Bakalaureusetöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2027.a. juunis.
Magistritöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2026 kevadel on peale bakalaureuse õppekava teemasid samal lehel.
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "Teema võetud" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab teema juurde "Teema võetud" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit. Lõputöö valimise tähtaeg on 08.mai 2026.
Enne teema valimist on üliõpilane kohustatud ühendust võtma teda huvitava teema juhendajaga ja saama juhendajapoolse nõusoleku. Lõputööga lõpetamise korral eraldi avaldust õppekorraldusspetsialistile esitama ei pea. Piisab, kui üliõpilase nimi on kirjas ning juhendaja nõusolek olemas.
Avaldus eksamiga lõpetamiseks (õppedirektori nimele) esitatakse õppekorraldusspetsialistile (ruum D179).
Bakalaureusetööde teemad 2026 (üliõpilastele, kes kaitsevad 2027 aastal).
Paigutuse järjekord: Teema,Teema selgitus, Juhendaja(d), Üliõpilane
1. Kasvuhoonegaaside emissioonid põllumajandus muldadest ja nende vähendamise strateegiad
Töö eesmärk on selgitada välja kasvuhoonegaaside heitkoguste (CO2, CH4 ja N2O) emissioone põllumuldadelt erinevate töötluste (sh. harimisviiside) rakendamisel. Lisaks selgitatakse välja leevendusstrateegiate (nagu biosüsi, nitrifikatsiooni inhibiitorid jne) mõju kasvuhoonegaaiside erialdumisele. Mõõtmised toimuvad, kas kontrollitud tingimustes Metsamajas, või välitööde käigus. Eksperimendi raames tehakse nädalasi mõõtmisi ligikaudu 2 kuu jooksul. Teema on avatud rohkem kui ühele õpilasele, kui on huvi.
Juhendaja(d): Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], kaasprofessor Merrit Shanskiy
*töö võib koostada eesti keeles, tööd teostatakse, kas nõukatsena, mis on jätkukatse 2022. a tehtud mõõtmistele/töödele või välitingimustes Eerika katsepõllul (projekti AGROSUS) osana.
2. Mitmekesise taimestikuga põlluribade mõju looduslikule kahjuritõrjele külgnevatel põldudel.
Antud töö eesmärgiks on teada saada, kas ja millisel määral põlluga piirnev mitmekesise taimestikuga rohtne riba mõjutab kahjuritõrje teenust põllul. Andmete kogumiseks osaleb tudeng välitööde ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning laboris kogutud materjali sorteerimises.
Juhendaja(d): vanemteadur Riina Kaasik ([email protected]), teadur Silva Vilumets, prof. Eve Veromann ([email protected])
3. Põhikultuuriga samaaegselt põllul kasvava vahekultuuri mõju saagikusele, saagi kvaliteedile ja mulla omadustele.
Töö eesmärk on selgitada välja allakülvide segude mõju põldkatsel köögivilja kultuuriga (valge peakapsas). Katse viiakse läbi tootja põldudel (Saadjärve, Luunja). Fookuses on muutused mulla omadustele. Andmete kogumiseks osaleb üliõpilane välikatsetel ja hilisematel laboritöödel, kui analüüsitakse saagi parameetreid ja tehakse keemilisi analüüse.
Juhendaja(d): [email protected]; [email protected]; [email protected] teema valitud Merilyn Lill
4. Talinisu saagi kvaliteet sõltuvalt sordist
Töö eesmärk on hinnata talinisu erinevate sortide kvaliteeti. Katse on rajatud tootja põllule. Andmed kogub tudeng vastatavalt etteantud juhistele. Saagi kvaliteedi näitajad analüüsitakse taimekasvatuse õppetooli laboris
Juhendaja(d): [email protected]; [email protected]
Üliõpilane :teema valitud Reilika-Rea Tops
5. Lambavillal põhinevate väetiste mõju hooghännaliste (Collembola) arvukusele ja liigirikkusele
Eesmärk on hinnata lambavilla hakke ja lambavilla graanulina kasutatud orgaanilise väetise mõju mulla hooghännaliste (Collembola) arvukusele ja liigirikkusele teravilja põldkatses. Uurimuses võrreldakse erinevaid lämmastiknorme. Hooghännalised on olulised mullaelustiku indikaatorid, kes peegeldavad mulla bioloogilist seisundit.
Juhendaja(d): [email protected] teema valitud Chrislyn Liivat
6. DsRNA manustamisviiside mõju naeri-hiilamardika suremusele
Eesmärk on hinnata suhkrulahuses ja agaris dsRNA mõju naeri-hiilamrdika suremusele. Katses võrreldakse erinevates meediumides lahustatud dsRNA efektiivsust hiilamardika suremusele. Katse viiakse läbi taimetervise laboratooriumis mais kuus
Juhendaja(d): [email protected]; [email protected] teema valitud Kert Laan
7. Väetamise mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Töö eesmärk on hinnata, kuidas erinevad väetamisviisid mõjutavad mulla orgaanilise aine hulka ja fraktsioonilist koostist. Töö keskendub sellele, kas väetamine soodustab pigem labiilse või stabiilse süsiniku akumulatsiooni ning millised mehhanismid neid muutusi selgitavad. Tulemused aitavad paremini mõista väetamise rolli mulla tervise ja kliimakindla põllumajanduse kujundamisel. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal.
Juhendaja(d): vanemteadur Karin Kauer [email protected]
8. Biosöe mõju taimede saagikusele ja mulla süsinikuvarule
Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata biosöe (biochar) pikaajalist mõju põllukultuuride saagikusele ja mulla süsinikuvarule. Eraldi käsitletakse, kuidas biosöe enda omadused – nagu lähteaine, tootmistemperatuur, poorsus, pH – mõjutavad selle toimet mullas ja taimede kasvule. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal.
Juhendaja(d): vanemteadur Karin Kauer [email protected]
9. Taliviki mõju talirukki saagile
Mahekatse, kus nelja talirukkisorti kasvatatakse koos vikiga. Kasutatakse erinevaid viki külvinorme (5g/m2, 15g, 25g ja null). Katse on rajatud METKI katsepõllule Jõgeval. Tudengil võimalus on osaleda kevad-suvel rukki vaatlusel ja koristusel ning saagi analüüsil.
Juhendaja(d): [email protected], [email protected], [email protected]
10. Rukki kõrre anatoomia ja lamandumine
Rukkiaretuse põhiprobleemide ülevaade teaduskirjanduse baasil ning praktiline uurimine lamandumise põhjuste väljaselgitamiseks. Kas kõrre anatoomiat mõjutavad sort ning mulla toitainete sisaldus? Uurimistööl on teoreetiline ja praktiline osa, mille käigus õpitakse kirjandusest välja tooma enda tööks vajalikku informatsiooni ning laboris taimi mikroskoopia meetoditega uurima.
Juhendaja(d): [email protected], [email protected]
11. Harimisiviiside mõju mulla patogeenide kooslusele.
Eesmärk on hinnata, kuidas erinevad harimisiviisid (minimaalne harimine, intensiivne harimine) mõjutavad mulla patogeenide kooslust. Katsepõllud on rajatud Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal. Mullaproovid korjatakse kolm korda kasvuhooaja jooksul. Mullaproovidest eraldatakse DNA. Proovid sekveneeritakse ning sellele järgneb bioinformaatiline/statistiline analüüs. Tudengil on võimalus osaleda proovide korjamisel ja andmete analüüsil.
Juhendaja(d): [email protected] teema võetud Tanel Vilks
12. Segukülvide potentsiaal külvikordade mitmekesistamisel
Agroökoloogilised praktikad, nagu segaviljelus, on näidanud head potentsiaali põllumajanduse vastupidavuse ja ökosüsteemiteenuste parandamisel, kuid siiski on nende laialdasem kasutuselevõtt endiselt piiratud. Puudub ka süstemne ülevaade ajastatud segaviljeluse katsete tulemustest. Antud töö eesmärk on kirjanduspõhine analüüs ajastatud segukülvide potentsiaalsetest kasuteguritest (saagikus, ressursside kasutus, mulla tervis), piirangutest, teadmiste lüngkadest ja uurimisvajadustest. Töö tehakse osana rahvusvahelisest projektis BioCrop.
Juhendaja(d): [email protected] teema valitud Deco Erm
13. Maisikahjurite arvukus erinevate viljelusviiside korral
Statistikaameti andmed näitavad, et maisi kui kõrge söödaväärtusega kultuuri kasvatuspindala Eestis on pidevalt tõusnud. 2025. aastal kasvatati haljasmaisi 20927 hektaril. Suurtel maisikasvatusaladel ja maisi pikaajalise kasvatamise tulemusena levib enam saaki ohustavaid kahjureid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida Eestis juba levinud ja siin veel mitte esinevate maisikahjurite arvukust ja tõrjet erinevate viljelusviiside korral. Töö koostatakse teaduskirjanduse põhjal, kus võrreldakse erinevate uuringute tulemusi.
Juhendaja(d): Kaasprofessor Katrin Jõgar ([email protected]), teadur Angela Ploomi ([email protected]) Teema valitud Mattias Kruustük
14. Põllumajandusettevõtte agro-ökoloogiline ja -majanduslik analüüs
Eesmärk koostada mitmekülgne põllumajandusettevõtte tegevuse agro-ökoloogiline ja majanduslik analüüs. Tudengil peab endal olema ligipääs ettevõtte ja põllu tasandi alusandmetele, et koostada analüüs efektiivsusnäitajatest (nt saagikus), keskkonnmõjust (NPK ja C bilansid) ja tootmise tasuvusest. Analüüsitavad näitjaid ja nende ulatus valitakse lähtuvalt ettvõtte tootmistüübist.
Juhendaja(d): Alar Astover, [email protected], Liia Kukk
Teemat võib valida ka mitu üliõpilast, sest teemade käsitlus toimub kindla ettevõtte põhiselt!
15. Mulla kasvuhoonegaaside emissioonide ja vihmausside arvukuse seos
Töö eesmärk on uurida kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) emissioonide seost muldadest vihmausside arvukuse vahel. Mõõtmised viiakse läbi kas kontrollitud tingimustes Metsamajas või välitöödel. Tüüpilise katse raames tehakse nädalasi mõõtmisi ligikaudu 2 kuu jooksul. Teema on avatud rohkem kui ühele õpilasele.
Juhendaja(d): Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Teadur Annely Kuu
*töö võib koostada eesti keeles, tööd teostatakse, kas nõukatsena, mis on jätkukatse 2022. a tehtud mõõtmistele/töödele või välitingimustes Eerika katsepõllul.
16. Talirapsi sügisese biomassi, mulla omaduste ja optimaalse lämmastikunormi vahelised seosed Eesti tootmispõldudel
Töö eesmärk on selgitada välja talirapsi sügisese biomassi, mulla omaduste ja kevadise lämmastikuvajaduse vahelisi seoseid Eesti tootmispõldudel. Analüüs keskendub sellele, kuidas sügisel kujunenud taimiku biomass mõjutab kevadist optimaalset lämmastikunormi ja lõplikku saagikust. Teoreetilise aluse loob Rootsi teadlase Lena Engströmi käsitlus, mille kohaselt talve jooksul lagunenud lehemass muutub kasvuperioodil taimedele kättesaadavaks lämmastikuallikaks. Uuring tugineb 2023–2025 kogutud katseandmetele eri Eesti piirkondadest, hõlmates biomassi mõõtmisi, mullaanalüüse ja saagikust. Lõputöö valmib koostöös ettevõttega. Üliõpilasel, kes valib teema palutakse esimesel võimalusel võtta juhendajatega ühendust.
Juhendaja(d): kaasprofessor Merrit Shanskiy, teadur Jordi Escuer Gatius.
Tootmistingimustes kogutud andmed: kontakt E.Tuusis Teema valitud Robin Malk
17. Sordi ja lämmastiku koosmõju talirapsi saagi formeerumisele
Kui palju on vaja lämmastikuga väetada uue geneetika talirapsi? Töö eesmärk on väetada erineva N normiga talirapsi erinevaid sorte ja võrrelda, kas uue geneetikaga sordid suudavad väiksema N normiga toota samaväärset saaki kui kõrge N normiga. Katse toimub põllumajandustootja põllul. Piirkond täpsustub ja võimalusel arvestatakse tudengi eelistust.
Juhendaja(d): Indrek Keres ([email protected]), Stefani Jakuš (Linas Agro seemnete tootejuht) Teema valitud Karl Mattias Bobrovski
18. Asukohapõhise väetamise tasuvusanalüüs
Töö eesmärk on uurida, et kas kas ja kui palju vähendab asukohapõhine meetod väetise kulu ühe tonni saagi kohta võrreldes ühtlase normiga. Kas asukohapõhine väetamine aitab ühtlustada põllu saagikust ja vähendada varieeruvust saagikaardil? Katse toimub põllumajandustootja põllul (koostöös Keviliga).
Juhendaja(d): Indrek Keres ([email protected]) Teema valitud Mattias Mättik
19. Talirüpsi ammoonimtransporterite aktiivsus sõltuvalt lämmastikuga väetamisest
Töö eesmärk on analüüsida talirapsi ammooniumtransporterite aktiivsust. Leheproovid kogutakse Maaülikooli pikaajaliselt külvikorrakatselt, eraldatakse RNA ja kasutatakse reaal-aja PCR analüüsi.
Juhendaja(d): Kaidi Möll, Evelin Loit-Harro
Teema valitud Marite Manglus
20. Lämmastikväetise andmise aja mõju teramaisi saagikusele
Katse toimub Kämara-Antsu talu tootmispõllul , juhendaja Indrek Keres
Teema valitud Georg Sild
Lõputööde teemad PS magistriõppe tudengitele
Magistritöö teemad põllumajanduse tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele, kes kaitsevad 2026 kevadel.
Allolevast nimekirjast tuleks tudengil valida endale meelepärane teema (millel ei ole veel juures "Teema võetud" märget) ja võtta ühendust teema juhendajaga. Pärast teema läbiarutamist tudengiga teavitab juhendaja õppekorralduse spetsialisti, kes lisab selle teema juurde "Teema võetud" märke. Enamus teemadest on mõeldud ühele tudengile, aga on ka neid, mida saab valida mitu tudengit.
Teema: Segukülvi mõju saagile, kvaliteedile ning umbrohtumusele
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, teadur Maarika Alaru Teema võetud (Helen Vesik)
Töö eesmärgiks on analüüsida seguvilja mõju kultuuride biomassile, saagile ja kvaliteedile ning hinnata kasvuaegset umbrohtumust. Töö aluseks on EMÜ põldkatse, kus kasvatatakse puhas- ja segukülvis kaera, hernest, otra ja vikki. Tudeng osaleb katsetöödes ja analüüsib kvaliteeti laboris.
Teema: Väetamise mõju talinisu tera, taigna ja pätsi kvaliteedile
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro, nooremteadur Riinu Kaasik Teema võetud (Romet Viiber)
Töö eesmärgiks on analüüsida mineraalväetise lämmastiku normi ning maheviljeluse mõju talinisu terade kvaliteedile ning nendest teradest valmistatud jahule, taignale ning pätsile. Töö aluseks on EMÜ pikajaline katse, kust on kogutud talinisu seemned. Tudeng osaleb laboritöödes EMÜ ja METKi laborites.
Teema: Viljelusviisi mõju geenide ekspressioonile
Juhendajad: Prof. Evelin Loit-Harro
Töös kogutakse valitud kultuuri biomassi proovid pikaajaliselt viljelusviiside võrdluskatselt (2025 suvel) ja analüüsitakse transkriptoomi. Selleks eraldatakse RNA, sekveneeritakse ning analüüsitakse saadud järjestusi jätkusuutliku taimekasvatuse kontekstis ehk analüüsitakse seoseid saagi, kvaliteedi ja toitainete sisaldusega. Tudeng osaleb katsetöödes põllul ja EMÜ laboris.
Teema: Kevadise lehekaudse fosforväetisega väetamise mõju teraviljade saagile ja kvaliteedile
Juhendajad: Indrek Keres Teema võetud (Villem Rehkalt)
Töö eesmärgiks on selgitada kevadise lehekaudse väetamisega antud erinevate normidega fosforväetise mõju taimede saagile ja kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, mis viiakse läbi põllumajandustootja põldudel. Tudeng osaleb katsetööde läbiviimises ja laboris kvalieedi määramisel
Teema: Greenhouse gas emissions from arable soils and mitigation strategies
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Prof. Alar Astover
Study of greenhouse gas emissions (CO2, CH4 and N2O) from arable soils under different treatments, and comparison of mitigation strategies (biochar, nitrification inhibitors, etc.).
Measurements will take place in controlled conditions in Metsamaja, but the possibility of field experiment/study can be also discussed. Typical experiment involves weekly measurements during 2 months. Different experiments can be carried out if more than one student is interested. Master thesis can be in English or Estonian language.
Teema: Erinevate umbrohutõrje võtete mõju kaera umbrohtumusele ja saagile
Juhendajad: Kaasprof. Liina Talgre ([email protected]), teadur Merili Toom ([email protected])
Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate agroökoloogiliste umbrohutõrje meetodite mõju kaera saagile ja saagi kvaliteedile. Töö aluseks on põldkatse, kus uuritakse erinevate võtete mõju (herbitsiid, äestamine, suurem külvisenorm jt) kaera umbrohtumisele. Tudeng osaleb umbrohtumuse hindamisel ja analüüsib kaera kvaliteeti laboris.
Teema: Bataadi kahjustajad
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; [email protected] ;Teema võetud (Laura Vester)
Põldkatses uuritakse erinevatel bataadi sortidel saagikust ja võimalike kahjustajate mõju, kasvuaegselt ja säilitusperioodil. Katse asub Eerikal. Üliõpilane osaleb katse rajamisel, kasvuaegsetel vaatlustel juulis ja augustis. Saagi koristamine ja mugula analüüs oktoobris.
Teema: Mulla lõimise mõju Mehlich 3 meetodil määratava P sisalduse tulemustele
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, [email protected] ;Teema võetud (Vanessa Varend)
Töö eesmärgiks on uurida, kas mulla lõimis on tegur, mis mõjutab Mehlich 3 meetodil ekstraheeruva P sisalduse määramise tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab laboratoorsed analüüsid, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.
Teema: AL, DL ja M3 meetodil määratud mulla P väetustarbe erinevuste põhjused
Juhendajad: Teadur Tõnu Tõnutare, [email protected]
Töö eesmärgiks on välja selgitada, miks sõltuvalt kasutatud analüüsi meetodist võivad mullad sattuda erinevatesse P väetustarbe klassidesse. Töös uuritakse ja võrreldakse Mehlich 3, AL ja DL meetodil saadud P analüüside tulemusi. Tegemist on laboratoorse uurimistööga. Üliõpilane teostab osa laboratoorseid analüüse, osaleb tulemuste arvutamisel ja andmetöötlusel.
Teema: Relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and nitrogen gas fluxes
Juhendajad: Teadur Jordi Escuer Gatius, [email protected], Assoc.Prof. Mikk Espenberg (ÜT)
This study examines the relationships between the abundances of nitrogen cycle functional genes and the fluxes of various nitrogen gases (N₂O, NH₃, NO, NO₂). The work involves field measurements of nitrogen gas fluxes and sampling for laboratory to quantify microbial gene abundances associated with nitrogen cycling. The study will focus on the importance of agricultural factors related to the microbiome for improving crop growth and usage of nutrients in the frame of adaptation to climate warming.
Teema: Lisatava CO2 ja glükoosi mõjud miksotroofse mikrovetika kasvule ja koostisele
Juhendajad: Kristiina Mark, [email protected]
Mikrovetikate kultivaatoris testitakse süsiniku allika mõju mikrovetika kultuuri kasvukõverale ning eraldatud biomassi keemilisele koostisele eri kasvufaasides. Katse teostatakse EMÜ laborites tehistingimustes ja on võimalus ajaliselt planeerida.
Teema: Kartuli-lehemädaniku fungitsiidi resistentsus
Juhendajad: Dotsent Eve Runno-Paurson; [email protected] ; Teema võetud (Silvia Vuks)
Töö eesmärgiks on hinnata kartuli tootmispõldudel lehemädaniku tekitaja fungitsiidi resistentsust. Magistrant osaleb haigestunud leheproovide kogumisel kartuli põldudelt juuli-august (2025), hiljem patogeeni puhaskultuuri viimisel ja katsete läbiviimisel. Katseandmete analüüs.
Teema: Keemiliste taimekaitsevahendite pikajaline mõju röövtoidulistele jooksiklastele
Juhendajad: Anne Mürk, Karin Nurme, Enno Merivee [email protected]
Töö eesmärk on selgitada põllul kasutatavate fungitsiidide ja insektistsiidide pikaajalist mõju röövtoiduliste jooksiklaste suremusele ja liikumisaktiivsusele. Töö on katsepõhine ja toimub laboris.
Katseaeg 2025 sügis
Teema: Tolmeldajad põllumajandusmaastikul.
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg [email protected] ; Teema võetud (Lisette Lemküll)
Töö eesmärgiks on analüüsida millised tolmeldajate grupid esinevad põllumajandusmaastiku elementidel, põldudel ja rohumaadel ning kuidas see on seotud ümbritseva maastiku maakasutusega. Töö on osa Horizon2020 projektist FrameWork
Teema: Külvatud rohumaribade mõju kahjuritõrje potentsiaalile põllul (röövtoidulised)
Juhendajad: Eve Veromann, Silva Sulg, Riina Kaasik [email protected]
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab rohumaaribade lisamine põllule seal toimuvat looduslikku kahjuritõrjet ja seda pakkuvate lülijalgsete arvukust. Andmete kogumine toimub põldkatsel, kus hinnatakse röövtoiduliste aktiivsustihedust, arvukust ja kahjuritõrje potentsiaali kasutades peibutusöötme süsteemi. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.
Teema: Külvatud rohumaribade mõju parasiteerituse tasemele põllul
Juhendajad: Eve Veromann, Riina Kaasik, Silva Sulg [email protected]
Töö eesmärgiks on analüüsida kas ja kuidas mõjutab parasiteerituse taset rohumaaribade lisamine põllule. Andmete kogumine toimub põldkatsel, hinnatakse peremeeste arvukust, ne de parasiteerituse taset ja parasitoidide liigilist koosseisu. Töö toimub Tippkeskus Futurescapes katsete raames.
Teema: Ilmastikutingimustest põhjustatud saagikaod talikultuuridel
Juhendajad: Professor Mati Koppel; [email protected]
Üliõpilane osaleb sateliidiandmetel põhineva põllukultuuride kahjustuste hindamise prototüübi väljatöötmisel. Töö raames kaardistatakse 2025.aasta mais ja juulis talvekahjustustest või põuast tingitud taimekahjustuste esinemist kahes Eesti erineva piirkonna põllumajandusettevõttes. Põlluraamatu andmete põhjal leitakse seosed saagi suuruse ja kahjustuste tugevuse vahel ning korrelatsioonid sateliitseire andmetega.
Teema: Relationship between organic matter degradation and earthworm activity. Orgaanilise aine lagunemise ja vihmausside aktiivsuse vaheline seos
Juhendajad: Annely Kuu ([email protected]), Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius
Study of the relationship between earthworm activity and organic matter degradation, and the effect on soil parameters as well as on greenhouse gas fluxes. Uuring vihmausside aktiivsuse ja orgaanilise aine lagunemise vahelisest seosest ning selle mõjust mulla parameetritele ja kasvuhoonegaaside voogudele. Töö viiakse läbi siseruumides paiknevates mesokosmides, töö eeldab üliõpilaselt osalemist gaaside mõõtmisel, vaatluste tegemisel.
Teema: Putukasõnniku agronoomiline väärtus
Juhendajad: Rihard Reissaar, Avo Toomsoo, Merrit Shanskiy [email protected]
Töö eesmärk on selgitada välja erinevatel söötmetel kasvatatud putukasõnniku agronoomilised omadused. Töö jaoks viiakse läbi, kas nõukatse, mille testkultuuriks on nisu või Eerikal, välitingimustes nõukatsel (test kultuuriks on nisu). Töö eeldab taimkatsetel osalemist, proovide võtmist (taim-muld), analüüside teostamist.
Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete sööt ja söödaratsioonide optimeerimine
Juhendajad: Rihard Reissaar, Merko Vaga [email protected]
Biojäätmete kasutamine putukatööstuses ja erinevate biojäätmetüüpide modifitseerimine putukate söödaks. Erinevate söötade ja nende modifikatsioonide peal kasvatatud vastsete jõudluskontroll. Katsed viiakse läbi Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia praktikabaasis. Katsed viiakse läbi siseruumides.
Teema: Kasvuhoonegaaside mõõtmine akvapoonilises süsteemis.
Juhendajad:Merrit Shanskiy, Jordi Escuer Gatius, Härmo Hiiemäe [email protected]
Märtsis 2023 algas Eesti Maaülikooli osalusel projekt TransFarm (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing systems). Akvapoonika on meetod, kus kala ja köögivilju kasvatatakse sümbioosis, et vähendada magevee kasutamist ja väärtuslike toitainete raiskamist. Projekti käigus tehtavad tööd demonstreerivad ringbiomajandussüsteemide potentsiaali, mis täiendavad traditsioonilist toiduainete tootmisahelat. Projektis tutvustatakse suletud ahela meetodit, mille puhul toitaineid sisaldav vesi keskkonda ei sattu ning uut vett lisatakse süsteemi minimaalselt. Uudse lahendusena on võetud kasutusele taakasutusvesi. Projekti esimeses osana paigaldati EMÜ spordihoone keldrikorrusele seadmestik duširuumide vee kogumiseks ja puhastamiseks. Puhastatud vesi suunatakse akvapoonilisse süsteemi ning sealt edasi taimeriiulitele. Antud töö eesmärk on mõõta, milliseks kujunevad eralduvate gaaside vood (CO2, CH4 ja N2O) kui neid mõõta kaladele kohandatud basseini ja taimeriiulite kohalt. Tööd viiakse läbi siseruumides, Eesti Maaülikoolile spordihoones. https://www.emu.ee/teadus/projektid/transfarm/link opens in new page
Teema: Keskkonnasõbralike materjalide ja agrotehnoloogiate mõju mullaelustikule
Juhendajad: Annely Kuu ([email protected]), Merit Sutri
Käesolev töö viiakse läbi Rõhu katsejaamas asuvas madalakasvulises õunapuu istanduses ja on osa kahest projektist (EMÜ, arengufond ja H2020 AGROSUS). Töö jaoks kogutakse proovid erinevatelt töötlustelt (rohumultš, niitmine jne.). Vajadusel kaasame töösse andmeid mulla keemia ja umbrohu koosluse muutuste koha. Töö eeldab katsetöödel osalemist Rõhu katseaias, elustiku ja mullaproovide kogumist, analüüsimist.
Teema: Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsete kasutamine vesiviljeluskultuuride söödakomponendina
Juhendajad: Rihard Reissaar, Härmo Hiiemäe [email protected]
Musta kärbse (Hermetia illucens) vastsetest kalasööda valmistamine. Vastsete modifitseerimine (valgu ja rasva eraldamine) ja nende materjalide kasutamine vesiviljeluses. Kalasööda formulatsioon ja selle katsetamine.
Teema: RNAi efektiivsuse uurimine kõdra-peitkärsaka puhul toitumise ja pinnakontakti katsete kaudu (Examining RNAi Efficiency in Cabbage Stem Weevil through Feeding and Topical Exposure Experiments)
Juhendajad: Eve Veromann, Apurva Vikas Sabnis [email protected]
Töö eesmärk on uurida erinevate dsRNA-de efektiivsust rapsi kahjuri, kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus obstrictus), kontrollimisel, rakendades nii oraalseid kui ka pinnakontakti manustamisviise. (The aim of the study is to investigate the effectiveness of different dsRNAs in controlling the rapeseed pest, the cabbage stem weevil (Ceutorhynchus obstrictus), using both oral and surface contact application methods.)
Teema: Vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer ([email protected]), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate vahekultuuride segude mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.
Teema: Harimisviiside mõju mulla orgaanilise aine koostisele
Juhendajad: Karin Kauer ([email protected]), Kristo Tikk
Töö eesmärgiks on uurida erinevate harimisviiside (otsekülv, minimeeritud harimine, kündmine) mõju mulla orgaanilise aine koostisele. Töö on katsepõhine. 2025. aasta suvel kogutakse mullaproovid katselt, mis on rajatud 2024. a Sadala Agro põllule. Töö eeldab analüüside teostamist laboris.
Teema: Väetamise mõju sorgo haljasmassi saagile
Juhendajad: Alar Astover, Avo Toomsoo. [email protected]
Töö eesmärk pikaajalise IOSDV väetiskatse andmetele tuginedes selgitada mineraalse lämmastiväetise ja sõnniku kasutamse mõju sorgo saagikusele ja saagi kvaliteedile. Tegu on eksperimentaalse tööga ning vajalik on tudengi osalus 2025. aastal katsetöödes.
Teema: Mükoviiruste mõjuTrichoderma spp., Alternaria spp. ja P.infestans fenotüübilistele näitajatele
Juhendajad: Kaire Loit ([email protected]), Marian Põldmets Teema võetud (Kätlin Leitu)
Töö eesmärgiks on uurida mükoviiruste mõju erinevate seeneperekondade ja seenetaoliste organismide fenotüübilistele näitajatele. Töö toimub laboritingimustes.
Teema: Taimehaiguste mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile
Juhendajad: Tiiu Annuk, Kaire Loit
Eesmärk on talirapsi tootmistingimustes viia läbi põldkatse ning hinnata hooajal (2025 a. kasvuperiood, alates varakevadest) haiguste esinemist ning mõju saagikusele olenevalt fungitsiidide kasutusest. Töö eeldab talirapsi erinevates kasvufaasides taimede hindamist ning hiljem laboriSilopõhine piima tootmines haigustekitajate määramist.
Teema: Silopõhine piima tootmine
Juhendajad: Are Selge ([email protected]), kaasjuhendaja Alltech Eesti poolt
Töö eesmärgiks on uurida 5 farmi andmete põhjal silopõhise piimatootmise näitajaid (mitu tonni rasvkorrigeeritud piima toodetaks ja saaks toota hektari kohta Eestis, silode osakaal ratsioonis, maisisilo ja rullsilo omahinna arvestus ja toitainete sisaldused)
Teema: Silo tootmine ja kasutus Eesti piimafarmide näitel
Juhendajad: Are Selge([email protected]), Pillerin Puskar
Töös uuritakse silo tootmist ja kasutust Eesti piimafarmide näitel, silo kuivaine kadude hindamine põllult kuni söötmiseni, omahind, mõju piimatootmise jalajäljele ja lämmastiku ringlusele
