Doktoritöö panustab kartuli-lehemädaniku tõrjestrateegia kohandamisse

Britt Puideti kaitstud doktoritöö „Phenotypic traits influencing changes in potato late blight pathogen Phytophthora infestans populations in Europe" ("Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Euroopa populatsioonide muutusi mõjutavad fenotüübilised tunnused“) näitlikustas patogeenide seire tähtsust.

Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans kujutas endast otsest ohtu globaalsele toidujulgeolekule. Lääne-Euroopas olid lehemädaniku tekitaja populatsioonid peamiselt klonaalsed, samas kui Põhja-Euroopas esines suuremat geneetilist mitmekesisust. Viimastel aastatel täheldati siiski muutusi põhjapoolsemates populatsioonides, kus klonaalsed genotüübid muutusid sagedasemaks.

Tihti kerkisid Euroopas esile ka tüved, mis olid agressiivsemad, virulentsemad või kasutusel olevate fungitsiidide toimeainete suhtes resistentsed. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida uute invasiivsete P. infestans genotüüpide levikut mõjutavaid tegureid Euroopas. Uuringute läbiviimiseks koguti P. infestans proovid Eesti, Taani, Norra, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa tava- ja mahetootmispõldudelt ning püünistaimlatest kümne kasvuperioodi vältel aastatel 2005–2022 ning need genotüpiseeriti.

Aastatel 2016 ja 2017 kogutud proovidega viidi lisaks läbi fenotüübilised katsed: fungitsiiditundlikkuse katse, kasutades Euroopas enamlevinud nelja fungitsiidi toimeainet, ning virulentsuskatsed, kasutades 11 kartuligenotüüpi, mis sisaldasid erinevaid resistentsusgeene. Eesti proovide genotüpiseerimise tulemuste põhjal arvutati erinevad populatsioonigeneetilised indeksid, et iseloomustada patogeeni geneetilist mitmekesisust ja dünaamikat Eestis. Lääne-Euroopas levinud uuel invasiivsel genotüübil EU_37_A2 esines osaliselt fluasinaamiresistentsus.

Põhja-Euroopas levinud uue invasiivse genotüübi EU_41_A2 edukust võis seostada kõrgema virulentsusega. Eesti P. infestans populatsioonis püsis märkimisväärne geneetiline ja genotüübiline mitmekesisus, kuigi seireandmed näitasid, et kohati esines ka klonaalseid genotüüpe. Kuigi statistiliste analüüside põhjal ei olnud hetkel tõendeid klonaalsete genotüüpide püsimisest Eestis, kujutas nende esinemine erinevates piirkondades potentsiaalset riski edaspidiseks levikuks. Doktoritöö näitlikustas patogeenide seire tähtsust, et kohandada vastavalt tõrjestrateegiaid.

Britt Puidet kaitses filosoofiadoktori väitekirja 21. veebruaril kell 10.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad olid professor Marika Mänd, professor Mati Koppel ja vanemteadur Riinu Kiiker (Maaelu Teadmuskeskus) ning oponent dr Björn Andersson (Swedish University of Agricultural Sciences). Dissertatsiooniga oli võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.link opens in new page