Eesti Maaülikooli professor Olavi Kurina leidis Lõuna-Koreas teadusele seni kirjeldamata putukaliike

Koostöö sai alguse aasta tagasi, kui Korea Ülikoolilink opens in new page professor Yeon Jae Bae pöördus Kurina poole sooviga arendada oma ülikooli süstemaatilise entomoloogia teadussuunda ning kaasata selleks taksonoomiaeksperdi. Eelmisel aastal töötasid kaks Korea doktoranti ligi kolm nädalat Eesti Maaülikoolis Kurina juhendamisel. Nad tutvusid putukate uurimise meetoditega ja analüüsisid enda kogutud materjali. „Nad tahtsid tulla kogemusi omandama, õppima tehnoloogiaid ja määrama enda materjali. Nüüd kutsuti mind Lõuna-Koreasse,“ selgitas Kurina. 

Kurina teadustöö keskendub putukate mitmekesisusele ja taksonoomiale. Ta kasutab nii morfoloogilisi kui ka molekulaarseid meetodeid ning uurib peamiselt kahetiivaliste ülemsugukonda Sciaroidea. Teadlaskarjääri jooksul on ta kirjeldanud eri maailma piirkondadest üle 200 uue taksoni.

Lõuna-Korea fauna pakub palju uurimisvõimalusi

Kolmenädalase visiidi üks eesmärk oli jätkata Eestis õppinud doktorantide juhendamist. Kurina osales ka välitöödel ning aitas määrata nii varem kogutud kui ka värskelt püütud putukamaterjali. Erilist huvi pakkus talle Ida-Palearktise ehk Euraasia idapoolse osa fauna, mis erineb märgatavalt Põhja-Euroopa omast. 

Liikide levik on erinev: osa liike on levinud Hispaaniast Jaapanini, teised esinevad peamiselt Euroopas või Aasias. Lõuna-Korea asukoht muudab piirkonna bioloogiliselt iseäranis mitmekesiseks, sest seal kohtuvad parasvöötme fauna ja lõunapoolsemad mõjud. „Sinna tuleb juurde ka orientaalne ja lõunapoolne komponent. Teatud rühmade puhul kohtab seal liike, mille levila ulatub näiteks Tai või Malaisia piirkonnani,“ rääkis Kurina. 

Kurina kitsam uurimisvaldkond on seenesääsklased. Kuigi sellesse rühma kuulub maailmas tuhandeid kirjeldatud liike ja Eestiski teatakse neid sadu, on Korea seenesääsklaste faunat seni võrdlemisi vähe uuritud. Seal registreeritud liikide arv moodustab tõenäolisest liigirikkusest vaid väikese osa, mistõttu pakub piirkond taksonoomidele rohkelt avastamisvõimalusi.

Kogutud materjalist leiti seni kirjeldamata liike

Koreas uuritud materjalis leidus üsna mitu liiki, mida ei ole seni kirjeldatud. Nende staatuse kinnitamiseks tuleb isendeid nüüd põhjalikult võrrelda varasemate kirjelduste ja teaduskogudes säilitatava materjaliga. „Me sorteerisime need liigid välja ja nüüd tuleb hakata neid järjest kirjeldama. Uudsust on seal maailma mõttes küll,“ ütles Kurina.

Uue liigi ametlikule kirjeldamisele eelneb põhjalik uurimistöö. Teadlased analüüsivad isendite tunnuseid ning kasutavad vajaduse korral nii morfoloogilisi kui ka geneetilisi meetodeid. Alles pärast võrdlusi ja liigi eristatavuse kinnitamist saab sellele anda teadusliku nime. Kuna materjal koguti Koreas, talletatakse uute liikide esmased tüüpeksemplarid ehk holotüübid Korea riiklikus teaduskogus. Osa materjalist tõi Kurina Eestisse, et jätkata selle uurimist Eesti Maaülikoolis.

Lõuna-Korea elurikkust kaardistatakse pikaajalise riikliku programmi raames. Kurina sõnul on riigis praeguseks registreeritud ligikaudu 50 000 maismaaliiki, kuid suur osa elustikust on veel teaduslikult dokumenteerimata. Uurimisel kasutatakse nii organismide morfoloogilisi tunnuseid kui ka geneetilisi andmeid.

Koostöö jätkub

Eesti ja Lõuna-Korea teadlased jätkavad kogutud materjali analüüsimist, võimalike uute liikide kirjeldamist ning noorteadlaste juhendamist. Rahvusvaheline koostöö toetab doktorantide väljaõpet ja annab Eesti Maaülikooli teadlastele ligipääsu teiste piirkondade materjalile. Sellise materjali uurimine aitab kujundada terviklikumat pilti liikide ülemaailmsest mitmekesisusest ja levikust.