Moreenikatse võimaldab jälgida mulla orgaanilise süsiniku kujunemist peaaegu süsinikuvaesest lähtematerjalist enam kui 60 aasta jooksul.
Katse rajati 1964. aastal prof Arnold Sau eestvedamisel Eesti Maaülikooli katsepõllule Tartu lähedal eesmärgiga uurida mulla orgaanilise aine kujunemist ning muutusi erinevate kultuuride ja väetamisviiside toimel pikaajalise põllumajandusliku kasutuse käigus. Hiljem jätkas katse juhtimist prof Rein Viiralt. Alates 1980. aastast on katse praktiliste tööde läbiviimisega tegelenud agronoom Merike Kissa.
Katse eripäraks on see, et enne rajamist eemaldati katsealalt ligikaudu ühe meetri sügavuselt muld ning ala täideti orgaanilise aine vaese karbonaatse moreenmaterjaliga, mille algne süsinikusisaldus oli väga madal (1,28 g kg⁻¹). Lõimiseks on kerge liivsavi (62,2% liiv; 23,9 tolmu; 13,8% savi).
Katse rajati juhuslikustatud plokkkatsena. Katselapid on üksteisest külgedelt kuni 1 m sügavuseni isoleeritud ning ühe katselapi arvestuspindala on 1,5 m² (1 × 1,5 m). Katses on 2-4 kordust, sõltuvalt variandist. Katsevariantides võrreldakse taimestikuta mulla, suviodra ning erineva botaanilise koosseisuga rohumaade (kõrreliste segu ning liblikõieliste ja kõrreliste segu) mõju mulla orgaanilise süsiniku sisaldusele ja varu muutustele ning taimede produktiivsusele. Lisaks hinnatakse mineraal- ja orgaaniliste väetiste mõju. Katse põhistruktuur on pika aja jooksul säilinud, kuid osade variantide taimiku koosseisu ja väetamisskeemi on katseperioodi jooksul muudetud. 1995. aastal lisati katsesse uute liblikõieliste liikidena ida-kitsehernes ja hübriidlutsern. Püsirohumaade taimikuid on umbrohtumise tõttu perioodiliselt ümber rajatud.
Katse põhivariandid on:
1. Taimedeta muld
2. Oder monokultuurina
3. Kõrreliste segu
4. Kõrreliste ja liblikõieliste segu
5. Hübriidlutsern
6. Ida-kitsehernes
Katse esimese 50 aasta tulemused on avaldatud Kauer et al. (2019) artiklis. Peamised tulemused näitasid, et:
- Mulla süsinikuvaru suurenes keskmiselt 0,35 ± 0,11 t ha-1 a-1.
- Ka taimestikuta mullas süsinikuvaru suurenes 0,11 t ha-1 y-1.
- Mitmeaastased kultuurid suurendasid mulla süsinikuvaru rohkem, kui üheaastased kultuurid.
Lisainformatsiooni saamiseks võta ühendust Karin Kaueri ([email protected]) või prof Alar Astoveriga ([email protected])
