Carmen Kilvits: looduskaitse on minu jaoks rohkem kui töö – see on vastutus ja võimalus midagi päriselt muuta.

Lisaks töötab Carmen MTÜ Eesti Roheline Liikumine juures elurikkuse huvikaitseeksperdina – tema ülesanne on jälgida, kuidas Eesti kasutab Euroopa Liidu rahastust looduse ja elurikkuse säilitamiseks. 

Carmeni haridustee Eesti Maaülikoolis sai alguse loodusturismi õppekaval, kuid juba varajases faasis tundis ta, et soovib keskenduda keskkonnapoliitika ja -korralduse teemadele. „Kui osalesin keskkonnakaitse üldkursusel avanes mulle täiesti uus maailm. See aine aitas mul mõista, kuidas keskkonnaküsimusi käsitletakse süsteemselt – kuidas teadmine, poliitika ja otsustusprotsessid omavahel seotud on, “ meenutab ta. Kursust andnud lektor Eva-Liis Tuvi oli tema sõnul eriliselt inspireeriv õppejõud, kelle oskus seostada akadeemiline sisu eluliste näidetega lõi tugeva sideme teadmiste ja reaalse maailma vahel. 

Erialavahetus oli Carmeni jaoks loomulik samm, millega kaasnes tunne, et ta on jõudnud „õigesse kohta“. Keskkonnakaitse õppekava avas talle võimalused mõtestada loodusprotsesse laiemas ühiskondlikus kontekstis ja andis oskused neid teemasid nii analüüsida kui ka mõjutada. Õppeprotsess ei jäänud pelgalt loengusaali – selle keskmes olid praktilised kogemused, välipraktikumid ja koostööprojektid. 

Üks eredamaid kogemusi oli maastikuhoolduse aine, mida Carmen peab oma lemmikuks kogu õpingute jooksul. „Olin just suvel teinud praktika RMK looduskaitse osakonnas ja kogu maastike taastamise temaatika oli mulle südamelähedane. Õppekäik Otepääle, mille käigus pidime analüüsima maastikku, joonistama kaardikihte ja koostama maastikuhoolduse kava, oli sisukas ja väljakutsuv. See oli esimene kord, kui tundsin, et rakendan oma teadmisi päriselt – ja teen seda koos koolikaaslastega, kellele läheb loodus sama palju korda,“ räägib ta. 

Teise märgilise õpikogemusena nimetab ta Eesti taimestiku kursust, mille praktikumid Järvseljal olid mahukad, aga väga õpetlikud. „Seal õppisime taimi otse looduses tundma, joonistasime nende osi ja koostasime herbaariume. Taimede maailm muutus tänu sellele palju lähedasemaks – ja hiljem oli tore ka vanaema aias hiilata teadmistega, mida varem polnud,“ muigab ta. 

Keskkonnakaitse õppekava suurimaks väärtuseks peab Carmen mitmekülgset oskuste ja teadmiste pagasit. „Õppisin kasutama keskkonnaandmebaase ja GIS-rakendusi, omandasin teadmisi looduskaitsest, ringmajandusest, metsandusest, keskkonnamõju hindamisest ja poliitikakujundamisest. See teadmistekombinatsioon võimaldab mul täna töötada valdkonnas, kus pean andmetele tuginedes tegema sisulisi ja mõju avaldavaid otsuseid.“ 

Lisaks akadeemilistele teadmistele peab ta väga väärtuslikuks ülikooliaegset kontaktivõrgustikku. „Osalesin aktiivselt Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi tegevuses – kirjutasime projekte, korraldasime sündmusi, käisime koolides loenguid andmas ja osalesime mitmetes algatustes. See õpetas mind võtma vastutust, tegutsema iseseisvalt ja nägema, kui palju saab ära teha siis, kui on idee ja meeskond, kes sellesse usub.“ 

Magistriõpingutesse liikumine oli Carmeni jaoks teadlik ja sihipärane otsus. Hea koostöö juhendaja Monika Suškevičiga ja selge uurimissuunaga lõputöö andsid talle motivatsiooni jätkata, süveneda ja lõpuks ka doktorantuuri astuda. „See oli vastastikune usaldus – juhendaja uskus minusse ja mina temasse. Selle koostöö najal olen kasvanud teadlasena ja leidnud uurimisteema, mis mulle siiralt korda läheb,“ ütleb ta. 

Tänaseks on Carmen osalenud mitmes rahvusvahelises projektis ning pidanud veetma tööpäevi ka Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonides. „Peep Mardiste loengud Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast on olnud hindamatu baas, tänu millele oskan mõista, kuidas Euroopa tasandi otsused kujunevad ja kuidas Eesti huve seal esindada. Ilma sellise ettevalmistuseta oleks raske olnud selles keskkonnas orienteeruda,“ tunnistab ta. 

Õpingud on mõjutanud ka tema maailmavaadet. „Kui alustasin, tahtsin loodust kaitsta – lihtsalt sellepärast, et see tundus õige. Täna näen, kui keerulised on need protsessid, kui palju tuleb arvestada erinevate osapoolte, väärtuste ja kompromissidega. Aga ma usun, et just teadmiste ja koostöö kaudu on võimalik teha muutusi, mis päriselt loevad.“ 

Carmen julgustab kõiki, kes kaaluvad keskkonnateemalist haridusteed, tulema õppima Eesti Maaülikooli. „See õppekava ei kasvata ainult teadmisi – see kasvatab vastutustunnet, süsteemset mõtlemist ja oskust näha laiemat pilti. Ja kõige olulisem – see annab tunde, et sinu teadmised võivad viia päris muutusteni.“ 

👉 Kui ka sind huvitab, kuidas loodust mõista, kaitsta ja suunata ühiskondlikke protsesse keskkonnasõbralikumas suunas, siis vaata lähemalt ja kandideeri: www.emu.ee/vastuvottlink opens in new page