19. aprillil toimus Aardla poldril teadustöö eesmärgil hanede püük ja märgistamine, mida viis läbi põllumajandus- ja keskkonnainstituudi keskkonnaökoloogia ja rakendusornitoloogia vanemlektor Ivar Ojaste. Tegemist oli esmaste püügikogemuste kogumisega enne laiaulatuslikumat rändhanede uuringut.
Hanede märgistamine on enam kui sajandi vanune teaduslik meetod, mille abil uuritakse lindude rändekäitumist. Kui varem kasutati peamiselt metallmärgiseid, siis viimastel kümnenditel on järjest enam levinud värvilised rõngad ning raadiosaatjad, mis võimaldavad koguda lühikese aja jooksul suures mahus teavet.
Eestis puudusid seni nii oskusteave kui ka vahendid rändhanede püüdmiseks, kuigi Lääne-Euroopas on vastavaid uuringuid tehtud juba aastakümneid. Hanekahjude temaatika on igal kevadel aktuaalne ning paljud olulised küsimused ootavad vastuseid. Seetõttu hangiti 2023. aasta sügisel Euroopa Liidu rahastatud BESTbelt projekti raames Hollandi traditsiooniline hanepüügivahend – klappvõrk.
Täiskasvanud hanede püük on keerukas, kuna nende elu jooksul kogunenud kogemused muudavad nad maastikus toimuvate muudatuste suhtes väga ettevaatlikuks. Aardla poldril ilmnes, et haned tulid püügialale alles pärast seda, kui seal olid tegutsenud teised linnuliigid, näiteks varesed ja rongad.
Esimese püügikorra tulemusel märgistati üks valgepõsk-lagle ja kaks suur-laukhane.
Toimetaja:
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kommunikatsioonijuht
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
53312928
53312928Lisateave:
keskkonnaökoloogia ja rakendusornitoloogia vanemlektor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
