Lõputööde valdkonnad ja teemad (PS)

PS bakalaureusetööde teemad 2025 üliõpilastele kes kaitsevad 2026

 

Paigutuse järjekord: Teema,Teema selgitus, Juhendaja(d), Üliõpilane

1.Harimisviiside mõju mulla süsinikuvarule

Harimisintensiivsuse vähendamine on saanud oluliseks meetodiks mulla süsinikuvaru säilitamisel või suurendamisel. Siiski tuleb arvestada, et kuigi süsinikuvaru võib suureneda mullaprofiili pindmistes kihtides, võib see olla erinev huumushorisondi lõikes. Seega on oluline uurida minimeeritud harimise mõju süsinikuvarule, võrreldes tavapärase kündmisega. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida minimeeritud harimise mõju mulla süsinikuvarule ning võrrelda seda tavapärase kündmisega. Peamised uurimisküsimused: Milline on minimeeritud harimise mõju mulla süsinikuvarule võrreldes tavapärase kündmisega? Kuidas erineb süsinikuvaru jaotumine mullaprofiili erinevates kihtides minimeeritud harimise ja tavapärase kündmise korral? Millised tegurid mõjutavad minimeeritud harimise ja tavapärase kündmise erinevat mõju mulla süsinikuvarule? Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal. 

Vanemteadur Karin Kauer [email protected]

2.Vahekultuuride mõju mulla süsinikuvarule

Vahekultuuride kasvatamine külvikorras põhikultuuride vahel on viimasel ajal saanud palju tähelepanu ja nende positiivne mõju mulla üldisele kvaliteedile (tervisele) on üldiselt teada. Kuid mõju mulla süsinikuvarule võib olla mitmesuunaline, lisaks võib mõju ulatus varieeruda suurtes piirides. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on uurida vahekultuuride mõju mulla süsinikuvarule ja selgitada välja, millistest faktoritest see   sõltub. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal, kus analüüsitakse erinevate uuringute tulemusi ja nende metodoloogiaid, mis on suunatud vahekultuuride mõju uurimisele mulla süsinikuvarule.

Vanemteadur Karin Kauer [email protected]

3.Kasvuhoonegaaside emissioonid põllumajandus muldadest ja nende vähendamise strateegiad

Töö eesmärk on uurida põllumuldadelt kasvuhoonegaaside heitkoguste (CO2, CH4 ja N2O) emissioone erinevate töötluste (sh. harimisviiside) rakendamisel. Lisaks selgitatakse välja leevendusstrateegiate (nagu biosüsi, nitrifikatsiooni inhibiitorid jne) mõju kasvuhoonegaaiside erialdumisele. Mõõtmised toimuvad, kas kontrollitud tingimustes Metsamajas, või välitööde käigus. Tüüpilise eksperimendi raames tehakse nädalasi mõõtmisi ligikaudu 2 kuu jooksul. Teema on avatud rohkem kui ühele õpilasele, kui on huvi.

Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Kaasprofessor Merrit Shanskiy

*töö võib koostada eesti keeles, tööd teostatakse, kas nõukatsena, mis on jätkukatse 2022. a tehtud mõõtmistele/töödele või välitingimustes Eerika katsepõllul (projekti AGROSUS) osana.

4.Mulla kasvuhoonegaaside emissioonide ja vihmausside arvukuse seos

Töö eesmärk on uurida kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) emissioonide seost muldadest vihmausside arvukuse vahel. Mõõtmised viiakse läbi kas kontrollitud tingimustes Metsamajas või välitöödel. Tüüpilise katse raames tehakse nädalasi mõõtmisi ligikaudu 2 kuu jooksul. Teema on avatud rohkem kui ühele õpilasele.

Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Teadur Annely Kuu, Kaasprofessor Merrit Shanskiy

*töö võib koostada eesti keeles, tööd teostatakse, kas nõukatsena, mis on jätkukatse 2022. a tehtud mõõtmistele/töödele või välitingimustes Eerika katsepõllul (projekti AGROSUS) osana.

5.Harimisviiside mõju mulla niiskuse ja mullaelustikule

Teema selgitus: Töö eesmärgiks on välja selgitada erinevate harimisviiside (sügiskünd, kevadkünd, sügisene mulla kobestamine tüükultivaatoriga ja sügisene mulla pindmine segamine nugaäkkega) mõju kevadisele mulla niiskusele ning mullaelustikule. Bakalaureusetöö hõlmab kirjanduse ülevaadet erinevatest mullaharimisviisidest ning mulla niiskuse ja mullaelustiku olulisusest. Töös viiakse läbi statistiline analüüs Kuusiku katsejaama pikaajalise monokultuurse põldkatse olemasolevate andmete põhjal, mis hõlmavad mulla niiskust, mulla dehüdrogenaasi aktiivsust (DHA) ja mulla mikroobirühmade koosseisu (fosfolipiidsete rasvhapete – PLFA meetodil)

Vanemteadur Tiina Talve (METK): [email protected], teadur Annely Kuu (EMÜ PKI): [email protected]

6. Looduslike pärmseente kasutusvõimalused teraviljahaiguste tõrjes

Eesti loodusest isoleeritud pärmseente liikide testimine nisu ja odra taimede kaitsmiseks ja lehehaiguste mahasurumiseks. Positiivse (biostimuleeriva või biofungitsiidse) toimega pärmiliikide edasine kirjeldamine. Katse aeg, koht: Kasvukambrikatsed märts-mai või august-november 2025.a, Jõgeva METK 

Vanemteadur Riinu Kiiker (METK) [email protected]; Lektor Kaire Loit (EMÜ, PKI) [email protected]

7. Mulla taimetoitainete sisalduste muutused uute väetusainete kasutamisel.

Töö eesmärgiks on uurida uute perspektiivsete väetisainete kasutamist. Põhifookus on taime toiteelementide sisalduse muutustel mullas. Katsed teostatakse laboratoorse nõukatsena. Tudeng osaleb katse läbiviimisel ja analüüside teostamisel perioodil sügis-talv-kevad.

Tõnu Tõnutare, [email protected]

8. Mehlich 3 meetodil mullas taimedele omastatava P sisalduse määramistulemuste seos mulla omadustega

Taimedele omastatava P sisaldust mullas määratakse Eestis Mehlich3 meetodil. Teatud muldade puhul näivad tulemused ülehindavat taimedele omastatava P fraktsiooni suurust. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutavad mulla omadused Mehlich3 meetodil saadud P sisalduse tulemusi. Töö raames tuleb sügis-talvisel perioodil osaleda analüüside teostamisel Mullateaduse õppetooli laboris.

Tõnu Tõnutare, [email protected]

9. Kasvuaegsed vedelväetised maheviljeluses

Uuritakse veise kõdusõnniku ekstrakti ja tasakaalusatud pH-ga silomahla mõju kaera saagile. Katse viiakse läbi 2025.a suvel Raplamaal, Kehtna vallas

Kaasprof. Liina Talgre [email protected],        teadur Merili Toom [email protected]

Ino Kurg

10. Vahelmise nisuheina sobivus teraks või söödaks teema võetud Mattias Klais, Mihkel Lehemets

Uuritakse Kernza ehk vahelmise nisuheina seemnesaaki ning kvaliteeti (või söödaks sobiva biomassi saaki ja kvaliteeti) põldkatse põhjal. 2025 suvel kogutakse proovid, mida analüüsitakse sügisel Taimekasvatuse laboris.

Teadur Mailiis Korge; prof. Evelin Loit-Harro

11. Maisikahjurite arvukus erinevate viljelusviiside korral

Statistikaameti andmed näitavad, et maisi kui kõrge söödaväärtusega kultuuri kasvatuspindala Eestis on pidevalt tõusnud. 2024. aastal kasvatati haljasmaisi 21 325 hektaril. Seda on üle kuue korra enam kui kartulit. Suurtel maisikasvatusaladel ja maisi pikaajalise kasvatamise tulemusena levib enam saaki ohustavaid kahjureid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida Eestis juba levinud ja siin veel mitte esinevate maisikahjurite arvukust ja tõrjet erinevate viljelusviiside korral. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal, kus võrreldakse erinevate uuringute tulemusi.

Kaasprof. Katrin Jõgar [email protected];                Teadur Angela Ploomi [email protected]

12. Külvatud rohumaaribade mõju kahjuritõrje potentsiaalile põllul (röövtoidulised)

Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab rohumaaribade lisamine põllule seal toimuvat looduslikku kahjuritõrjet ja seda pakkuvate lülijalgsete arvukust. Andmete kogumine toimub põldkatsel, kus hinnatakse röövtoiduliste aktiivsustihedust, arvukust ja kahjuritõrje potentsiaali kasutades peibutusöötme süsteemi. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.

Eve Veromann, Silva Vilumets, Riina Kaasik [email protected]

13. Külvatud rohumaaribade mõju kahjurite parasiteerituse tasemele põllul

Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab parasiteerituse taset rohumaaribade lisamine põllule. Andmete kogumine toimub põldkatsel, hinnatakse peremeeste arvukust, nende parasiteerituse taset ja parasitoidide liigilist koosseisu. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.

Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Vilumets [email protected]

14. Põllukultuuride kasvatamise süsiniku jalajälg 

Töö eesmärk viljesvõistluse andmestikule tuginedes analüüsida taimekasvatuse süsiniku jalajälge ning seda mõjutavaid tegureid. Tudeng osaleb viljelusvõistluse andmete kogumisel ja korrastamisel ning viib etteantud metoodika alusel läbic-jalajälje arvutused ning seostab neid muude tegurite ja tulemustega.

Alar Astover, [email protected]

15. Põllumajandusettevõtte agro-ökoloogiline ja -majanduslik analüüs, teema võetud Agur Moppel

Eesmärk on koostada mitmekülgne põllumajandusettevõtte tegevuse agro-ökoloogiline  ja majanduslik analüüs. Tudengil peab endal olema ligipääs ettevõtte ja põllu tasandi alusandmetele, et koostada analüüs efektiivsusnäitajatest (nt. saagikus), keskkonnamõjust (NPK ja C bilansid) ja tootmise tasuvusest. Analüüsitavad näitajad ja nende ulatus valitakse lähtuvalt ettevõtte tootmistüübist.

Alar Astover, [email protected], Liia Kukk

16. Väetamise mõju sorgo haljasmassi saagile,teema võetud Anton Tolli

Töö eesmärk pikaajalise IOSDV väetiskatse andmetele tuginedes selgitada mineraalse lämmastiväetise ja sõnniku kasutamse mõju sorgo saagikusele ja saagi kvaliteedile. Tegu on eksperimentaalse tööga ning vajalik on tudengi osalus 2026. aastal katsetöödes.

Alar Astover, Avo Toomsoo. [email protected]

17. Meemesilaste ajaloolised korjepotentsiaali muutused Eestis asuvate tarukaalude andmetel

Tarukaalude andmed pakuvad reaalajas teavet mesilasperede korjeaktiivsuse ja nektari kogumise dünaamika kohta. Uuring keskendub ajaloolise korjepotentsiaali muutustele eri piirkondades ning analüüsib hooajalisi ja keskkondlikke tegureid, mis mõjutavad mesilaste toiduressursside kättesaadavust. Saadud tulemused aitavad paremini mõista korjemustrite varieerumist ning võivad pakkuda olulist teavet mesinduse juhtimise ja mesilaste heaolu parandamiseks. Eesmärgid; Analüüsida korjepotentsiaali dünaamikat Eestis, kasutades tarukaalude andmeid. Selgitada, kuidas erinevad keskkonnategurid (nt ilmastik, maastik, taimestik) mõjutavad mesilaste korjet. Uurimistöö sobib hästi neile, kellel ei ole aega näiteks katseid teha, sest saab sobivalt kodus teha. 

Sigmar Naudi, [email protected]

18. Erinevas vanuses mesilasperede kasutamine biomonitooringus

Töö eesmärgiks on koguda erinevas vanuses ja eri asupaikades asuvatest mesilasperedest noori amm-mesilasi kui ka korjel käivaid vanemaid töölismesilasi. Proove kogutakse suvel ja sügisel. Kogutud proovid (mesilased) analüüsitakse laboris keemiliste elementide (C,N,P, K, Ca, Mg, Zn, Fe, Mn) suhtes. Uuritakse kas ja kuidas mõjutab mesilaspere vanus, proovi kogumise aeg, tööjaotus mesilasperes ja ümbritsev keskkond meemesilase kui indiviidi keemiliste elementide sisaldust. NB! Käesolev lõputöö eeldab mesilasperedega töötamist - palun eelnevalt veenduda, et puudub allergia mesilase nõelamise (mesilasmürgi) suhtes!

Risto Raimets, [email protected]; Reet Karise, [email protected]

19. Plastifikaatorite mõju kimalaste mikropere arengule

Plastifikaator on materjal, mida lisatakse plastile elastsuse saavutamiseks. Keskkonnas leidub igal pool mikroplasti, koos sellega ka plastifikaatorit. Inimesele on teatud plastifikaatorid kantserogeensed. Senini ei ole teada, kuidas need mõjutavad erinevaid elusolendeid. Käesolev katse viiakse läbi kimalastega 2025. aasta septemebris-oktoobris. Katse nõuab igapäevast kimalaste pesade üle vaatust, toidu ette valmistamist ja lisamist, ning pildistamist, et hinnata vastsete arengut. Teemast huvitatud üliõpilane peab julgema töötada elusate kimalastega.

Margret Jürison [email protected]; Reet Karise, [email protected]

20. Müürimesilaste Osmia bicornis toitumiseelistused sõltuvalt maastikust ja õitsvate kultuuride olemasolust

Erakmesilaste kasutmine lisatolmeldajatena on Euroopas üha enam levinud trend. Samas ei ole mitte alati kindel, et ostetud mesilased soovitud tööd ka teevad. Käesoleva uurismutöö eesmärgiks on selgitada, missuguseid toidutaimi kasutavad müürimesilased Osmia bicornis oma pesade rajamisel. Erakmesilaste kogutud õietolmud on olemas, teostada on vaja andmeanalüüs õietolmude liigirikkus seoses kultuurtaime liigiga, maastiku eripäradega ning töö kokku kirjutamine.

Risto Raimets, [email protected]; Reet Karise, [email protected]

 

Lõputööde teemad PS magistriõppe tudengitele

Magistritöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2026 kevadel.
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "Teema võetud" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab selle teema juurde "Teema võetud" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit.

---

Teema: Segukülvi mõju saagile, kvaliteedile ning umbrohtumusele
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, teadur Maarika Alaru Teema võetud (Helen Vesik)
Töö eesmärgiks on analüüsida seguvilja mõju kultuuride biomassile, saagile ja kvaliteedile ning hinnata kasvuaegset umbrohtumust. Töö aluseks on EMÜ põldkatse, kus kasvatatakse puhas- ja segukülvis kaera, hernest, otra ja vikki. Tudeng osaleb katsetöödes ja analüüsib kvaliteeti laboris. 

---

Teema: Väetamise mõju talinisu tera, taigna ja pätsi kvaliteedile
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, nooremteadur Riinu Kaasik Teema võetud (Romet Viiber)
Töö eesmärgiks on analüüsida mineraalväetise lämmastiku normi ning maheviljeluse mõju talinisu terade kvaliteedile ning nendest teradest valmistatud jahule, taignale ning pätsile. Töö aluseks on EMÜ pikajaline katse, kust on kogutud talinisu seemned. Tudeng osaleb laboritöödes EMÜ ja METKi laborites. 

---

Teema: Viljelusviisi mõju geenide ekspressioonile 
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro
Töös kogutakse valitud kultuuri biomassi proovid pikaajaliselt viljelusviiside võrdluskatselt (2025 suvel) ja analüüsitakse transkriptoomi. Selleks eraldatakse RNA, sekveneeritakse ning analüüsitakse saadud järjestusi jätkusuutliku taimekasvatuse kontekstis ehk analüüsitakse seoseid saagi, kvaliteedi ja toitainete sisaldusega. Tudeng osaleb katsetöödes põllul ja EMÜ laboris. 

---

Teema: Kevadise lehekaudse fosforväetisega väetamise mõju teraviljade saagile ja kvaliteedile
Juhendajad: Indrek Keres Teema võetud (Villem Rehkalt)
Töö eesmärgiks on selgitada kevadise lehekaudse väetamisega antud erinevate normidega fosforväetise mõju taimede saagile ja kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, mis viiakse läbi põllumajandustootja põldudel. Tudeng osaleb katsetööde läbiviimises ja laboris kvalieedi määramisel

---

Teema: Greenhouse gas emissions from arable soils and mitigation strategies
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Prof. Alar Astover
Study of greenhouse gas emissions (CO₂, CH₄ and N₂O) from arable soils under different treatments, and comparison of mitigation strategies (biochar, nitrification inhibitors, etc.).
Measurements will take place in controlled conditions in Metsamaja, but the possibility of field experiment/study can be also discussed. Typical experiment involves weekly measurements during 2 months. Different experiments can be carried out if more than one student is interested. Master thesis can be in English or Estonian language.

---

Teema: Erinevate umbrohutõrje võtete mõju kaera umbrohtumusele ja saagile
Juhendajad: Kaasprof. Liina Talgre ([email protected]), teadur Merili Toom ([email protected])
Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate agroökoloogiliste umbrohutõrje meetodite mõju kaera saagile ja saagi kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, kus uuritakse erinevate võtete mõju (herbitsiid, äestamine, suurem külvisenorm jt) kaera umbrohtumisele. Tudeng osaleb umbrohtumuse hindamisel ja analüüsib kaera kvaliteeti laboris.

---

Teema: Bataadi kahjustajad
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; [email protected] ;Teema võetud (Laura Vester)
Põldkatses uuritakse erinevatel bataadi sortidel saagikust ja võimalike kahjustajate mõju, kasvuaegselt ja säilitusperioodil. Katse asub Eerikal. Üliõpilane osaleb katse rajamisel, kasvuaegsetel vaatlustel juulis ja augustis. Saagi koristamine ja mugula analüüs oktoobris.

---

Teema: Mulla lõimise mõju Mehlich 3 meetodil määratava P sisalduse tulemustele
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, [email protected] ;Teema võetud (Vanessa Varend)
Töö eesmärgiks on uurida, kas mulla lõimis on tegur, mis mõjutab Mehlich 3 meetodil ekstraheeruva P sisalduse määramise tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab laboratoorsed analüüsid, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.

---

Teema: AL, DL ja M3 meetodil määratud mulla P väetustarbe erinevuste põhjused
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, [email protected]
Töö eesmärgiks on välja selgitada,  miks sõltuvalt kasutatud analüüsi meetodist võivad mullad sattuda erinevatesse P väetustarbe klassidesse. Töös uuritakse ja võrreldakse Mehlich 3, AL ja DL meetodil saadud P analüüside tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab osa laboratoorseid analüüse, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.

---

Teema: Relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and nitrogen gas fluxes
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Assoc.Prof. Mikk Espenberg (ÜT)
This study examines the relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and the fluxes of various nitrogen gases (N₂O, NH₃, NO, NO₂). The work involves field measurements of nitrogen gas fluxes and sampling for laboratory to quantify microbial gene abundances associated with nitrogen cycling. The study will focus on the importance of agricultural factors related to the microbiome for improving crop growth and usage of nutrients in the frame of adaptation to climate warming.

---

Teema: Lisatava CO₂ ja glükoosi mõjud miksotroofse mikrovetika kasvule ja koostisele
Juhendajad: Kristiina Mark, [email protected]
Mikrovetikate kultivaatoris testitakse süsiniku allika mõju mikrovetika kultuuri kasvukõverale ning eraldatud biomassi keemilisele koostisele eri kasvufaasides. Katse teostatakse EMÜ laborites tehistingimustes ja on võimalus ajaliselt planeerida.

---

Teema: Kartuli-lehemädaniku fungitsiidi resistentsus
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; [email protected] ; Teema võetud (Silvia Vuks)
Töö eesmärgiks on hinnata kartuli tootmispõldudel lehemädaniku tekitaja fungitsiidi resistentsust. Magistrant osaleb haigestunud leheproovide kogumisel kartuli põldudelt juuli-august (2025), hiljem patogeeni puhaskultuuri viimisel ja katsete läbiviimisel. Katseandmete analüüs.

---

Teema: Keemiliste taimekaitsevahendite pikajaline mõju röövtoidulistele jooksiklastele
Juhendajad: Anne Mürk, Karin Nurme, Enno Merivee [email protected]
Töö eesmärk on selgitada põllul kasutatavate fungitsiidide ja insektistsiidide pikaajalist mõju röövtoiduliste jooksiklaste suremusele ja liikumisaktiivsusele. Töö on katsepõhine ja toimub laboris. 
Katseaeg 2025 sügis

---

Teema: Tolmeldajad põllumajandusmaastikul.
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg [email protected] ; Teema võetud (Lisette Lemküll)
Töö eesmärgiks on analüüsida millised tolmeldajate grupid esinevad põllumajandusmaastiku elementidel, põldudel ja rohumaadel ning kuidas see on seotud ümbritseva maastiku maakasutusega. Töö on osa Horizon2020 projektist FrameWork

---

Teema: Külvatud rohumaribade mõju kahjuritõrje potentsiaalile põllul (röövtoidulised)
Juhendajad: Eve Veromann, Silva Sulg, Riina Kaasik [email protected]
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab rohumaaribade lisamine põllule seal toimuvat looduslikku kahjuritõrjet ja seda pakkuvate lülijalgsete arvukust. Andmete kogumine toimub põldkatsel, kus hinnatakse röövtoiduliste aktiivsustihedust, arvukust ja kahjuritõrje potentsiaali kasutades peibutusöötme süsteemi. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.

---

Teema: Külvatud rohumaribade mõju parasiteerituse tasemele põllul 
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg [email protected]
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab parasiteerituse taset rohumaaribade lisamine põllule. Andmete kogumine toimub põldkatsel, hinnatakse peremeeste arvukust, ne de parasiteerituse taset ja parasitoidide liigilist koosseisu. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames. 

---

Teema: Ilmastikutingimustest põhjustatud saagikaod talikultuuridel
Juhendajad: Professor Mati Koppel; [email protected]
Üliõpilane osaleb sateliidiandmetel põhineva põllukultuuride kahjustuste hindamise prototüübi väljatöötmisel. Töö raames kaardistatakse 2025.aasta mais ja juulis talvekahjustustest või põuast tingitud taimekahjustuste esinemist kahes Eesti erineva piirkonna põllumajandusettevõttes. Põlluraamatu andmete põhjal leitakse seosed saagi suuruse ja kahjustuste tugevuse vahel ning korrelatsioonid sateliitseire andmetega. 

---

Teema: Relationship between organic matter degradation and earthworm activity. Orgaanilise aine lagunemise ja vihmausside aktiivsuse vaheline seos
Juhendajad: Annely Kuu ([email protected]), Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius
Study of the relationship between earthworm activity and organic matter degradation, and the effect on soil parameters as well as on greenhouse gas fluxes. Uuring vihmausside aktiivsuse ja orgaanilise aine lagunemise vahelisest seosest ning selle mõjust mulla parameetritele ja kasvuhoonegaaside voogudele. Töö viiakse läbi siseruumides paiknevates mesokosmides, töö eeldab üliõpilaselt osalemist gaaside mõõtmisel, vaatluste tegemisel. 

---

Teema: Putukasõnniku agronoomiline väärtus
Juhendajad: Rihard Reissaar, Avo Toomsoo, Merrit Shanskiy [email protected]
Töö eesmärk on selgitada välja erinevatel söötmetel kasvatatud putukasõnniku agronoomilised omadused. Töö jaoks viiakse läbi, kas nõukatse, mille testkultuuriks on nisu või Eerikal, välitingimustes nõukatsel (test kultuuriks on nisu). Töö eeldab taimkatsetel osalemist, proovide võtmist (taim-muld), analüüside teostamist. 

---

Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete sööt ja söödaratsioonide optimeerimine 
Juhendajad: Rihard Reissaar, Merko Vaga [email protected]
Biojäätmete kasutamine putukatööstuses ja erinevate biojäätmetüüpide modifitseerimine putukate söödaks. Erinevate söötade ja nende modifikatsioonide peal kasvatatud vastsete jõudluskontroll. Katsed viiakse läbi Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia praktikabaasis. Katsed  viiakse läbi siseruumides. 

---

Teema: Kasvuhoonegaaside mõõtmine akvapoonilises süsteemis. 
Juhendajad:Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius, Härmo Hiiemäe  [email protected]
Märtsis 2023 algas Eesti Maaülikooli osalusel projekt TransFarm (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing systems). Akvapoonika on meetod, kus kala ja köögivilju kasvatatakse sümbioosis, et vähendada magevee kasutamist ja väärtuslike toitainete raiskamist. Projekti käigus tehtavad tööd demonstreerivad ringbiomajandussüsteemide potentsiaali, mis täiendavad traditsioonilist toiduainete tootmisahelat. Projektis tutvustatakse suletud ahela meetodit, mille puhul toitaineid sisaldav vesi keskkonda ei sattu ning uut vett lisatakse süsteemi minimaalselt. Uudse lahendusena on võetud kasutusele taakasutusvesi. Projekti esimeses osana paigaldati EMÜ spordihoone keldrikorrusele seadmestik duširuumide vee kogumiseks ja puhastamiseks. Puhastatud vesi suunatakse akvapoonilisse süsteemi ning sealt edasi taimeriiulitele. Antud töö eesmärk on mõõta, milliseks kujunevad eralduvate gaaside vood (CO₂, CH₄ ja N₂O) kui neid mõõta kaladele kohandatud basseini ja taimeriiulite kohalt. Tööd viiakse läbi siseruumides, Eesti Maaülikoolile spordihoones. https://www.emu.ee/teadus/projektid/transfarm/link opens in new page

---

Teema: Keskkonnasõbralike materjalide ja agrotehnoloogiate mõju mullaelustikule
Juhendajad: Annely Kuu ([email protected]), Merit Sutri
Käesolev töö viiakse läbi Rõhu katsejaamas asuvas madalakasvulises õunapuu istanduses ja on osa kahest projektist (EMÜ, arengufond ja H2020 AGROSUS). Töö jaoks kogutakse proovid erinevatelt töötlustelt (rohumultš, niitmine jne.). Vajadusel kaasame töösse andmeid mulla keemia ja umbrohu koosluse muutuste koha. Töö eeldab katsetöödel osalemist Rõhu katseaias, elustiku ja mullaproovide kogumist, analüüsimist. 

---

Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete kasutamine vesiviljeluskultuuride söödakomponendina
Juhendajad: Rihard Reissaar, Härmo Hiiemäe [email protected]
Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsetest kalasööda valmistamine. Vastsete modifitseerimine (valgu ja rasva eraldamine) ja nende materjalide kasutamine vesiviljeluses. Kalasööda formulatsioon ja selle katsetamine.

---

Teema: RNAi efektiivsuse uurimine kõdra-peitkärsaka puhul toitumise ja pinnakontakti katsete kaudu (Examining RNAi Efficiency in Cabbage Stem Weevil through Feeding and Topical Exposure Experiments)
Juhendajad: Eve Veromann, Apurva Vikas Sabnis [email protected]
Töö eesmärk on uurida erinevate dsRNA-de efektiivsust rapsi kahjuri, kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus obstrictus), kontrollimisel, rakendades nii oraalseid kui ka pinnakontakti manustamisviise. (The aim of the study is to investigate the effectiveness of different dsRNAs in controlling the rapeseed pest, the cabbage stem weevil (Ceutorhynchus obstrictus), using both oral and surface contact application methods.)                                                                                                                                                                 

---

Teema: Vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer ([email protected]), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.

---

Teema: Harimisviiside mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer ([email protected]), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate harimisviiside (otsekülv, minimeeritud harimine, kündmine) mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.

---

Teema: Väetamise mõju sorgo haljasmassi saagile
Juhendajad: Alar Astover, Avo Toomsoo. [email protected]
Töö eesmärk pikaajalise IOSDV väetiskatse andmetele tuginedes selgitada mineraalse lämmastiväetise ja sõnniku kasutamse mõju sorgo saagikusele ja saagi kvaliteedile. Tegu on eksperimentaalse tööga ning vajalik on tudengi osalus 2025. aastal katsetöödes. 

---

Teema: Mükoviiruste mõjuTrichoderma spp., Alternaria spp. ja P.infestans fenotüübilistele näitajatele
Juhendajad: Kaire Loit ([email protected]), Marian Põldmets Teema võetud (Kätlin Leitu)
Töö eesmärgiks on uurida mükoviiruste mõju erinevate seeneperekondade ja seenetaoliste organismide fenotüübilistele näitajatele. Töö toimub laboritingimustes. 

---

Teema: Taimehaiguste mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile
Juhendajad: Tiiu Annuk, Kaire Loit
Eesmärk on talirapsi tootmistingimustes viia läbi põldkatse ning hinnata hooajal (2025 a. kasvuperiood, alates varakevadest) haiguste esinemist ning mõju saagikusele olenevalt fungitsiidide kasutusest. Töö eeldab talirapsi erinevates kasvufaasides taimede hindamist ning hiljem laboriSilopõhine piima tootmines haigustekitajate määramist.

---

Teema: Silopõhine piima tootmine
Juhendajad: Are Selge ([email protected]), kaasjuhendaja Alltech Eesti poolt 
Töö eesmärgiks on uurida 5 farmi andmete põhjal silopõhise  piimatootmise näitajaid (mitu tonni rasvkorrigeeritud piima toodetaks ja saaks toota hektari kohta Eestis, silode osakaal ratsioonis, maisisilo ja rullsilo omahinna arvestus ja toitainete sisaldused)

---

Teema: Silo tootmine ja kasutus Eesti piimafarmide näitel
Juhendajad: Are Selge([email protected]), Pillerin Puskar
Töös uuritakse silo tootmist ja kasutust Eesti piimafarmide näitel, silo kuivaine kadude hindamine põllult kuni söötmiseni, omahind, mõju piimatootmise jalajäljele ja lämmastiku ringlusele