Uudised

Teadlased paotasid ukse salapärasesse kakandite maailma

Keldrikakand kena kakand,
keldris söönd ja keldris kakand.
Pole keldrist väljas käinud,
pole välisilma näinud.
Kõik, mis kehtib keldri õhus,
kehtib ka ta peas ja kõhus.
Ta ei ole isehakand,
ta on sünnist saati kakand.

Nii on keldrikakandist – Porcellio scaber (Latreille, 1804) – kirjutanud Hando Runnel 1972. aastal.

Eesti Maaülikooli teadlased koondasid andmed Eesti fauna maismaakakanditest (Isopoda, Oniscidea), kelle hulka kuulub ka luuletuse nimikangelane, ja avaldasid sellekohase teadusartikli maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas Zookeys. Artikkel analüüsib maismaakakandite liigilist mitmekesisust Eestis, kombineerides kirjanduspõhised- ja originaalandmed.

„Seni olid teadmised Eesti maismaakakanditest laialipaisatud mitmesugustes, sageli piiratud kättesaadavusega ja/või ainult eesti keelsetes publikatsioonides. Meie kokkuvõte avas andmestiku rahvusvahelisele huviliste ringile,“ selgitas uurimuse juhtiv autor, maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorant-nooremteadur Kaarel Sammet. Ta lisas, et kokku on Eestis tänaseks teada 16 liiki maismaakakandilisi, kellel enamasti eesti keelsed nimed küll puuduvad.

Uurimuse käigus, milleks koguti üle 14 000 isendi 172 punktist üle Eesti, leiti meie faunale kaks uut liiki: Platyarthrus hoffmannseggi Brant, kellel on sümbiootliline eluviis sipelgatega (ta on mürmekofiilne) ja Hyloniscus riparius (C. Koch), kes on sageli inimkaasleja ja laiendab täna oma levilat kõikjal Euroopas. Võrreldes naaberaladega on liigiline koosseis üldiselt sarnane, kuid ilmselt on mõned liigid Eestis veel avastamata ja meil võiks esineda umbes 20 liiki.

Maismaakakandid on enamasti hallikaspruuni värvusega, varjulist ja niisket elupaika armastavad kuni paari sentimeetri pikkused loomad. Tavaliselt kohtab neid kivide ja kändude all, keldrites, metsakõdus jt taolistes elupaikades. Nad on väga olulised varise lagundajatena ja toiduobjektiks mitmetele loomadele (karihiired, linnud, röövtoidulised putukad jne). 

 

Lisainfo: Kaarel Sammet, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool: kaarel.sammet@emu.ee