Energiakogukonna käivitamiseks ei piisa päikesepaneelidest

21.09.2026

Kes investeerib, kes vastutab, kuidas jagatakse toodetud elektrit ja millist kasu saavad kogukonna liikmed? Nendele praktilistele küsimustele keskendutakse 22. septembril Eesti Maaülikoolis toimuval StartSuni lõpukonverentsil, kus tutvustatakse Eesti, Läti, Soome ja Rootsi energiakogukondade kogemusi.

kääpa
Kääpal arendatakse kohalikku energialahendust Kalevipoja Koja ümber. Foto autor: Laura Killak

Senised kogemused näitavad, et päikesepaneelid ja aku on vaid üks osa energiakogukonna loomisest. Sama olulised on kohalikud eestvedajad, usaldus, rahastus ja selged kokkulepped selle kohta, kuidas kogukond toimib. „Paneelide paigaldamine on sageli kõige lihtsam osa. Keerulisem on leida inimesed, kes algatust veavad, ning jõuda kokkuleppele rahastamises, vastutuses ja toodetud elektri kasutamises. Ilma kohaliku usalduse ja selge koostöömudelita energiakogukond tööle ei hakka,“ ütles StartSuni projekti Eesti Maaülikooli poolne projektijuht ning EMÜ taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer.

Eestis katsetatakse StartSuni projekti lähenemist Obinitsas ja Kääpal. Obinitsas on loodud 12 asutajaga energiaühistu Obinitsa Oma Elekter ning rajatud päikeseenergia tootmise ja salvestamise lahendus. Kääpal arendatakse kohalikku energialahendust Kalevipoja Koja ümber. Mõlema pilootala kogemused näitavad, kui oluline on kohaliku eestvedaja olemasolu ja kogukonna kaasamine juba idee alguses.

Rootsi Fegeni küla kogemust tutvustab energiakogukonna Energigemenskap Fegen juhatuse esimees Tobias Karlsson. Kaheksa liikmega ühistu soovib siduda liikmete olemasolevad päikeseenergia tootmis- ja salvestuslahendused üheks kohalikuks süsteemiks. Nende lahenduste koguvõimsus on ligikaudu 400 kilovatti.

Konverentsil käsitletakse ka põhjuseid, miks kõik head ideed teostuseni ei jõua. Juttu tuleb sobiva õigusliku ja koostöömudeli valikust, elektri jagamise võimalustest, rahastuse leidmisest ning omavalitsuste ja kogukondade rollist.

„Energiakogukond annab võimaluse kasutada kohapeal toodetud energiat võimalikult palju kohapeal ning jätta sellest tekkiv kasu kogukonda. Samal ajal ei sünni toimiv energiakogukond ainult tehnoloogiast – vaja on inimesi, kes soovivad koostööd teha ja on valmis kokku leppima, kuidas ühine energialahendus toimib,“ ütleb Vollmer.

Konverentsil esitletakse ka StartSuni käsiraamatut ja energiakogukonna teostatavuse kalkulaatorit. Need aitavad kogukondadel, korteriühistutel, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtjatel hinnata oma idee võimalusi ning kavandada järgmisi samme.

StartSuni projektlink opens in new page algas 2023. aasta novembris ja hõlmab kuut pilootkogukonda Läänemere piirkonnas. Eestis koordineerivad projekti tegevusi Eesti Maaülikool ja Tartu Regiooni Energiaagentuurlink opens in new page. Projekti eesmärk on muuta energiakogukonna loomise protsess arusaadavamaks ning pakkuda algatajatele praktilisi materjale ja toimivaid näiteid.

Konverents „Ideest kogukonnani. Päikeseenergia kogukondade käivitamine“ toimub 22. septembril Eesti Maaülikooli peahoones aadressil F. R. Kreutzwaldi 1, Tartu. Konverents toimub inglise keeles.

Laura Killak

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kommunikatsioonijuht

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon

53312928

53312928
Elis Vollmer

projektijuht

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool

+372 7313268

+372 7313268

56641404

56641404