Euroopa jooksiklaste uurijad kohtuvad Tartus

Euroopa jooksiklaste uurijate 22. kohtumise (22nd European Carabidologists’ Meeting) teema on „Connecting Scales: Carabid Responses from Genes to Landscapes“. Kohtumine seob jooksiklaste uurimise eri tasandid, alates geenidest ja üksikutest liikidest kuni koosluste ning tervete maastikeni.

Kolme päeva jooksul tutvustavad teadlased oma uurimistulemusi ning käsitlevad muu hulgas kliima- ja maakasutuse muutuste mõju, jooksiklaste käitumist ja toitumissuhteid ning nende rolli looduslikus kahjuritõrjes.

Jooksiklased (Carabidae) on üks liigirikkamaid ja ökoloogiliselt olulisemaid mardikate sugukondi. Neid leidub põllumajandusmaastikes, metsades, rohumaadel kui teistes maismaaökosüsteemides. Kuna nad reageerivad tundlikult elupaikade ja maakasutuse muutustele, saab nende liigilise koosseisu ja arvukuse põhjal hinnata ökosüsteemide seisundit ning inimtegevuse mõju.

Paljud jooksiklased toituvad põllukultuuride kahjuritest ning nende vastsetest ja munadest, osa liike ka umbrohuseemnetest. Seetõttu aitavad nad looduslikult piirata kahjurite ja umbrohtude arvukust. Põlluservad, hekid, metsaservad ja poollooduslikud rohumaad pakuvad jooksiklastele toitumis-, sigimis- ja talvitumispaiku. Jooksiklaste elupaikade säilitamine toetab kahjurite looduslikke vaenlasi ning võivad aidata vähendada vajadust sünteetiliste taimekaitsevahendite järele.

Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadlased uurivad põllumajandusmaastike elurikkust, putukate ökoloogiat, looduslikku kahjuritõrjet ja maastikuelementide rolli kestliku põllumajanduse toetamisel. Kohtumine Tartus võimaldab võrrelda Euroopa eri piirkondades tehtud uuringute tulemusi ja tugevdada rahvusvahelist teaduskoostööd.

„Jooksiklased on väikesed, kuid nende uurimine aitab vastata palju suurematele küsimustele: kuidas muutub elurikkus, kuidas mõjutab maakasutus ökosüsteemide toimimist ja kuidas kujundada põllumajandust nii, et looduslikud protsessid toetaksid toidutootmist. Seetõttu on oluline ühendada teadmised geenidest maastikeni,“ räägib üks konverentsi korraldajatest, Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia professor Eve Veromann.

Konverentsi peaettekande peab dr Fabian A. Boetzl, kes uurib putukakooslusi, maakasutuse muutusi ja ökosüsteemide toimimist. Ta on oma teadustöös käsitlenud seda, kuidas põllumajandusmaastiku struktuur ja majandamisvõtted mõjutavad kahjurite looduslikke vaenlasi, elurikkust ning loodusliku kahjuritõrje toimimist.

Euroopa jooksiklaste uurijate kohtumine toimub 17.–19. augustil 2026 Eesti Maaülikoolis Tartus, F. R. Kreutzwaldi 5, ruumis D239. Programmi kuuluvad teadusettekanded, posterettekanded, arutelud ja väljasõit Emajõe-Suursoosse.