Lõputööde jaoks välja pakutud teemad. Teemade valimisel on vaja esmalt leppida kokku õppejõuga ning seejärel saata info ka õppekorralduse spetsialistile ([email protected])
Kui tudengil on endal konkreetne lõputöö teema, millega ta tegeleda tahaks, tuleks vastava sooviga pöörduda vastava valdkonnaga tegeleva töötaja poole. uhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul on nõutav kaasjuhendamine meie ülikooli töötaja poolt.
NB! Juhendamine on protsess, mis eeldab juhendatava suhtlust juhendajaga. Aktsepteeritav pole olukord, kus juhendaja annab oma nõusoleku juhendada aga saab tööst aimu alles eelkaitsmisel. Kui olete õppejõult saanud nõusoleku lõputöö juhendamiseks, aga olete siirdumas akadeemilisele puhkusele või olete akadeemiliselt puhkuselt naasmas, siis palun suhelge edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oma juhendajaga lõputöö teema jätkuva aktuaalsuse ja saadaval olemise osas ning kas juhendamise nõusolek on jätkuvalt kehtiv.
Toomas Kõiv – lektor
Valdkonnad: limnoloogia, siseveekogude ökoloogia, hüdrokeemia, järvetervendus, veekogude loodushüved
Bakalaureusetöö teemad:
1. Harku järve tervendamisvõimalused
Harku järv on Tallinna linnale puhkemajanduslikult väga oluline veekogu, kuid selle ökoloogiline seisund on juba aastakümneid olnud halb. Bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Harku järve halva seisundi põhjuseid ning koostada neist lähtuvalt tehnoloogiline tervendusplaan veekogu hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Bakalaureusetöö põhineks riiklikel ja Tallinna linna poolt kogutud seireandmetel ning eeldab tööd inglisekeelse järvetervendusalase kirjandusega. teema võetud Karl Markus Urbmets
2. Talvine hapnikupuudus Eesti järvedes
Igal keskmisest külmemal talvel võib meediaväljaannetes leida teateid ummuksisse jäänud järvedest ja kalade suremisest. Tähelepanu osaliseks saavad peaasjalikult asulate ja puhkemajandusliku tähtsusega järved. Üksikus metsajärves aset leidnud kalahukk ei ületa enamasti uudisekünnist. Bakalaureusetöö eesmärgiks on Eesti väikejärvede morfomeetriliste ja seireandmete põhjal anda terviklik ülevaade, kui tihti ja millistes järvedes võib esineda talvine hapnikupuudus. Lisaks heidetakse pilk tulevikku ning prognoositakse erinevate kliimastsenaariumite alusel, kas talvise hapnikupuuduse oht tulevikus väheneb või kasvab. Töö eeldab mõningast Exceli kasutamise oskust ning limnoloogia ja hüdrokeemia alustõdede tundmist.
3. Järvevee värvuse määramine digikaameraga
Secchi ketas ja Forel-Ule skaala on pika ja kireva ajalooga tööriistad, mida järveuurijad kasutavad vee värvuse määramisel. Hoolimata erinevate optiliste täppisinstrumentide olemasolust, pruugitakse Secchi ketast ja Forel-Ule skaalat siiani odavuse, mõõtmise lihtsuse ja seniste pikkade andmeridade tõttu. Paraku mõjutab nende tööriistade mõõtmistulemusi järveuurijate erinev värvi- ja kontrastitaju ning värvuse füüsikalise kirjeldamise keerukus. Pildisensorite ja digikaamerate kiire tehniline areng käesoleval sajandil võimaldaks neid seadmeid kasutada ka limnoloogidel, vältimaks nõnda värvitaju füsioloogiast tingitud mõõtmistulemuste erinevusi. Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade digitaalsest värvusmõõtmisest limnoloogias ning luua esialgne juhis digitaalseks värvuse määramiseks väikejärvede seires. Töö eeldab mõningast tehnilist taipu ja valgusõpetuse algtõdede tundmist.
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Rannikujärvede tervendamine
Rannikualad moodustavad ca 15% maismaa pinnast ja seal elab rohkem kui 60% maailma rahvastikust. Rannikualade rohked loodushüved meelitavad sinna üha ja uusi elanikke, mis paratamatult suurendab inimtekkeliste survetegurite mõju rannikualade ökosüsteemidele, nagu on seda näiteks rannikujärved. Oma asendi, mereliste mõjurite ja suhteliselt kiire vananemise tõttu erinevad rannikujärved tüüpilistest magedaveelistest maismaaveekogudest ning vajavad tunduvalt sagedamini tervendamist või koguni taastamist. Töö eesmärk on artiklitele ja käsiraamatutele tuginedes uurida, kuidas rannikujärvi tervendada ja kas tervendamisvajadus on alati põhjendatud. Eelduseteks on oskus töötada inglisekeelse kirjandusega ja algteadmised limnoloogias ning rakendushüdrobioloogias. teema võetud Reeno Paat
2. Järvede pruunistumine
Alates 1990ndatest on põhjapoolkera järvedes ning jõgedes täheldatud lahustunud orgaanilise aine sisalduse kasvu ja vee värvuse muutumist pruunimaks. Tumedam ja orgaanilise aine poolest rikkam vesi mõjutab järve ökosüsteemi toimimist ning sealseid loodushüvesid. Siiski ei ole järveuurijad ühtsel seisukohal ei pruunistumise ilmingutes ega selle tekkepõhjustes. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida teaduskirjanduse põhjal järvede pruunistumise olemust, põhjusi ja tagajärgi. Töö eeldab alusteadmisi limnoloogias, hüdro- ning keskkonnakeemias ja oskust töötada inglisekeelse kirjandusega.
3. Kliimamuutuste mõju järvede loodushüvedele
Elurikkus ehk looduslik mitmekesisus pakub inimkonnale kasu mitmesuguste loodushüvede ehk ökosüsteemiteenuste näol. Kliimamuutused survestavad igasuguste ökosüsteemide toimimist ja erandiks pole siin ka veeökosüsteemid. Töö raames uuritakse, kas ja kuidas võiksid kliimamuutused ja äärmuslikud ilmaolud mõjutada Eesti väikejärvede ökosüsteeme ning järvede poolt pakutavaid loodushüvesid. Töö eeldab alusteadmisi limnoloogias ning hüdrobioloogias ja oskust töötada inglisekeelse kirjandusega. teema võetud Artjom Ossipenko
Magistritöö teemad:
1. Kurtna järvestiku loodushüved
Kurtna maastikukaitsealal paiknev Kurtna järvestik on Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km² on 42 järve. Tegu on Natura konfliktialaga, kus veest sõltuvaid elupaiku mõjutab lisaks liiva, turba ja põlevkivikaevandamisele ka Vasavere veehaare. Maastikukaitseala kooslusi ja elustikku on aastakümnete jooksul põhjalikult uuritud ja inventeeritud ning seal on kümneid seirealasid või seirejaamu. Nende andmete põhjal on koostatud põhjalik kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Magistritöö eesmärgiks on määrata Kurtna järvestiku loodushüved, anda ülevaade peamistest loodushüvesid mõjutavatest teguritest ja leida loodushüvede rahaline väärtus. Töö eeldab andmete koondamist olemasolevatest registritest ja andmebaasidest ning seepärast on nõutav tabelarvutusprogrammide kasutamise oskus.
2. Eesti järvesetete fosforivaru ja selle kasutamise otstarbekus
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul peab elanikkonna kasvu tõttu toiduainete tootmine järgneva 30 aastaga suurenema 70% võrra. Põllumajandussaaduste tootmine vajab üha kasvavalt taimetoitaineid. Neist fosfor on juba praegu väga napp ressurss, mille varud on koondunud üksikute riikide kätte. Fosforit pole võimalik mõne teise elemendiga asendada ega keemiliselt sünteesida. Seepärast on hakatud fosforinappuse probleemi lahendama läbi ringmajanduse. Inimtegevuses kasutatud, eelkõige põlluväetistes, pesuvahendites ja toidus leiduv fosfor jõuab lõpuks veekogudesse ning põhjustab nende eutrofeerumist. Kasutatud fosfor on suures osas ladestunud veekogude setetesse, mida võiks kasutada fosforväetiste tootmiseks. Ühtlasi oleks setete eemaldamisega võimalik veekogusid noorendada ja parandada seeläbi nende ökoloogilist seisundit. Töö seisneb Eesti väikejärvede settevarude ja sinna talletunud fosforiühendite hulga hindamises. Lähteandmetena kasutatakse erinevaid setteuuringuid, teadusartikleid, tervendamiskavasid, KMH aruandeid ja maavarade koondbilansi andmeid. Koostatakse teostatavus- ja tasuvusanalüüs setete eemaldamise ja neist põlluväetiste tootmise kohta. Töö eeldab andmete koondamist olemasolevatest andmebaasidest, registritest ja aruannetest ning oskust toimetada tabelarvutus- ja statistikaprogrammidega.
