tootjate töö vastu, mõistmine, et meie igapäevastel valikutel on tagajärjed.“ Laura kiidab ka õppejõude, kelle pühendumus ja inimlikkus on jätnud sügava jälje. „Nad ei tee ainult tööd – neid huvitab päriselt, kuidas sul läheb. Nad märkavad ja julgustavad, ja just see on sageli see, mis annab tudengile tõuke edasi minna.“
Tuleviku suhtes on Laura kindel, et soovib jätkata fütopatoloogia ja mikrobioloogia valdkonnas. Ta näeb, et tema töö ja teadmised võiksid aidata kaasa keskkonnahoidlikumale põllumajandusele. Samas on ta avatud ka uutele suundadele – sest nagu tema senine tee on näidanud, võib iga uus kogemus viia veelgi huvitavama sihini.
Neile, kes kaaluvad sarnaselt põllumajanduserialasid, annab ta selge soovituse: „Ole julge, küsi, proovi, katseta. Erialapraktika on hindamatu võimalus – see aitab seostada teooriat praktikaga, leida huvipakkuva valdkonna ja õppida läbi kogemuse. Ja ära muretse, kui sul pole alguses varasemaid teadmisi – kõik on õpitav, kui oled ise valmis õppima.“
Eesti Maaülikooli saab sisse astuda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse 3. juulini läbi SAIS-i keskkonna.
Vaata lähemalt ja kandideeri: www.emu.ee/vastuvottlink opens in new page
kommunikatsiooni peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
53312928
53312928