1. Eesmärkide teostatavus. Nii mentor kui ka mentii peavad selgeks tegema, kuhu mentii tahab jõuda ning mis osas mentor saab ja suudab aidata.
2. Koostöö ajalise raamistiku arvestamine. Mentorlusel on kindel algus ja lõpp. Maailma kogemus näitab, et pooltel juhtudel suhtlevad mentor ja mentii edasi ka projekti lõppemise järel. Projekti vältel kujuneb mentorite ja mentiide vahel usalduslik suhe ja saadakse headeks tuttavateks. Suhtluse jätkamist ei tohi aga võtta eesmärgiks ega projekti loomuliku jätkuna, vaid arvestada, et koostööpartner ei pruugi soovida oma mentori või mentii rolli edasi kanda.
3. Äritehingutest hoidumine mentorprojekti vältel. Kuna tegemist on suuresti missioonitundest kantud koostööga mentiide ettevõtete arengu toetamiseks, on mentorite ja mentiide vahelised ärilised tehingud mentorlepingu perioodil keelatud.
4. Täielik saladuse pidamine e konfidentsiaalsuse nõue. Vestlusteemade sisu, millest mentorid ja mentiid omavahel räägivad, jäävad ainult nende endi teada. Mentortegevuse aruandes kajastatakse kohtumistel käsitletud teemasid üldistatult.
5. Mentorkohtumistel osalemise regulaarsus.  Soovitavaks kontaktivõtu sageduseks on 1 kord nädalas.  Üldiseks põhimõtteks on, et mentor ja mentii osalevad mentorlepingu perioodil ka ülikooli (Käsundiandja) poolt mentorprogrammi raames organiseeritud üritustel.
6. Hierarhiavaba suhte põhimõtte järgimine.  Mentorprojektis osalevad mentorid ja mentiid on vabad ülema-alluva suhtest. Mentori-mentii suhe on koostöösuhe, kus ühiselt püütakse mentii probleemidele leida parim lahendus ning liigutakse ühise eesmärgi - mentii ja tema ettevõtte arengu ja hea käekäigu - suunas.

* eeskujuna on kasutatud SA Põlvamaa Arenduskeskus mentortegevuse põhireegleid.