Kaupo Kokamägi: kaugseire, droonid ja tehisaru näitavad, kui palju on võimalik juba olemasoleva tehnoloogiaga ära teha

Pärast gümnaasiumi ei olnud Kaupol veel selget plaani, mida edasi teha, ning ta läks ajateenistusse. Seal tekkis tal mõte jätkata kaitseväes, kuid tõsise põlvevigastuse tõttu tuli tal sellest plaanist loobuda. Ajateenistuses sai Kaupo mõõdistamise väljaõppe ningseal tekkis ka tõsisem huvi geodeesia vastu. 
 
Norra köögist tagasi ülikooli 

Pärast ajateenistust kandideeris Kaupo nii Maaülikooli kui ka TTÜ geodeesia erialale, kuid läks lõpuks koos sõpradega TTÜsse arvutisüsteemide erialale. Juba esimesel aastal sai ta aru, et see talle ei sobi ning jättis õpingud pooleli. Seejärel töötas ta peaaegu kaks aastat Norras ühe hotelli restorani köögis. Mõte õppima minna ei kadunud siiski kuhugi. Tasapisi sai talle üha selgemaks, et teda huvitavad geodeesia ja geograafia. Kui ta kuulis, et ka üks ajateenistusest tuttav sõber plaanib minna Maaülikooli geomaatikatõppima, astusid nad koos ülikooli. Pärast bakalaureuseõpet jätkas Kaupo geodeesia magistriõppes. Aasta pärast magistriõpingute lõpetamist astus ta keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia doktorantuuri ning asus peagi tööle nooremteadurina. 

Õpingute ajast on talle kõige eredamalt meelde jäänud aine „Mõõtmistulemuste töötlemine” professor Jüri Randjärvega. Samal ajal hakkas talle üha selgemaks saama, et just teadustöö on see, mis teda päriselt köidab. Kaupo sõnul tekkis tunne, et see valdkondon tema jaoks, kui ta tegi ettevõtluspraktikat ning bakalaureuse- ja magistritööd kirjutas. Need hetked tõid mõistmise, et teadustöö võib olla väga huvitav ja et temas on selle vastu huvi. 

Maaülikool andis rohkemat kui ainult erialased teadmised 

Tudengina oli ta enda sõnul alguses pigem vaikne ja omaette tegutseja. Aja jooksul kujunes kursusest aga väga toetav ja mõnus seltskond, kellega veedeti koos aega ka väljaspool loenguid ja praktikume. Enda kohta ütleb ta muigega, et oli pigem viimase minutiõppija. Ometi andis Maaülikool talle rohkemat kui ainult erialased teadmised. Ülikool andis talle häid sõpru ja tuttavaid, meeskonnatööoskuse ning enesekindluse. 

Doktorantuuri astudes alustas Kaupo Eesti Maaülikoolis tööd nooremteadurina. Tudengina ei osanud ta end selles rollis veel näha, sest õppis teises instituudis ega plaaninud otseselt ülikooli tööle jääda. Nüüd meeldib talle oma töö juures enim see, et ta näebteadusprotsessi tervikuna: andmete kogumisest analüüsi ja järeldusteni. Sama tähtis on talle võimalus õppida kolleegidelt ja koostööpartneritelt. Kõige rohkem innustab teda aga teadmine, et tema tööst võib olla kasu nii inimestele kui ka loodusele. 

Tehnoloogia areng ja soov panustada paremasse elukeskkonda 

Igapäevatöös kasutab Kaupo kõige rohkem oskust leida ja mõista vajalikku infot ning õppida pidevalt juurde. Tema sõnul tuleb õpingutest saadud teadmistest ja oskustest kasu peaaegu iga päev. Praegu huvitab teda enim tehnoloogia areng ja see, kui palju võimalusi pakuvad juba olemasolevad lahendused, olgu selleks kaugseire, statistika, masinõpe või tehisaru. Teda inspireerib ka inimeste leidlikkus uute lahenduste otsimisel. Lähitulevikus tahab ta keskenduda rohkem oma doktoritööle, pikemas plaanis aga panustada sellesse, et järgmistele põlvkondadele jääks võimalikult hea elukeskkond. 

Kui küsida seni läbitud tee uhkemaid hetki, ei piirdu vastus ainult akadeemilise poolega. Teadustöös peab Kaupo oluliseks oma bakalaureuse- ja magistritööde valmimist ning seda, et ta on saanud kaasa aidata kolleegide doktoritöödele. Isiklikus elus toob ta esile abiellumise ja poja sünni. Spordis peab ta üheks suuremaks saavutuseks sportliku vabavõitluse Euroopa meistrivõistluste finaalis võistlemist. Just selline kooslus ütleb Kaupo kohta üsna palju – tema teekond ei koosne ainult ühest rajast, vaid mitmest korraga. 

Kui Kaupo saaks midagi öelda oma tudengiaja iseendale, siis oleks see lihtne mõte: iga teema muutub põnevaks, kui sellesse piisavalt süveneda. Sama soovitus peegeldub ka selles, mida ta ütleks noorele, kes kaalub täna Maaülikooli tulla, kuid pole veel päris kindel. Kui oled kahe vahel, tasub valida see, mis sind rohkem huvitab. Kui teed midagi, mis sind päriselt köidab, on suurem võimalus, et jääd selle juurde, arened selles edasi ja märkad ka võimalusi, mida alguses ei osanud nähagi. Ja kui tundub, et miski ei huvita veel piisavalt, siis ei pruugi see tähendada, et õiget suunda ei ole olemas. Vahel tekib huvi alles siis, kui jõuad teemasse rohkem süveneda. 

Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse saab kandideerida 2. juulini SAISis. Vaata lähemalt ja kandideeri aadressil www.emu.ee/sisseastumine.