June 06, 2026 Text created by Erkki Mäeorg and photo by Eve Runno-Paurson
On 6-7th of June, already 9th Nature Observation Marathon was organized in Estonia in order to attract more people into contributing to citizen science. Traditionally it is a 24-hour window of identifying species at predefined observation areas and giving/getting expertise council.
After participating in Eerika experimental field for the last years, we took a turn towards more uncultured side of nature and headed out to Kanepi in South Estonia. Our observation area was Rääbise homestead (1.3 ha) on the shore of Estonia’s longest river Võhandu.
Despite the rainy weather many observations and wonderful discoveries were made. Our recorded species (80) could be seen here.
The event also proves how satisfying it can be to discover sometimes unnoticed and more hidden side of nature, revamp your knowledge on Latin and discover new details. Of course the activity could be done all year round. We encourage everybody to participate next year. PlutoF database (and mobile app)
Date: April 26, 2026
Text created by Peeter Lääniste and Eve Runno-Paurson, photos by Laura Killak
Introducing Sweet Potatoe Plants, Tubers and the Cultivation Technologies to the Public
Our research team, “Agriculture in the Future Climate,” from the Chair of Environmental and Agricultural Plant Biology at the Estonian University of Life Sciences, represented the work and activities of the Excellence Centre AgroCropFuture at Maamess (a fair in Tartu) on Thursday, 23 April 2026.
Sweet potatoes are an excellent crop and have already gained some popularity in Estonia. It is possible to order plants from garden centres or grow them yourself.
Researcher Peeter Lääniste introduced the sweet potato plants (several cultivars), presented rooted cuttings, and showed storage roots grown in Estonia and successfully stored over winter. He also explained how to grow sweet potato slips/shoots, so that visitors could try and practise this at home.
Dr. Lääniste also presented the experience gained over eight growing seasons and the technologies developed for successfully cultivating sweet potatoes in open field conditions and as well in home gardens.
In addition, he highlighted the broader context of why it is important to test and introduce new crops, as well as to develop cultivation technologies to support their successful adoption.
The cultivation of sweet potatoes also caught the attention of the Rector of the Estonian University of Life Sciences, Prof. Ülle Jaakma, who was kindly given a few sweet potato plants to take home and grow in her garden.
Date: April 20, 2026
Author: Collins Aimuaenvbosa Agho
On April 20, 2026, Dr. Collins Agho had the honor of being invited by Dr. Sotirios (Akis) Fragkostefanakis, Group Leader in Plant Molecular and Cell Biology at Goethe University Frankfurt and Chair of COST Action CA22157 (RECROP - Reproductive Enhancement of CROP resilience to extreme climate), https://www.recrop-cost.com/link opens in new page, to present at an international webinar titled “Building Capacity in Plant Diagnostics for Sustainable Agriculture,” organized under the RECROP network.
The webinar brought together researchers, students, and practitioners from multiple institutions to discuss advances in plant health diagnostics for sustainable agriculture. I am grateful to the RECROP team, especially Dr. Sotirios (Akis) Fragkostefanakis for the invitation and for organizing such a valuable event.
My Presentation: Early warning disease prediction for potato late blight disease detection.
I explained how artificial intelligence and machine learning techniques can be used to build tools with real-time late blight disease prediction, enabling timely intervention and reducing crop losses. The presentation focused on practical demonstration and the potential of AI applications in plant disease diagnostics. The session included engaging questions from the audience, and I appreciated the opportunity to share my expertise in this field.
Acknowledgments
Thank you to RECROP for organizing this webinar and for the invitation to participate. I would also like to thank my supervisors, Prof. Dr. Ülo Niinemets and Prof. Dr. Eve Runno-Paurson, for their continued guidance and encouragement, and for suggesting that I share this recap on our lab blog.
Meelis Pärtel. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool. Tekst Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus kinnitas uueks uurija-professoriks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professori Meelis Pärteli. Tema kaheaastane ametiaeg kestab perioodil 2026–2028.
Meelis Pärtel asub oma projektiga „Tume elurikkus linna rohealade tervist toetava mikroobse mitmekesisuse uurimisel“ selgitama, miks linnade rohealade mikroobikooslused erinevad ning miks mõned alad toetavad tervist soodustavaid kooslusi, teised aga mitte.
„Tahame teada, kas rohealade mikroobikooslused on liigivaesed seetõttu, et kohalikud tingimused ei ole sobivad, või seepärast, et sobivad mikroobid ei jõua hoolimata soodsatest tingimustest kohale,“ selgitas Meelis Pärtel. „Selleks rakendame linnade mikroobiökoloogias esmakordselt tumeda elurikkuse kontseptsiooni, mis hõlmab uurimisalale ökoloogiliselt sobivaid, kuid seal puuduvaid liike, mida leidub lähiümbruse elupaikades.“
Projekt tugineb Tartu rohealade mikroobikoosluste andmestikule ning võrdleb seda linnalähedaste looduslike aladega. DNA-põhiste meetodite abil määratakse igale uuritavale rohealale tumeda elurikkuse väärtus ning uuritakse võimalusi tumeda elurikkuse hulka kuuluvate mikroobikoosluste taastamiseks.
„Nii saame hinnata, milline on rohealade võime rikkalike mikroobikoosluste toetamisel ja kui suur osa sellest potentsiaalist linnakeskkonnas tegelikult teostub,“ sõnas professor Pärtel. Tulemused aitavad mõista, miks linnaökosüsteemide mikroobne elurikkus ei avaldu täies ulatuses ning pakuvad teaduspõhiseid soovitusi tervist toetavate rohealade kavandamiseks.
Meelis Pärtel on pälvinud rahvusvahelist tunnustust oma uurimustega ökoloogia ja taimestiku dünaamika, liikide leviku, kliimamuutuste ning bioloogilise mitmekesisuse alal. Ta on kolmel korral saanud riikliku teaduspreemia ja valiti möödunud aastal Academia Europaea liikmeks.
Loe pikemat teksti Eesti Teaduste Akadeemia leheltlink opens in new page
1.10.2024
Tekst: Laura Kriisa ja Eve Runno-Paurson; fotod: Laura Kriisa
Agroökoloogia ja uute kultuuride teaduse tippkeskuse (AgroCropFuture) eestvedamisel toimus Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerika katsepõllul bataadi koristus, mis andis uusi teadmisi bataadi kasvatamise võimalustest Eestis.
Sel hooajal kasvatati katsepõllul kokku 12 erinevat bataadisorti erinevatest maailma piirkondadest. Neist kolme Ameerika Ühendriikides aretatud sorti "Evangeline", "Covington" ja "Beauregard" on teadlased katsetanud ka varasematel aastatel. Esmakordselt lisati valikusse neli Euroopa sorti Saksamaa aretusfirmalt Volmary: "Erato Early Orange", "Erato Orange", "Erato Compact Orange" ja "Erato Deep Orange". Samuti kasvatati teaduslikel eesmärkidel haruldasemaid sorte nagu uus populaarne Jaapani sort "Beni Haruka" ning Keeniast kohalikud maasordid: "Bungoma", "Mathira White", "Kenspot" ja "Nyaguta".
23.08.2024
Tekst ja fotod Tiia Kurvits
Äsja toimusid 69. künni maailmameistrivõistlused 2024 https://worldploughing.org/link opens in new page, mida korraldas Eesti Maaülikool koos Maailma Künniorganisatsiooni, Eesti Künniseltsi ja Maaelu Teadmuskeskusega.
Künnivõistlusega kaasnes talumess ning kõigile huvilistele avatud uksed Maaülikooli Rõhu katseaias. Tippkeskuse nooremteadur Peeter Lääniste tutvustas tippkeskuse tegevust ning näitas katsepõlde, kuhu on rajatud 60 põllukultuuri ja erineva sordi katsed. Tänavune põuane ja suhteliselt soe kevadine ja varasuvine ilmastik on olnud soodne maisi, hirsi, sorgo ja kõva nisu kasvuks. Tippkeskuse katsete teaduslikud tulemused jõuavad avalikkuse ette lähiaastatel.
12.06.2024
Tekst: Tsipe Aavik, Inga Hiiesalu ja Tiia Kurvits
Üle Eesti toimunud Loodusfestival 2024 sündmuste hulgas toimusid 8. juunil loodusvaatlused neljal tippkeskuse katsepõllul: EMÜ põldudel Eerikal ja Rõhul ning METKi põldudel Võduveres. Mõeldud oli kaasata vaatlustesse harrastusteadlasi. Paraku oli konkureerivaid avalikke sündmusi palju. Suur tänu neile, kes ilma ja laupäeva trotsides tippkeskuse katsepõldudele vaatlusi tegema tulid: Tiia, Peeter, Eve (EMÜ), Ilmar, Ülle, Lea (METK), Kersti, Kadri ja Inga (TÜ) ning meie tudengid, sugulased ja lapsed. Lisaks liikide meeldetuletamisele oli vaatlus ning spetsialistide selgitused igati silmaringi avardavad.
Saime teavet kasvatustehnoloogiate ja ilmastiku mõjust katsepõldude taimestikule ning mitmete vähelevinud, kuid perspektiivikate põllukultuuride omapärast ja kasutusvaldkondadest.
Milline on meie panus PlutoF Go appi vahendusel liikide andmekogusse?
Kokkuvõte EMÜ aladel märgatud liikidest: Eerika vaatlusalal 10 kultuurtaimeliiki, 45 muud soontaimeliiki ja 4-5 taimehaigust. Rõhu katsealalt sai kirja 37 kultuurtaimetaksonit ja 92 muud soontaimeliiki. Lisaks lepatriinule üks kirjapandud putukatakson osutus mustaks lehenaksuriks. Jõgeval METKi kahel alal toimus kokku 50 vaatlust, neist ca kümme olid linnud (mainimisväärt on nurmkanad), 10 olid putukad ja ülejäänud soontaimed. Tore oli näha bataati õitsemas!
Osalejate ühine arvamus oli, et võiksime ka edaspidi selles aktsioonis ühel või teisel moel osaleda. Ehk ka mõne teise liigieksperdi lisaks taimeteadlastele kaasata. Kindlasti peaksime tulevikus oma kommunikatsiooni parandama, et oleksime konkurentsis lennunduspäevade, teiste looduvaatluste aktsioonide ja muude samal ajal toimuvate üritustega edukamad. Vaatamata METKi Facebooki teavitusele (bataadi istutamise videolink opens in new page, ja üleskutse maratonil osalemiseks, mida on vaadatud üle 44 000 korra), jäi osavõtt seekord napiks.
Järgmisel aastal uuesti ja arvukamalt!
+2 Open gallery where is another pictures
06.06.2024
Tekst:Tiia Kurvits
Agroökoloogia ja uute kultuuride tippkeskus - AgroCropFuture kutsb Loodusfestivali raames esmakordselt huvilisi põldudele loodusvaatlustele!
Loodusvaatluse käigus vaadeldakse põldudel elutsevate liikide - põllukultuurid, umbrohud, putukad, haigustekitajad, aga ka linnud - mitmekesisust ja ökoloogiat, jagatakse infot põllumuldade silmale nähtamatu elustiku kohta. Tutvustatakse uute põllukultuuride nagu kikerhernes, lääts, valge lupiin, sinine lupiin, suvivikk, sojauba, bataat, teraviljad jt katseid, et leida Eesti kliimasse sobivaid kultuure ja kasvatu tehnoloogiaid.
Teadlased tutvustavad, et lisaks tippteadusele pakuvad nad lahendusi Eesti põllumajanduse jaoks. AgroCropFuture juht professor Ülo Niinemets sõnas: „Tutvustame pidevalt avalikkusele oma töö tulemusi. Eriti on fookuses uuringud, mis on koheselt rakendatavad Eesti põldudel maksimeerimaks saagikust ja ökosüsteemi teenuseid samaaegselt.“
Kutsume huvilisi osalema juhendatud vaatlustel 8. juunil Eesti Maaülikooli ja Maaelu Teadmuskeskuse katsepõldudel: Tartumaa Eerika katsepõld, Rõhu katseaed, Jõgevamaa Võduvere katsepõld 1 ja2.
Kuidas vaatlusala leida ja millal kohale minna? Rohkem teavet leiab loodusvaatluste veebilehelt: https://elurikkus.ee/lvm/registreeritud-vaatlusalad-2024link opens in new page Vaatlejaid nõustavad tippkeskuse teadlased Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Maaelu Teadmuskeskusest: Eve Runno-Paurson, Peeter Lääniste, Tsipe Aavik, Kadri Koorem, Kersti Püssa, Inga Hiiesalu, Ilmar Tamm, Ülle Tamm ja Lea Narits.
2. Tartumaa Rõhu katseaed, juhendatud vaatlus toimub 14.00 – 15.30
3. Jõgevamaa Võduvere katsepõld 1, juhendatud vaatlus toimub 12.- 13.30
4. Jõgevamaa Võduvere katsepõld 2
Juhendatud vaatlus toimub 13.30 – 15.00
24.05.2024
Tekst ja fotod Eve Runno-Paurson
Selle aastal on sortimendis lisaks varem Eesti Maaülikoolis kasvatatud oranži sisuga USA sortidele „Covington“, „Evangeline“ ja „Beauregard“ ka Saksamaal aretatud bataadi sordid, mis on sisult alates valgest kuni sügav oranži värvuseni. Euroopa sorte testime esmakordselt. Erato grupi sordid on lubatult lühema kasvuajaga, keskmiselt 85-100 päeva. Seega ootame kõrget konkuretsi kõrgesaagilistele USA sortidele!
Lisaks on katsepõllul kauged külalised Keeniast, mis pärinevad sellisest piirkonnast, mis on üle 1200 meetri merepinnast. Igal juhul jääme head ja kvaliteetset saaki ootama!
Bataadi sordivõrdluskatses on kokku 13 erinevevat sorti.
Alates eelmisest aastat kasutame oma katsetes vaid biolaguneval kilemultšil kasvatamise tehnoloogiat koos vajaduspõhise tilkkastmisega. Seda tehnoloogiat soovitame ka tootjatele. Tootmiskatsega on alustatud sellel aastal ka Võrumaal ning tihe koostöö on agroökoloogia ja uute kultuuride tippkesksusega.
7.05.2024
Mai teisel nädalal algas Maaelu Teadmuskeskuse põldudel mikrobioomi katse rajamine.
Katse juht on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Ilmar Tamm.