Jose Angel Morales Sanchez uuris doktoritöös sammalde ja samblike võimet taluda läbikuivamist muutuvas kliimas

Jose Angel Morales Sanchez kaitses Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö teemal „Sammalde ja samblike läbikuivamistolerantsus muutuva kliima tingimustes”. Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli nooremprofessor Kristiina Mark ja professor Ülo Niinemets. Oponent on professor dr Alicia V. Perera-Castro (University of the Balearic Islands, Hispaania).

Värske doktor Jose Angel Morales Sanchez oma juhedajate Ülo Niinementsa (vasakul) ja Kristiina Margiga (paremal). Foto autor: Laura Killak

Rakusisene vesi on organismide elutegevuseks hädavajalik ning üldjuhul põhjustab veekadu rakukahjustusi, halvemal juhul organism sureb. Samblad ja samblikud on vähesed organismid, kes suudavad taluda täielikku läbikuivamist ning taastada elutegevuse pärast taasmärgumist. Nende kuivamiskindlus varieerub liikide vahel märkimisväärselt, kuid teadmised selle kohanemise kohta erinevates kliimatingimustes on seni olnud piiratud.

Doktoritöös uuriti sammalde ja samblike füsioloogilist vastust kuivamise ja taasmärgumise tsüklitele ning selle sõltuvust keskkonnatingimustest. Töö käigus hinnati olemasolevaid uurimismeetodeid ning analüüsiti fotosünteesi, süsinikubilansi, klorofülli fluorestsentsi ja lenduvate orgaaniliste ühendite emissioonide muutusi.

Uuring näitas, et kuivamiskindluse hindamiseks kasutatavad protokollid on ebaühtlased ning tulemuste paremaks võrreldavuseks on vaja mõõtmismeetodite standardiseerimist ning suuremat taksonoomilist ja ökoloogilist haaret. Doktoritöö raames testiti ka töörühmas välja töötatud uudset gaasivahetussüsteemi, mis võimaldab reaalajas jälgida sammalde ja samblike füsioloogilisi muutusi kuivamise ja taasmärgumise ajal. Süsteem parandab taastumisprotsessi jälgitavust ning võimaldab siduda mõõtmised lenduvate ühendite emissioonidega.

Täiustatud metoodikat kasutati ka kõrgendatud süsihappegaasi (CO₂) sisalduse pikaajalise mõju hindamiseks sammalde kuivamiskindlusele. Tulemused näitasid, et kuigi fotosüntees ajutiselt suurenes, ei püsinud mõju pikaajaliselt ning uuritud nelja sambla liigi kuivamiskindlus aasta lõpuks vähenes.

Doktoritöö annab olulise ülevaate sammalde ja samblike läbikuivamise tolerantsuse uurimise hetkeseisust ning rõhutab standardiseeritud ja mitmeliigiliste uuringute tähtsust kliimamuutuste mõju mõistmisel ja prognoosimisel.

Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.