Eesti Maaülikooli teadlased alustasid Läänemere PFAS reostuse kaardistamise ja vähendamise projektiga

Eesti Maaülikooli teadlased alustasid 1. augustil 2025 uue rahvusvahelise projektiga “PFAS allikate kaardistamine, mõju leevendamine ja tervendusmeetmed Läänemere valgalal” (BalticPFASResolve). Projekti üldeesmärk on vähendada PFAS-ühendite koormust Läänemerele.

Mis on PFAS?
Per- ja polüfluoralküülid (lühend PFAS) on keemilised ühendid, mille struktuuris on mitu fluori aatomit ühendatud alküülrühmaga. Neid kutsutakse “igaveseks kemikaaliks”, sest need ei lagune looduses või teevad seda äärmiselt aeglaselt. PFAS-ühendeid hakati kasutama juba 1938. aastal seoses tefloni leiutamisega ning neid leidub tänaseni paljudes igapäevatoodetes – näiteks mittenakkuva kattega kööginõudes (sh teflonpannides), vett ja mustust hülgavates kangastes, värvides, toidupakendites, elektrijuhtmete isolatsioonis, kosmeetikas ja tulekustutusvahtudes. Uuringud on näidanud, et PFAS-ained võivad kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.

Eesti Maaülikooli roll
Projekt keskendub PFAS allikate kaardistamisele, nende leviku uurimisele vee- ja reoveesüsteemides, PFAS sisalduse vähendamisele sademevees ning teavitustööle ohutumate tulekustutusvahude kasutuselevõtuks.

Eesti Maaülikooli teadlaste peamine ülesanne on kaardistada PFAS allikad Tallinna Vee valgalal ning analüüsida olulisemaid punktallikaid. Lisaks koostatakse ainebilanss Ülemiste järvele, mis on peamine joogiveeallikas ligi poolele miljonile Eesti elanikule.

Rahvusvaheline koostöö
Projektis osaleb 11 partnerit neljast riigist. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot ning see kestab kolm aastat. Rahastuse annab 80% ulatuses Interreg Kesk-Läänemere programm. 

Projekti koduleht: https://centralbaltic.eu/project/balticpfasresolve/link opens in new page