Doktoritöö: kestliku ja ilmastikutingimusi arvestava taimekasvatusega on võimalik toota kiudainerikkaid teraviljasid

Banafsheh Khalegh Dousti kaitsmisele tulevast doktoritööst "Dietary fiber content of cereal grains influenced by weather, fertilization and cropping system” („Teraviljade kiudainesisalduse sõltuvus ilmastikust, väetamisest ning viljelusviisist”) selgub, et ilmastikutingimused mõjutavad oluliselt teraviljade kiudainete sisaldust.

Teraviljad nagu nisu, oder ja kaer on globaalselt olulised kultuurid inimese toitumises, sisaldades olulisi kiudaineid nagu arabinoksülaanid (AX) ja beetaglükaanid (BG). Nende kiudainete tarbimine on inimeste tervise jaoks oluline. 

Käesolev doktoritöö uurib, kuidas ilmastikutingimused, lämmastikväetamine ja segukülvid mõjutavad AX ja BG sisaldust Eestis kasvatatud teraviljades. Töö eesmärk on selgitada võimalusi toitainerikaste ja tervislike toiduallikate tootmiseks, samas aidates kaasa rahvatervise parandamisele ja keskkonna vastupanuvõime suurendamisele. 

Doktoritöö põhineb kolmel Eestis läbiviidud põldkatsel: kaks Eesti Maaülikoolis Tartumaal ja üks METK Jõgevamaal. Esimeses katses (2014-2021) analüüsiti talinisu ja suviodra teri erinevates väetusvariantides ja ilmastikutingimustes ning teises (2021) hinnati teravilja sordi mõju AX ja BG sisaldusele erinevates nisu- ja odra sortides. Kolmandas katses (2022–2023) võrreldi odra ja kaera terade kiudainete sisaldust puhas- ja segukülvides. Terade AX ja BG sisaldus määrati ensümaatiliselt ning faktorite mõju terade kiudaine sisaldusele hinnati statistiliste analüüsidega. 

Uuring näitas, et ilmastikutingimused mõjutasid oluliselt teraviljade kiudainete sisaldust. Kõrgemad temperatuurid teravilja täitumise perioodil suurendasid talinisu ja suviodra AX ja BG sisaldust. Terade AX sisaldus ei sõltunud sademetest samal perioodil, kuid BG sisaldusele oli sademetel negatiivne mõju. Lämmastikväetamisel puudus mõju terade BG sisaldusele, AX sisaldusele oli see minimaalne. Talinisu AX-i sisaldus mahesüsteemis oli tavasüsteemidega võrreldes kõrgem ainult madalamatel tera täitumistemperatuuridel. Segukülvides BG sisaldus vähenes odra terades, mida kasvatati segus vikiga, samas odra ja kaera terade AX sisaldusele segus kasvatamine mõju ei avaldanud. Saagi kiusisaldust saab mõjutada teraviljade liigi valikuga, sordil on sellele mõju väiksem. Doktoritöö tulemustest selgus, et ka läbi säästliku taimekasvatuse on võimalik toota kiudainerikkaid teraviljasid.

Banafsheh Khalegh Doust kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 29. aprillil kell 13.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad professor Evelin Loit-Harro, teadur Mailiis Korge, professor Rando Värnik ning oponent doktor Frederick Stoddard (Helsingi Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpacelink opens in new page.