Uudised

Põltsamaa kultuurimajas leidis aset Eesti Maaülikooli poolt korraldatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa ettevõtetele, aga ka teistele huvilistele suunatud ringbiomajandust tutvustav Kesk-Eesti infopäev.

Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetool on koos partneritega Kesk-Eestis ellu viimas piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide projekti „Kesk-Eesti ringbiomajanduse teekaart: head praktikad ja biomajanduse väärtusahelate potentsiaal”. Projekti rahastab regionaal- ja põllumajandusministeerium. Üle-eestiline ringbiomajanduse teekaart on aluseks piirkondlike teekaartide väljatöötamisele. Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad, mis oleks aluseks edasisel biomajanduse arendamisel.
Seoses antud projektiga leidis Põltsamaa kultuurimajas möödunud nädalal aset ringbiomajandust tutvustav seminar. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada piirkondliku teekaardi koostamise projekti, ettevõtjate kogemusi ja parimaid praktikaid. Ürituse käigus räägiti ka biomajandusest üldisemalt ning sellest, milliseid jäätmeid erinevatel ettevõtetel majandustegevuse käigus tekib.
Alustuseks rääkis Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik uuringu „Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus” tulemustest.
„Püüame mõelda, kuidas seda ressurssi, mis meil on, arukalt ära kasutada, olgu tegemist siis erinevat sorti jäätmete või millegi muuga, näiteks puiduga. Ringbiomajandus on tihtipeale seotud tihedalt põllumajanduse ja toidutootmisega, ka metsanduse ja kalandusega. Peaksime mõtlema näiteks sellele, kuidas toiduga kindlustatus tulevikus tagada - kuidas erinevaid toiduainetetööstuse jäätmeid kasutusele võtta, et midagi ei läheks jäätmetena prügimäele,” lausus Rando Värnik.
Tema sõnul on toidutootmisega seotud küsimused olulised ka globaalses kontekstis. „Jäätmete tekkimisel tuleb mõelda üha rohkem näiteks sellele, et kui erinevaid jäätmeid, kasvõi pakendijäätmeid, tootmise käigus ka tekib, siis kuidas neid korduskasutusse võtta, et oleks vähem reostus,” sõnas Värnik. Ringbiomajandusest rääkides peetakse Värniku sõnul silmas uut majandusmudelit, kus biomaterjalidel on järjest suurem osakaal.

OÜ Siidrikoja juhatuse liige Sulev Nõmmann Põlvamaalt Valgjärve lähedalt tutvustas ringbiomajanduse põhimõtete rakendamist siidreid ja õunapüreesid tootvas ettevõttes Lõuna-Eestis OÜ Siidrikoda. „Enamik meie jookidest on toodetud värskelt pressitud mahlast, mille tootmise käigus tekib suurel hulgal kõrvalsaadusi. Seni polnud nende kõrvalsaadustega midagi peale hakata. Õunte pressimisest tekib kaalu järgi ligi 40 protsenti kõrvalsaadusi. Enamus sellest on viljaliha, mis on tegelikult väga toitainerikas, eriti just kiudainete sisalduse poolest,” kõneles Nõmmann.
„Hakkasime uurima võimalusi mahla pressimise kõrvalsaaduste väärindamiseks. Pärast aastaid kestnud koostööd teadlastega suutsimegi selle luua. Pandeemiale ja Ukraina sõjale vaatamata viisime tootmisliini ehitamise lõpule ning lõime eriti maitsvad retseptid uutele toodetele,” lausus Sulev Nõmmann.
Kesk-Eestis tegutseva Tikupoisi omanik Urmas Johanson rääkis ringbiomajanduse põhimõtete rakendamisest OÜs Tikupoiss. Tema üks juhtmõtteid oli, et tulevikus loodavad nad kõik ettevõtte toimimiseks vajaliku elektri toota kohapeal. Samuti on Johansoni sõnul ettevõtte soov, et edaspidi võiks järjest rohkem püüda toidujäätmeid anda kohalikele farmeritele ja väiketaludele. Praegugi viiakse neid näiteks kanakasvatusega tegelevasse ettevõttesse.
Seminaril sai kuulda ringbiomajanduse põhimõtete kasutamisest teisteski ettevõtetes, nagu OÜ Kobrit Jõgevamaal. Tegu on vedelsõnniku käitlemisega tegeleva ettevõttega, kus kasutatakse kompostimise ja vermikompostimise meetodit, et luua kvaliteetset biohuumust nii tahkel kui vedelal kujul. Kõik ettevõtte tooted on valmistatud sajaprotsendiliselt naturaalsest materjalist.

Põltsamaa lähedal asuva Koksvere biogaasijaama tooraineks on silo, läga ning sõnnik, ettevõtte OÜ Biometaan esindajad kutsuti ka infopäevale.

Artikli autor: Taavi Kelder
Artikli andis välja ajaleht "Vooremäe"
Loe artiklit otse allikast

Projekti kohta saad pikemalt lugeda SIIT