Ongoing projects
Rahastusprogramm: EL Interreg Central Baltic programm
Kestus: 03.2023-03.2026
Eesti Maaülikooli esindaja: Mait Kriipsalu ([email protected])
Projekti juhtpartner: Turu Ülikooli Soome Tuleviku-uuringute Keskus (Futures Research Center)
Projekti partnerid: Campus Roslagen (Norrtälje, Rootsi), Coompanion Roslagen & Norrort (Norrtälje, Rootsi), Läti Ülikool (Riia), Eesti Maaülikool
Märtsis 2023 algas Eesti Maaülikooli osalusel projekt TransFarm (TRANSborder cooperation for circular soil-less FARMing systems). Projekti keskendub akvapoonikale ning selle eesmärk on soodustada ringmajanduse põhimõtteid rakendavate mullavabade taimekasvatusmeetodite kasutuselevõttu. Akvapoonika on meetod, kus kala ja köögivilju kasvatatakse sümbioosis, et vähendada magevee kasutamist ja väärtuslike toitainete raiskamist.
Projekti käigus tehtavad tööd demonstreerivad ringbiomajandussüsteemide potentsiaali, mis täiendavad traditsioonilist toiduainete tootmisahelat. Peamisi mõjusid mõõdetakse ning võrreldakse tavapõllumajandussüsteemidega. Toidu tootmise toomine linnapiirkondadesse ning aasta ringi toimiv köögivilja ja kala kasvatamine aitab vähendada keskkonnamõju ja parandab inimeste juurdepääsu tervislikule värskele kohalikule toidule. Projektis tutvustatakse suletud ahela meetodit, mille puhul toitaineid sisaldav vesi keskkonda ei sattu ning uut vett lisatakse süsteemi minimaalselt. Uudse lahendusena võetakse kasutusele taakasutusvesi.
Projekti esimeses osana paigaldati EMÜ spordihoone keldrikorrusele seadmestik duširuumide vee kogumiseks ja puhastamiseks. Puhastatud vesi suunatakse akvapoonilisse süsteemi ning sealt edasi taimeriiulitele. Arendustöö viiakse ellu kolme EMÜ instituudi koostöös: Maaehituse ja veemajanduse õppetool teeb inseneritöö ja hoolitseb vee eest, Vesiviljeluse õppetool kalakasvatuse ning Mullateaduse õppetool taimekasvu eest.
TransFarmi projekti viib tervikuna ellu konsortsium, mida koordineerib Turu Ülikooli Soome Tuleviku-uuringute Keskus (Futures Research Center). Teised projekti partnerid on Campus Roslagen ja Coompanion Roslagen & Norrort (Norrtälje), Läti Ülikool (Riia) ja Eesti Maaülikool. Projekt algas 2023. a. märtsis ja kestab kolm aastat. TransFarmi projekti rahastab EL Interreg Central Baltic programm (piiriülene koostöö ringmajanduse põhimõtteid rakendava mullavabade põllumajandussüsteemide jaoks). Kogueelarve on 1,87 miljonit eurot, millest ELi rahastab 1,5 miljonit eurot.
Rohkem informatsiooni: Mait Kriipsalu, [email protected], +372 5136664
Programm: LIFE programm
Kestus: 02.01.2020-31.12.2028
Eesti Maaülikooli esindaja: Alar Astover ([email protected])Projekti juhtpartner: Keskkonnaministeerium
Projekti partnerid: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, The Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused.
Completed projects
Ülikoolide arengufondid projekt PM210011PKKH
Projekti vastutavad täitjad: Ingmar Ott, Maidu Silm
Projekti põhitäitja: Merrit Shanskiy
Finantseerija: Eesti Maaülikool
Periood: 01.01.2021 - 31.12.2024
Projekti kood: 2017-1-EE01-KA203-034909
Erasmus+ programm, strateegiline koostöö (Key Action 2)
Projekt kestus 33 kuud (1.12.2017- 31.08.2020).
Nii mulla- kui ka taimeökoloogias kui ka majanduses tuleb ressursikasutuse otsustes arvesse võtta laialdasi geograafilisi erinevusi ning globaalseid vajadusi ning lähtuma regionaalsetest eripäradest ja kohalikest vajadustest. Seetõttu on vajalik kõrghariduses laiapõhjaline haridus, mis võtab arvesse nii globaalseid kui regionaalseid eripärasid ning aitab luua ühendust põllumajanduse, toidutöötlemise, loodustoodete tööstuse ning ka looduskaitse ja keskkonnakorraldusega.
Projektis osalevad järgmised ülikoolid/asutused: Eesti Maaülikool, Lõuna-Boheemia Ülikool (Tšehhi Vabariik), Aix-Marseille Ülikool (Prantsusmaa), Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus ja Ulmi Ülikool (Saksamaa).
Eesmärgid: luua mulla ja taimeökoloogia virtuaalne õppekeskkond (learning/teaching toolbox) ja virtuaalne karjääripäev; anda riikidevaheline ülevaade mulla ja taimeressursi kasutusest ning kaitsest lähtudes erinevatest Euroopa perspektiividest; parendada tudengite praktilisi oskusi ja siduda nende haridus tööandjate ootustega, millega soodustatakse osalejate töölevõtmist nii riigisiseselt kui ka riikide vaheliselt; arendada osalevate ülikoolide õppejõudude õpetamisoskuseid.
Sihtrühm: tudengid, ülikoolide õppejõud, ettevõtted ja teadusinstitutsioonid seotud valdkondadest. Virtuaalne õppekeskkond on mõeldud erineva haridustasemega inimestele, kes tunnevad huvi mulla- ja taimeökoloogia vastu.
Peamised tegevused: projekti eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevused on jaotatud kahte tööpaketti. Igal tööpaketil on kindel intellektuaalne väljund. Intellektuaalseks väljundiks nr 1 on virtuaalse õppekeskkonna loomine. Eelnimetatud väljund on peamiselt seotud õpetamise ja didaktiliste teemadega. Intellektuaalne väljund nr 3 virtuaalse karjääripäevaga on selle projekti rakenduslik osa, millega soovitakse suurendada tudengite töö- ja praktikahõivet.
Ülikoolide arengufondid projekt PM180261MIMV
Projekti vastutav täitja: Mait Kriipsalu
Projekti põhitäitja: Merrit Shanskiy
Finatseerija: Eesti Maaülikool
Periood: 01.01.2019 - 31.12.2022
Ülikoolide arengufondid projekt PM180259PKKH
Projekti vastutav täitja: Anu Kisand
Projekti põhitäitja: Merrit Shanskiy
Finantseerija: Eesti Maaülikool
Periood: 01.01.2019 - 31.12.2022
Projekti nr: V190002PKMD
Finantseerija: Euroopa Komisjon, Horisont 2020 programm
Projekti juhid: Merrit Shanskiy, Anne Põder
Projekti kestus: 01.06.2019 - 31.05.2024
Projekti nr: F190236PKMD
Rahastus: NutriComp Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest (Eestis).
Programm: Arenguriikide kliimapoliitika eesmärgid
Toetatakse tegevusi, mis aitavad arenguriikides kliimamuutusi leevendada ja nende mõjudega kohaneda
Projektijuht: Merrit Shanskiy, PhD
Projekti kestus: 01.04.2020 - 30.04.2024
Projektis katsetati seni eelnevalt väljaarendatud ja katsetatud hüdrosilikaatse sideainega orgaanilisi tardkomposiitseid materjale, mida iseloomustab väga hea vee- ja toitainete siduvus, mineralisatsiooni- ja degradatsioonikindlus, pikaealisus ning ideaalsed tingimused taimede kasvuks. Sellises komposiidis moodustub orgaanilise põhimaterjali osakeste ümber väga suure pindalaga hüdrosilikaatne maatriks, millele seotakse humiinhapete molekulid. Viimased on võimelised siduma ja hoidma toitaineid ja vett suures koguses ja väga pikka aega. Komposiidi piisava ruumala (1-2 m³) korral võimalik hoida põuakindlamate taimede kasvuks vajalikku niiskust seni kuni moodustub elujõuline juurestik.
Komposiidi aluseks on orgaaniline aines. Olemasolevates keerulistes keskkonnatingimustes on kõige otstarbekam erinevate kompostide kasutamine. Sideaineks olevad hüdrosilikaadid saadakse kaltsiumi sisaldavate ja silikaatsete lähteainete reageerimisel. (lendtuhk, puidutuhk). Vaadeldavas Aafrika piirkonnas kasutatakse elektrijaamades ja tööstusettevõtetes kütteainena suures koguses madala kütteväärtusega pruunsütt, millest suures koguses tekkiv tuhk on kaltsiumirikas (>20% CaO) ja seega ideaalselt sobiv sideaineks. Loomulikult varieerub tuha koostis sõltuvalt lähteaine keemilisest koostisest ja põletamistingimustest, kuid meie katsetused näitavad, et reaktsioonitingimuste ja lisandite varieerimisega on võimalik saavutada häid tulemusi ka madala CaO sisaldusega tuhkade puhul.
Mõned kõrgel temperatuuril põletatud tuhad sisaldavad vajalikke silikaatseid ja aluminaatseid komponente (C2S, C3S jt), mis aitavad moodustada meile vajalikku komposiidistruktuuri. Seega praktiliselt kõik kasutatavad lähteained on kohapeal tekkivad jäätmed, osa neist (suure leelisesusega tuhad) on oma olemuselt algselt ohtlikud jäätmed. Protsessi tulemusena kasutatakse täielikult ära ja neutraliseeritakse keskkonnaohutuks kõik lähteained. Senised katsed on näidanud, et erinevad komposiidid suudavad edukalt adsorbeerida kogu vähese õhust saadaoleva niiskuse (kaste) oma tardunud pinnale tekkinud koorikule ja oma hügroskoopsete omaduste tõttu seejärel absorbeerida tekkinud vaba vee komposiidi massi. Vee ümberpaiknemine komposiidis on ühtlane, tagades kogu juurekava vajadused, erinedes tavalistest substraatidest. Algselt kasutame komposiitides tilkkastmist. Senised katsed Eucalyptus dalrympleana, E. gunii ja sihtriiki rajatud puittaimede liikidega (Grevillea robusta, Casuarina equisetifolia, Jacarandra miosifolia) on olnud paljulubavad. Oleme väärindanud ja kasutanud komposiitmaterjalide loomisel kohalikke materjale nagu riisi aganad, tuhad, biosüsi.
Projektijuht: Karin Kauer
Partner: Põllumajandusuuringute Keskus
Finatseerija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Periood: 06.07.2021 - 30.12.2022
Projekti käigus töötatakse välja simulatsioonimudelil põhinev metoodika, mis võimaldab Eesti põllumajandusmaa mineraalmuldade orgaanilise süsinikuvaru muutusi arvestada Tier 3 (riigispetsiifilise metoodika) tasemel. Selleks valideeritakse põllumuldade seireandmestiku põhjal vähemalt kahte rahvusvaheliselt tunnustatud mulla orgaanilise süsiniku simulatsioonimudelit (nt Roth-C ja Yasso07) ning täpsustakse mudelite rakendamiseks vajalikke sisendparameetreid.
Projektijuht: Karin Kauer
Kestus: 01.01.2018-31.12.2021
Rahastusprogramm: Personaalne uurimistoetuse stardiprojekt
Annotatsioon: Mulla orgaaniline süsinik on olulise tähtsusega globaalses süsiniku (C) ringluses ja muld on oluline süsiniku talletaja. Samal ajal toimib muld ka atmosfääri mineva CO2 allikana. Mullas oleva orgaanilise C akumuleerumine mulda ja lagunemine sõltub mitmetest teguritest: ilmastikust, maakasutusest, erinevatest harimisvõtetest jne. Süsinikuringe mullas on siiani lõpuni ebaselge. Selleks, et paremini aru saada mehhanismidest ja faktoritest, mis mõjutavad mulla orgaanilise aine (süsiniku) ringlust ja püsivust mullas, on vaja mulla orgaanilise aine koostise detailsemat uurimist. Teades protsesside, mis kontrollivad C stabilieerumist ja mineraliseerumist mullas on olulise tähtsusega kliimamuutuste mõju ennustamiseks ja võimaldab välja arendada võimalikud strateegiad, et suurendada C talletumist mulda.
H2020 projekti kestus: 1.05.2015−30.04.2020.
Eestipoolne koordinaator: Endla Reintam. Põhitäitjad: Alar Astover, Karin Kauer, Are Selge, Siiri Kade. Doktorandid: Mihkel Are, Kerttu Tammik.
Projekti eesmärgiks oli pakkuda otsustajatele teaduspõhiseid, lihtsasti rakendatavaid ja kasumlikke töövahendeid mulla kvaliteedi ja funktsionaalsuse majandamiseks. Projekti rakenduslikuks väljundiks on äpp, millega hinnata mulla kvaliteeti. Eesti osales projektis testmaana, kus tootjate põldudel testiti nii mulla kvaliteedi visuaalset hindamist kui ka äppi. Esmaseid tulemusi Eestis läbi viidud mulla kvaliteedi hindamisest saab vaadata 7. Mullapäeva ettekandest „Mulla kvaliteedi visuaalse hindamise testimine Eesti tootmispõldudel" – Endla Reintam.
ERASMUS+ strateegilise koostöö projekt.
Kestus: 1.09.2015-31.08.2018.
Eestipoolne koordinaator: Endla Reintam.
Projektipartnerid: Nicolaus Copernicus University, Aleksandras Stulginskis University, Wroclaw University of Environmental and Life Sciences, University of Debrecen, Latvia University of Agriculture, Ljubljana University, Czech University of Agriculture, Bratislava Soil Science and Conservation Research Institute.
Projekti põhieesmärgiks oli luua mulla klassifitseerimise õpetamiseks rahvusvaheline digitaalne platvorm ja andmebaas. Projekti käigus loodi lihtsustatud käsiraamat muldade kirjeldamiseks ja Kesk-Euroopa muldade andmebaas lähtudes WRB 2014 versioonist. Lisaks sellele publitseeriti atlas mulla profiilipiltide ja kirjeldustega ning loodi õppekava WRB klassifikatsiooni õpetamiseks. Projekti raames külastati kõiki partnerriike muldade kirjeldamiseks ning korraldati 2 suvekooli ning üks levitusüritus.
ERASMUS+ strateegilise koostöö projekt. Kestus: 1.09.2014-31.08.2017. Eestipoolne koordinaator: Endla Reintam. Põhitäitjad: Alar Astover, Tiina Tosens.
Projekti eesmärgiks oli arendada välja mulla- ja taimeökoloogiaalane koostöövõrgustik ning tõsta õpetamise kvaliteeti nelja partnerülikooli vahel, milleks olid Lõuna-Boheemia Ülikool, Aix-Marseille Ülikool, Ulmi Ülikool ja Eesti Maaülikool. Koostöös viidi läbi igal aastal suvekool, mille teemaks oli „Muld ja vesi“. Intensiivkursus sisaldas endas loenguid, seminare, praktilisi töid ja ekskursioone ning tõi kokku tudengid ja õppejõud Tšehhist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.
Sihtfinantseerimine. Kestvus: 2008–2013.
Projekti juht prof. Tiiu Kull. Põhitäitjatena osalus: A. Astover, E. Reintam.
Agroökosüsteem on ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel. Selle erinevad komponendid, pool-looduslikud ja kultuurrohumaad, põllumaad ja tootmisest väljajäänud alad, ning uuema komponendina bioenergia viljelemisalad, eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. Uuritakse maakasutusmuutuste pikaajalist mõju liigirikkusele ja üksikute liikide dünaamikale, seost naturalisatsiooni ja võõrliikide levimisega ning kultiveeritavate liikide mõju lähedastele pärismaistele liikidele, energiakultuuride jätkusuutliku kasvatamise võimalikkust, aineringet ja seoseid taimestikuga orgaanilise aine lagunemisel erinevate majandamisviiside puhul ning agroökosüsteemide jätkusuutlikkuse seire indikaatoreid. Projekti oluliseks tulemuseks on agronoomiliste ja taimestiku-uuringute sisuline ühendamine jätkusuutlike agroökosüsteemide kujundamiseks. Töö teaduslikuks tulemuseks on agroökosüsteemides aineringe ja taimestiku dünaamika seoste seaduspärade selgitamine.
Riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014” ühisprojekt Põllumajandusuuringute Keskusega.
Kestvus: 2010-2013.
Projekti juht A. Astover. Põhitäitjad: E. Suuster, H. Rossner, H. Roostalu, E. Reintam, P. Penu, V. Loide.
Projekti peamised eesmärgid on:
1. Välja töötada suuremõõtkavalise mullastikukaardiga ühilduvad rakendusmudelid põllumajandusliku maakasutuse asukohapõhiseks optimeerimiseks.
2. Arendada teabesüsteemi, mis pakuks riikliku põllumuldade seire (sh väetistarbekaartide) andmetele tuginedes teaduslikult põhjendatud soovitusi põllumajanduslikuks maakasutuseks. Selleks täpsustatakse ja arendatakse Mehlich III ekstraheerimislahuste makro- ja mikroelementide väetustarbe gradatsioone ning kaasajastatakse väetussüsteemi planeerimisel kasutatavaid koefitsiente (saagiga eemaldatavad toitainekogused jne).
3. Välja töötada GIS-põhine põllumajandusmaa kasutussobivusmudel ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks.
4. Muuta mullastikuinfo huvipooltele (tootja - teadlane - põllumajandus- ja keskkonnapoliitika) lihtsamini arusaadavamaks ja otsustusprotsessides hõlpsamalt rakendatavamaks.
ETF grant 7622. Kestvus: 2008–2011.
Projekti juht E. Reintam. Põhitäitjad: A. Astover, H. Raave, J. Kuht, K. Trükmann.
Kultuurrohumaad rajatakse tavaliselt vähem viljakatele muldadele, nagu paepealsed ja leetunud mullad, või märjematele muldadele, nagu glei- ja turvasmuldadele. Kuigi märgadel muldadel on muu põllumajanduslik tootmine agrotehnilise kandvuse tõttu raskendatud, rakendatakse ka seal kvaliteetse ja produktiivse sööda saamiseks intensiivtehnoloogiaid nagu sage niitmine, kõrged väetusnormid ja puhaskultuurid või liigivaesed segukultuurid ning efektiivne kuid raske põllumajandustehnika. Muldade tihenemisealastes uuringutes on seni põhitähelepanu olnud põllumuldadel ja põllumajanduslikel kultuuridel, vähemal määral karjatamise mõjul muldade omadustele. Kuidas muutuvad intensiivse tootmise käigus muldade omadused, millise surve juures jätkavad mullapoorid veel funktsioneerimist, kuidas kasutatav tehnoloogia mõjutab rohumaakultuuride juurte regeneratsioonivõimet ja seeläbi ka taimede toitumist ja produktsiooni on vähe teada. Kuid, et rohumaakultuurid oma ulatusliku juurekavaga põllumajandusmasinate mõju leevendada võivad ning ka mullaomadusi, sh struktuursust parandada võivad, ei piisa rohumaa-alastes uuringutes ainult mehaanilise surve uurimisest mulade stabiilsusele ja pooride funktsioneerimisele vaid on vaja uurida ka juurte mõju antud protsessis. Kui tugevat survet suudavad juured taluda, kuidas toimub toitainete omastamine tihendatud mullast, kui ulatuslikult ja kuidas suudavad rohumaakultuuride juured mulla omadusi mõjutada vajab põhjalikumat uurimist. Need on probleemid, millele antud uurimisprojektiga lahendusi otsima hakatakse. Eesmärgi täitmiseks kogutakse andmeid Eesti tootmispõldudelt ja põldkatsest, mis on rajatud EMÜ PKI katsebaasi Rõhule. Määratakse muldade füüsikalis-mehhaaniliste näitajad (poorsus, hüdroloogilised näitajad, tihedus jm) ja keemilised omadused; juurte omadused (maht, pikkus, läbimõõt, mass, tugevus toitainete sisaldus jm), taimede maapealsete osade produktiivsus ning toitainete sisaldus. Tootmisest kogutakse proovid erinevatelt muldadelt ning erineva taimikuga rohumaadelt pärast niidet kohast, kust põllumajandustehnika on üle sõitnud ning kohast, kust üle sõidetud ei ole. Katse, kus erineva väetustasemega erinevad kultuurid (nii kõrrelised kui ka liblikõielised) lisaks niitmisele tihendatakse igal kevadel katselappide otstest spetsiaalselt üle sõiduga. Projekt toimub koostööna Kieli Christian Albrehts´i Ülikooli taimede toitumise ning mullateaduse instituudiga, kus on rajatud sarnane põldkatse.
Finantseerija: AS Estonian Cell.
Kestvus: 2009-2010.a.
Projekti juht A. Astover. Põhitäitjad: A. Toomsoo, T. Teesalu, E. Leedu, H. Rossner.
2008. aastal uuriti IOSDV põldkatses uudsena koostöös erasektoriga mitmete tööstusjäätmete sobivust alternatiivseteks orgaanilisteks väetisteks. Antud projekti raames jätkuvad uuringud ka 2009-2010. aastal. AS Estonian Cell haava puitmassi tootmisel tekkiva jääkmuda ja selle komposti väetusomadusi polnud Eestis seni veel katsetingimustes uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on hinnata ja uurida AS Estonian Cell haava puitmassi tootmisel tekkiva jääkmuda ja selle kompostide sobivust alternatiivseteks orgaanilisteks väetisteks, mõju põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile, lagunemise dünaamikat ja toiteelementide vabanemist, mõju mullale ja keskkonnale ning kasutamise majanduslikku tasuvust võrreldes mineraalväetiste kasutamisega.
KIK ja EMÜ omafinantseering. Summa: 1 468 587 EEK
Kestvus: 2008–2009.
Projektijuht E. Reintam, Põhitäitjad: I. Albre, L. Kukk ja J. Leeduks.
Projekti käigus sisustati mullafüüsika labor, kus on võimalik vastavalt rahvusvahelise ISO standarditele analüüsida muldade mehhaanilise (sh dünaamilise) surve ning nihkepinge talumist, muldade vee- ja õhu läbilaskvust ning juhtivust, muldade poorsust. See võimaldab hinnata eri kasutusintensiivsuse ning taimkatte korral eesti muldade: kandevõimet nii põllumajanduslikust kui ka militaaraspektist; mullapooride funktsioneerimist ning moodustumist; vee liikumist (sh mulda viidavad vedelad substraadid nagu läga, reovesi) ning kinni hoiu võimet. Tulemuste põhjal on võimalik välja töötada meetodid ning kriteeriumid muldade degradeerumise hindamiseks.
Finantseerija: KIK ja EMÜ omafinantseering. Summa: 948 719 EEK.
Kestvus: 1.11.2008–1.11.2009.
Projekti juht: T. Tõnutare. Täitjad: M Noormets
.
Projekti käigus täiustatati laborit kiumääramise süsteemiga. Projekti põhiliseks eesmärgiks on bioenergia tootmiseks kasutatava materjali kvaliteedi ja kasutusssobivuse uurimine ning sellega seotud oskusteabe väljatöötamine. Biokütuste tooraines on olulise tähtsusega kiudainete (ligniin ja tselluloos) sisaldus. Tooraine analüüside põhjal saab otsustada, millised on keskkonnasäästlikud agrotehnoloogiad tooraine kasvatamisel.
Finantseerija: KIK ja EMÜ omafinantseering. Summa: 1 330 452 EEK.
Kestvus: 1.11.2008–1.11.2009. Projekti juht: M. Noormets. Täitjad T. Tõnutare.
Projekti käigus täiustatati laborit gaaskromatograafilise süsteemiga. Projekti põhiliseks eesmärgiks on kasvuhoone gaaside emissiooni uurimine ammendatud freesturbaväljadel, freesturba väljadele rajatud istandikes, samuti ka orgaanilise väetise ja veepuhastusseadmete jääkmuda kasutamisel bioenergia kultuuride kasvatamisel. Gaaside emissiooni analüüside põhjal saab otsustada, millised on keskkonnasäästlikud agrotehnoloogiad energiakultuuride kasvatamisel ja freesturba väljade rekultiveerimisel.
KIK ja EMÜ omafinantseering. Summa: 188 703 EEK.
Kestvus: 01.09.2008–30.06.2009.
Projekti juht: A. Astover. Põhitäitja: H. Rossner
Eesti mullastiku uurimise käigus on aastakümnete jooksul mitmete teadlaste ja asutuste poolt arhiveeritud arvukalt mullaproove koos analüütilise andmestikuga. Suurim osa mullaproovidest on hoiul EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonnas. Käesoleva projekti eesmärgiks on alustada mullaproovide kogude digitaliseerimisega ühtsesse andmebaasi, mis tagaks väärtusliku mullastikuinfo säilimise, rakendatavuse ja kättesaadavuse kaasajastamise. Loodav andmebaas omab väljundit teadustöös, rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, keskkonnakaitses- ja seires ning Eesti mullastiku jätkusuutlikuks kasutamiseks. Projekti käigus töötatakse välja sobilik andmebaasi struktuur ja digitaliseeritakse akadeemik Loit Reintami mullaproovide kogu (üle 3600 proovi) koos mahuka analüütilise andmestikuga ning ülejäänud kogude osas selgitatakse välja nende andmebaasistamise võimalikkus ja otstarbekus jätkuprojektides. Väljatöötatav andmebaas loob eelduse käesoleval ajal läbiviidavate mullastiku-uurimiste ja varasema teabe ühildamiseks kaasaegsesse infosüsteemi ning soodustab mullateaduslike uuringute järjepidevust.
Kestvus: 2006–2008. Põllumajandusministeeriumi finantseeritud rakendusuuring.
Projekti juht: A. Astover, P. Kuldkepp. Põhitäitjad: A. Toomsoo, T. Teesalu, E. Leedu.
Projekti eesmärk oli selgitada orgaaniliste ja mineraalväetiste mõju mulla omadustele ja põllukultuuride saagile pidades silmas erinevaid viljelusvorme. Kolmeväljaline külvikorrakatse (kartul-suvinisu-oder) asub Tartu lähedal Eerikal näivleetunud (kahkjale) mullal, mille tähtsus haritava maa fondis on väga suur ning seda eriti Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel. Käesoleva projekti raames (2006–2008) võeti katses üheks suunaks ka maheviljelusega (ilma sünteetiliste mineraalväetisteta ja keemiliste taimekaitsevahenditeta) kaasnevate probleemide uurimine võrrelduna tava- ja intensiivmaaviljelusega. Katses on järgmised orgaaniliste väetiste variandid: 1) orgaaniliste väetisteta, 2) tahe veisesõnnik ja 3) alternatiivsed orgaanilised väetised (mahevariant, kus alates 2005. a. ei kasutatud mineraalväetisi ega keemilist taimekaitset). Esimeses ja teises orgaaniliste väetiste variandis oli katsefaktoriks mineraalne lämmastikväetis normidega 0, 40, 80, 120 ja 160 kg N/ha. Alternatiivsete orgaaniliste väetiste variandis katsetati Eestis uudsena mitmeid alternatiivseid väetusained (lihakondijahu, sealägast biogaasi tootmisel tekkinud tahe separaat, haava puitmassi tootmisjäägid).
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud.
Kestvus: 2008.a.
Projekti juht: A. Astover. Põhitäitjad: R. Kõlli, E. Reintam.
EMÜ PKI Mullateaduse ja agrokeemia osakonda on kogutud aegade jooksul mitmesugust mullateaduse, agrokeemia ja keskkonnateadvuse alase õppe ja teadustööga seotud materjali. Käesoleva projekti olulisemad eesmärgid olid: 1. Mullamuuseumi veebirakenduse loomine link opens in new pageja selleks vajaliku lähtematerjali kogumine. Mullamuuseumi materjalid muudeti Interneti kaudu laiemale üldsusele kättesaadavamaks. See oli esimeseks etapiks interaktiivse mullamuuseumi välja arendamisel. Muuseumis eksponeeritud monoliidid ja seostatud teave (fotod, joonised jne) on maatrikstabelite süsteemis varasemate tööde käigus elektroonilisel kujul koondatud CD-de seeriasse, mida käesoleva projekti toel täiendati ja ühildati ja elektroonilisse teavikusse Eesti Muldade Digitaalne Kogu (Kõlli jt 2008). 2. Mullatemaatiliste digitaalfotode ühtse andmebaasi loomine ja fotokogu täiendamine. Aastakümnete jooksul on Eestis mullaprofiili fotosid tehtud paljude teadlaste poolt, kuid senimaani polnud neid ühtsesse andmebaasi kogutud. Loodud temaatiline digitaalfotode andmebaas on kättesaadav mullamuuseumi kodulehel ning järjepidevalt toimub selle täiendamine. 3. Mullaproovide kogu digitaalse andmebaasi koostamiseks sobiliku andmebaasimudeli välja töötamine. Valdav osa muuseumi mullaproovide kogust on senimaani digitaalsesse andmebaasi üle viimata. Välja töötatud andmebaasi struktuur leiab kasutust akadeemik Loit Reintami mullaproovide kogu andmebaasistamise juures ning on aluseks uute proovide arhiveerimisel.
Kestvus: 2003–2007. Sihtfinantseerimine.
Projekti juht: R. Kõlli.
Põhitäitjad: A. Astover, E. Reintam, E. Leedu, H. Roostalu, A. Toomsoo, T. Teesalu, T. Köster, M. Noormets.
Üldistati Eesti metsa-, põllu- ja rohumaamuldade huumusseisund (huumuskatte ülesehitus, orgaanilise süsiniku sisaldus ja varud huumus- ja muldkattes, huumuse tüüp ja kvaliteet) 20 domineeriva mullagrupi kaupa. Mullamaatriksite alusel üldistati muldade agrokeemilised ja füüsikalised omadused ning mulla ja taimkatte seosed erineva maakasutuse korral, seostades need muldade produktiivsuse ja keskkonnaseisundit parandava toimega. Tulemused on aluseks mullaliikide ökoloogia mõistmisel, seisundi hindamisel ja säästliku maakasutamise korraldamisel. Kultuuristatud ja looduslike muldade võrdlev analüüs on aidanud selgitada ökoloogiliselt otstarbeka maakasutuse korraldamist. Eesti põllumuldade toiteelementide (NPK) bilansid kinnitavad muldade agrokeemilise seisundi degradatsiooni, mis on tingitud 6-7 korda vajadusest väiksemast investeeringust maasse. Mistahes maamassiivi (ka talu, vald, maakond) mullastikuanalüüsi põhjal saab selgitada looduslike ja majanduslike ressursside põllumajandusliku kasutamise efektiivsuse, otstarbekuse ja tootmisega seonduvaid riske lähtuvalt maaviljeluse, tootmise ja turukonjunktuuri iseärasustest. Üldistatud mullastikuandmed, teadmised erinevate mullaliikide talitlemisest ja digitaalsed mullastikukaardid on olnud aluseks maaressursside GIS põhise majandamise ja keskkonda säästva internetipõhise nõuandesüsteemi loomisel. Põllumuldade erinevate liikide talitlemise ökoloogia ja põllukultuuride saagi formeerumise uurimine aitas leida võimalusi mullatihese kõrvaldamiseks bioloogilisel teel. Taimede kasvuks kriitilist tihedust hinnati toitainete sisalduse ja rakumahla pH analüüsi järgi. Põllukultuuride saagi formeerumise dünaamika uurimine aitas leida võimalusi lämmastikubilansi optimeerimiseks erinevate materjalide (põhk, läga, peedilehed, jt) ning selgitada keskkonnaohtlike ainete baasil valmistatud kompostide ohutut kasutust. Rahvusvahelise suhtlemise otstarbel on Eesti muldade nimetused konverteeritud WRB süsteemi kolme mullamaatriksi abil.
Rahastusprogramm: ERA-NET BlueBio
Kestus: 01.10.2022--30.12.2025
Eesti Maaülikooli esindaja: Karin Kauer ([email protected])
Projekti partnerid: Eesti Maaülikool, Norwegian Institute of Food, Fisheries and Aquaculture Research (Nofima), The Norwegian Centre for Organic Agriculture (NORSØK), Norwegian University of Life Sciences (NMBU), Aarhus University (AU), University of Osijek (Fazos), Atlantic Technological University (ATU)
Programm: European Joint Programme (EJP SOIL)
Kestus: 01.02.2020-31.01.2025
Eestipoolne koordinaator: Alar Astover ([email protected])
