Eelmisel õppeaastal välja pakutud teemad. Praeguseks ilmselt juba mõne tudengi poolt valitud ning kaitstud või varsti kaitsmisele tulevad.
Need teemad on siin ära toodud vaid näitlikustamise eesmärgil  (milliseid teemasid ja kelle poolt on hiljuti välja pakutud)

---

• Tagasi vabade teemade lehele

---

Teemad ja valdkonnad 2023

Kalev Sepp - Professor
Valdkonnad: 
Maastikuökoloogia, loodushoid, keskkonnameetmed, keskkonnapoliitika, ökosüsteemiteenused, maastiku muutused, keskkonnapoliitika
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Kliimamuutuste mõju linna rohelade ökosüsteemiteenustele 
2. Looduspõhiste lahenduste standardid ja nende rakendamine linna planeeringutes
3. Ökosüsteemide seisundi hindamine ja öksüsteemiteenused 

 

Valdo Kuusemets - Professor
Valdkonnad:

Magistritöö teemad:
1. Süsiniku bilansi arvutamine ühe administratiivüksuse näitel
Süsiniku bilansi koostamise metoodika välja töötamine ja rakendamine ühe valitud administratiivüksuse näitel. Eeldab ingliskeelse kirjanduse läbitöötamist.
2. Ringmajanduse põhimõtete kasutamine prügilasse ladestatud materjali ümbertöötlemisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Prügilasse ladestatud materjalist tehakse rahvusvahelise magistrantide nädalase kursuse raames 2018 märtsis-aprillis proovikaevamised ja sorteeritakse sinna ladestatud materjal, leitakse nende kogused, omadused ja püütakse leida kõige optimaalsemad lahendused jäätmete uuesti kasutamiseks.
3. Energiakultuuride kasvatamine jääksoode taastamisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Endise turba kaevandamise alal (Pärnu lähedal) erinevate energiakultuuirde kasvatamise katsed ja efektiivsuse analüüs.
4. Metaanlagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Eeldab välitöid Uikala prügilas (Jõhvi läheduses) ja labori töid Tartus.

Maanteeameti poolt välja pakutud teemad (soovituslikult sessioonõppe tudengitele, kontaktisikuks on Valdo Kuusemets):
1. Paikkonna tasandil erinevate liiklusohutuse aspektide uurimine
- Jalgrattaga liikumise võimalikkusest Viljandi linna näitel (või x linna näitel).
Lahenduste pakkumine omavalitsusele (jr liikluse võrgustiku loomine või liiklusmudel).
- Jalgrattaliikluse edendamise võimalused Viljandi linnas (või x linnas).
- Jalakäijate ja jalgratturite liikluskäitumine Viljandi linnas.
- Ühistranspordi kasutatavus Viljandi linnas (või x linnas).
Linnaliini bussiliikluse planeerimine ja parendamise võimalused. Ühistranspordi tõhususe ja toimivuse analüüs Viljandi linnas (või x linnas).
- Ühistranspordi infrastruktuur Viljandi linnas (või x linnas).
2. Piirkiiruse tõstmisega kaasnev suurenev kütusekulu ja CO² heide
Sõidukite piirkiirused on olnud aktuaalne teema, mida on lahatud eelkõige läbi liiklusohutuse. Kaasaegsed sõidukid on suhteliselt stabiilsed ja juhitavad ka suurematel kiirustel, mis soodustab kiiremat aga samas ohutut sõitu. Liiklusohutus ei ole aga ainuke hindamise aspekt, vaid suuremate kiirustega kaasneb ka ökoloogiline jalajälg. Näiteks Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest üks Euroopa kehvemate näitajatega riike. Seega millist mõju omab kütusekulule ja CO² heitele suurem liiklemiskiirus?

 

Mart Külvik - Professor
Valdkonnad: 
Maastiku elurikkuse ja pärandkultuuri korraldus, poliitika ja planeerimine; ökovõrgustik ja rohetaristu; ökosüsteemiteenuste mõju inimtervistele ja heaolule; looduspõhised lahendused, keskkonnaplaneerimine
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Looduse taastamisprojekti sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise meetodid
Magistritöö teemad:
1. Rohevõrgustiku inimheaolu toetavad ökosüsteemiteenused
Põhinedes kahe teadusprojekti – IMAGINE 2017-2020 (https://imagine.inrae.fr/) ja BONUS Rosemarie 2019-2020 (https://www.syke.fi/enUS/Research__Development/Research_and_development_projects/Projects/BONUS_ROSEMARIE) metoodilisel kogemusel – määratletakse juhtumiuuringualadel (nt Harjumaa) ökosüsteemiteenuste mahtu ja nõudlust väärtusamplituudi erinevates osades („kasulikust kahjulikuni“ services-disservices) ja nende multifunktsionaalsete kimpude (bundles) olemust. Põhihuvi pakuvad kultuuriteenused. Olemasolevat mahtu ja nõudlust kombineerides on kavas võrdlevalt hinnata alternatiivseid ruumilisi planeerimislahendusi. Eeldatavad on vähemalt GIS baasoskused. Võimalik kaasjuhendaja doktorant Fiona Nevzati.

 

Kaja Orupõld - Kaasprofessor
Valdkonnad:
- Keskkonnaohtlikud ained (keskkonna analüüs; saasteained keskkonnas, levik, omadused ja käitumine)
- Jäätmete analüüs ja väärindamine (jäätmete ringlussevõtt; biojäätmete käitlemine; biogaasi ja biometaani tootmise potentsiaal; biolagunevate materjalide lagunemine ja  kompostitavus)
Bakalaureusetöö teemad: 
1. Jäätmete biogaasi tootlikkuse hindamine
Töö käigus uuritakse orgaaniliste jäätmete, eelkõige põllumajanduses  ja toiduainetööstuses tekkivate jäätmete, väärindamise võimalusi läbi biogaasi/biometaani tootmise.  Uurimistöö on eksperimentaalne, laboris viiakse läbi katsed jäätmete biogaasi ja –metaani tootlikkuse määramiseks.   ​
Magistritöö teemad:
1. Materjalide biolagunevuse uurimine
Uurimistöö eeldab eksperimentaalset tööd laboris, katsete läbiviimist biolagunevate materjalide lagunemise uurimiseks erinevates tingimustes. ​

 

Monika Suškevičs - Nooremprofessor
Valdkonnad: 
Avalikkuse kaasamine loodushoius; kaasav energiamajandus; koostööline õppimine, Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine, Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses 
Bakalaureusetöö teemad:

Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Harrastusteaduse kvaliteedi tagamise võimalused (juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)
Magistritöö teemad:
1. Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine (võimalik kaasjuhendaja Veljo Runnel)
Teemavaldkond – tööd jagub tõenäoliselt mitmele tudengile – sobib nii bakalaureuse- kui magistritöö(de)ks. Harrastusteadus kui vabatahtlike osalus teadusuuringutes on keskkonnavaldkonnas järjest enam oluline mitmel põhjusel, nt kuluefektiivsem andmete kogumine, keskkonnahariduse edendamine, avatud teaduse kontseptsioon, jms. Eestis on mitmeid harrastusteaduse projekte, mis taotlevad lisaks teaduslikule aspektile ka laiemaid eesmärke, nt Eesti Ornitoloogiaühingu juhitavad linnuvaatluspäevad, ELFi aktsioonid (nt „Konnad teel(t)“, „Eesti otsib nurmenukke“), Loodusvaatluste andmebaas. Nende projektide laiem ühiskondlik ja poliitiline mõju pole teada. Magistritöö(de) eesmärk on uurida valitud harrastusteaduse algatuste olemust ja hinnata nende tõhusust ning laiemat mõju erinevate kriteeriumide alusel. Töö täpsema fookuse leiame koos tudengiga teda huvitavas suunas. Töö sisuks on kirjanduse analüüs (teaduskirjandus, poliitikadokumendid, jm), intervjuude, workshoppide ja/või küsitluste läbiviimine harrastusteaduse projektidega seotud inimestega ja harrastusteaduse andmestike võimalike kasutajatega (poliitikakujundajad jt). Teema on seotud ettevalmistatava rühmagrandiga.
- Teadlikkus harrastusteaduse andmestikest ja suhtumine nende kasutamisse (küsitlus/intervjuud) (juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)
- Harrastusteaduse andmebaaside kasutatavus keskkonnahoiu praktikates (küsitlus/intervjuud) (juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)
2. Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses
(nt looduskaitse, KMH/KSH või ruumilise planeerimise kontekstis) (juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Avalikkuse kaasamine ja osalus on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Samas on kaasamise praktikas sageli puudujääke seetõttu, et kõigile osapooltele pole selge, mida otsusetegijad kaasatavailt ja kogu protsessilt ootavad. See viib praktikas osapoolte-vaheliste arusaamatusteni, mis omakorda põhjustab viivitusi ning muid probleeme otsustusprotsessis, sh kohtulahendid. Milliseid eesmärke seavad kaasamisele Eestis eri valdkondade poliitikadokumendid ja -õigusaktid? Millised on kaasamise eesmärgid ja osalejate ootused protsessile valitud juhtumite põhjal? Kuivõrd aitab eesmärkide ja ootuste selge sõnastamine ennetada konflikte osapoolte vahel ja tõhustada keskkonnaotsuste tegemist? Bakalaureuse-või magistritöös valitakse välja üks keskkonnakorralduse valdkond (nt looduskaitse) ja analüüsitakse juhtumipõhiselt kaasamise eesmärke ning osalejate ootusi. Töö metoodiline alus on dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ning nende kvalitatiivne analüüs. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
3. Takistused tõhusale osalusele: „mitteosaleja“ perspektiiv  (juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse-kui magistritööks. Eesti keskkonnakorralduse praktika pakub järjest enam võimalusi avalikkuse ja erinevate osapoolte osalemiseks. Kuivõrd neid võimalusi Eesti praktikas kasutatakse? Mis takistab osalemist? Kuidas mõjutab see keskkonnaotsuste tõhusust? Bakalaureuse-või magistritöös analüüsitakse valitud juhtumite alusel põhjusi, mis takistavad erinevaid asjalisi nt ruumilise planeerimise või looduskaitseotsuste tegemisel osalemast. Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega (intervjuud) ning kogutud materjali kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.(juhendamine võimalik alates järgmisest õppeaastast)

 

Pille Gerhold- Vanemteadur
Valdkonnad:
Eluslooduse ökoloogia, elurikkus, taimeökoloogia, biootilised interaktsioonid
Bakalaureusetöö/Magistritöö teemad: (Sobivad lõputöö arendamiseks nii bakalaureuseastmes kui ka magistriastmes)
1. Gloger´i reegli paikapidavus maailmas
Gloger´i reegel ütleb, et soojas kliimas on loomad tumedamat värvi kui külmas kliimas. See nähtus on seotud melaniini kui kaitseaine produktsiooniga soojas kliimas. Töö ülesanne on teaduskirjanduse põhjal vaadata, kas see reegel peab tänapäevaste teadustulemuste alusel paika.
2. Allen´i reegli paikapidavus maailmas
Allen´i reegel ütleb, et imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel lühemad kui soojas kliimas. Selle nähtuse taga on termoregulatsioon – lühemad jäsemed, väiksem keha pindala, parem soojuse hoidmine. Töö ülesanne on teaduskirjanduse põhjal vaadata, kas see reegel peab tänapäevaste teadustulemuste alusel paika.
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Endeemsuse tekke ja püsimise mehhanismid 
2. Eesti ala taimestik aegade algusest 
3. Taimesugukondade leviku ja arvukuse põhjused

 

Anton Shkaruba - Vanemteadur
Magistritöö teemad:
1. Ecosystem disservices and their integration to inclusive urban planning
Functions and properties of ecosystems delivering discomfort to citizens, also known as ecosystem disservices (EDS) are fundamentally important in terms of interactions between people and urban nature and can be at least as important for citizens as ecosystem services (ES). This further leads to the call for the solutions whereas ES as well as EDS are integrated in planning designs delivering comfortable urban environment to citizens. This however represents a major challenge not only due to many trade-offs, such as choices between space and commercial development benefits vs. ES, but also due to conflicting perspectives and preferences of various stakeholder, epistemic and social groups on the very nature of EDS and ES. We assume that there are at least two compelling reasons for EDS to be addressed by the planning process in its broad sense. This is for urban nature in order to survive, and for citizens in order to benefit from the ser-vices it provides. This needs to entail the formulation of multistakeholder consensus over EDS/ES, and ideally to consider the broadest possible variety of interest groups (including age and gender) and possible conflicting perspectives. Working to address this challenge, this research would focus on EDS in urban communities, and explore them in terms of inclusive planning.
There is a magnitude of ways to approach the issue depending on interests and qualifications of a student. The thesis could explore a location which is of interest to a student (Tartu would be encouraged but not insisted as a possible choice), or the cities of Ulaanbaatar in Mongolia, Can Tho in Vietnam or Pondicherry in India (funding for field trips is potentially available), which are the locations of project currently run by the Chair.
2. Management of environmental flow supporting endangered ecosystems and species: political and economic interests vs. ecological concerns
Environmental flows describe the quantity, timing, and quality of water flows required to sustain freshwater and estuarine ecosystems and the human livelihoods and well being that depend on these ecosystems. Environmental flow is highly dependent of climate variability as well as human impacts; both factors also may work together to a highly negative effect. A case study currently explored by Dr. Shkaruba and colleagues is Ulz-Hol (river of Ulz or also Ulza) in Mongolia. A politically motivated water reservoir project is potentially creating major discomfort to local nomad communities, but also threatens a transboundary UNECSO world heritage and Ramsar site situated in Mongolia and Russia. The problem has several dimensions, including land-use change and growing needs of local economy for water resources, compromised values and rights of nomad communities, governance dynamics in Mongolia driven (and sometimes overdriven) by economic sovereignty and development agendas, as well international relations.
The MSc student would be suggested to contribute to the research case of Ulz-Hol or to come up with another relevant case that could serve as a comparative study. The specific focus of the research would greatly depend of student’s interest and qualifications, and could include (also not be limited to) or combine the dimensions mentioned above – land-use and water consumption, nomad rights and values, national governance dynamics, and international relations. Funding for a field trip to Mongolia is potentially available.
3. Sustainable urban drainage ideas and proposals for post-war recovery in Ukraine
Many cities of Ukraine, including civil infrastructure and housing blocks, are suffering from shelling, and in many locations a substantial fraction of residential and industrial developments is destroyed beyond repair. As horrible as it gets, the one also can see opportunities for heavily damaged areas. Many of them have suffered from excessively dense development, and the removal of some buildings would potentially give a chance for green and blue infrastructure to develop, once the war will be over, and the recovery and restoration of war damaged settlements will be possible again. Our Chair is cooperating with several universities in the city of Kharkiv, in particular with the School of Ecology of Kharkiv V.N.Karazin National University and its PhD students exploring this issue in their doctoral thesis. One of the topics we are working on is the development of sustainable drainage systems in war-damaged areas. This issue is high in agenda because both Kharkiv and its far neighborhood the town of Chuhuiv are suffering from periodic flash floods, and any options helping to reduce pressure on their outdated storm sewer systems would be received with interest.
At the current stage it would be mostly literature review work to identify suitable options as well as collaborative work with Ukrainian PhD students to analyse the terrain and feasibility of various options. We have travel funding for visiting Ukraine that can be used once the war is over.
4. Socially engaging life science research: what, who and how?
Life science (including environmental) research is often disconnected from stakeholder communities it is supposed to benefit, and that occurs on many levels. That often creates disappointment in end-user and broader stakeholder groups, which are concerned about the relevance of research products and the cost of fundamental science born by the society. This also backfires research communities and their individual members, especially early career ones. A HORIZON Europe BETTER LIFE project run at the chair is just starting, and it seeks to understand, what socially engaging life science exactly means in Estonia and the broader surrounding region, and what tools can be created to measure and insure socially engaging scientific production.
The MSc student would directly contribute to the activities of BETTER LIFE project in Estonia, or (if coming and having interests from/laying outside of Estonia) to explore other locations. The research part would include sociological part (interviews, polls, workshops), desktop internet search, policy analysis and literature review. The student will be encouraged to take part in BETTER LIIFE training and/or networking activities.
5. Perception of urban landscape quality: how to measure and to integrate to sustainable urban planning?
Urban landscapes are outstandingly diverse globally, and even across Europe. Likewise, the perceptions of landscape quality by citizens are different, and such things as compactness of building block, type and quality of architecture, availability of trees, water or open spaces may score very differently depending on cultural preferences, historical background, geographical conditions. In terms of the development of policies and management action for resilient and livable cities this poses several challenges:

• The citizen’s visions of quality urban landscape can be fundamentally different from what a resilient and/or a livable city needs
• The citizens’ actual perceptions can be different from what politicians and developers deem as their perceptions, or out of several options equally favored by citizens politicians or developers may pick up less sustainable ones to promote
• Citizens’ perceptions of landscape quality may consist of fundamentally stable value components, and also of more dynamic ones, which may be affected by education, information, awareness raising campaigns, contrasting life experiences etc.

The MSc student would focus on one or more of those issues in order to discuss their role in the development of inclusive planning policies and/or management practices for the resilient and livable city. Possible focus could be on the development of a toolkit for community participation in planning process, on the development of a methodological framework for mapping perceived landscape quality, on the identification of core values driving the landscape quality perceptions etc. Depending on the specific focus the thesis projects will be affiliated with Horizon Europe projects Better Life of LAND run at EMU.

 

Argo Ronk- Teadur
Valdkonnad: 
Elurikkuse mustrid, ruumiline ökoloogia, taimeökoloogia, GIS, biogeograafia
Bakalaureusetöö/Magistritöö teema:
1. Euroopa looduskaitsealad globaalmuutuste valguses
Peamised tänapäevased tegurid, mis mõjutavad globaalset elurikkust, on kliimamuutus ja inimtegevuse intensiivistumine, seda eelkõige läbi maakasutuse muutuse. Looduskaitses on kaitsealade võrgustiku moodustamine üks peamisi viise, kuidas vähendada negatiivset mõju elurikkusele, kuid looduskaitsealade regionaalne paiknemine ja seeläbi võime elurikkust säilitada tulevikuks võib globaalmuutuste valguses olla küsimärgi all. Töö eesmärgiks on saada ülevaade Euroopa looduskaitsealadest, nende paiknemisest ruumis ning nende efektiivsusest kaitsta elurikkust täna ja tulevikus. Täpsemalt uuritakse, millised maakatte tüübid asuvad looduskaitsealadel täna ning kuidas on kliimamuutuste valguses projekteeritud need muutuma tulevikus.

 

Siiri Külm- Nooremteadur
Valdkonnad: 
-  Pärandkultuur (miljööväärtuslikud alad, põlised talukohad, mõisamaastikud, kalmistud)
-  Linnaökoloogia (nutikad linnaruumi lahendused ja linnaplaneerimine, linnahaljastus)

 

Kaupo Kokamägi - Nooremteadur
Valdkonnad:
Droonide kasutamine keskkonnauuringutes
Bakalaureusetõõ teemad:
1. Tartu linnaosade rohe-ja sinitaristuga kaetuse tuvastamine mehitamata õhusõidukiga kogutud andmete põhjal
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Mehitamata õhusõidukite kasutamine keskkonnauuringutes
2. Kaugseire meetodite kasutamine linna kuumasaarte uurimisel

 

Maaria Semm - Nooremteadur
Valdkonnad:
Maakasutus- ja maastikumuutused, maastikuhooldus, maastikuanalüüs
Bakalaureusetöö teemad:
1. Väikesaarte pärandkultuuriobjektid ja nende kaitse.
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Puisrohumaade kasutamise ajalugu, levik ja tulevik
Magistritöö teemad:
1. Matsalu rahvuspargi puisrohumaade muutused 20. sajandil
Puisrohumaade ajalooline levik ja pindala ajalooliste kaartide ja talundilehtede analüüsi põhjal.

 

Are Kaasik- Vanemlektor
Valdkonnad: 
Maakasutus- ja maastikumuutused, inimmõju erinevad aspektid
Bakalaureusetöö teemad:
1. Asula (linnaosa) haljastuse analüüs: võrgustiku printsiibi arvestamine
2. Igaüheõigus teoorias ja praktikas. (Konkreetse piirkonna näitel.) 
3. Kallasrada teoorias ja praktikas. (Konkreetse veekogu näitel.) 
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Maastikuseire Euroopa riikides

 

 Jaak Kliimask - Peaspetsialist
Valdkonnad: 
Regionaalne areng, maakohtade areng, tööstus, maa-asustus
Bakalaureusetöö teemad:
1. Põllumajanduse ja keskkonnaseisundi seoste dünaamika kajastamine Eesti ajakirjanduses.
Analüüsitakse, kuidas on Eesti ajalehtedes (nt "Maaleht") valitud ajaperioodi jooksul muutunud käsitlused põllumajanduse ja keskkonna seostest. Sobib õppurile, kellel on: (1) lugemisharjumus, (2) järjekindlus andmete koondamisel ja (3) süstematiseerimise alane võimekus.
2. "Head uudised" Eesti maakohtade arengus. Maaelu kajastamine ajakirjanduses.
Analüüsitakse, kuidas on Eesti ajalehtedes (nt "Maaleht") valitud ajaperioodi jooksul suhtumine maaellu, võrreldes erinevate valdkondade positiivsete ja negatiivse kallakuga sündmuste, protsesside ja olude dünaamikat. Sobib õppurile, kelel on: (1) lugemisharjumus, (2) järjekindlus andmete koondamisel ja (3) süstematiseerimise alane võimekus.
3. Valitud maapiirkonna (valla, kandi, vms.) sotsiaal-majandusliku profiili koostamine inimtegevuse erinevate keskkonnamõjude hindamiseks.
 - Võib koostada: (1) üldisemat laadi töö piirkonna inimtegevuse senistest ja potentsiaalsetest mõjudest erinevatele looduskeskkonna valdkondadele või (2) kitsamat laadi töö seoses mõnele konkreetsele keskkonnavaldkonnale (looduskaitse, maastikehooldus, keskkonnaseisund jne.).
- Piirkond (maaline) vabal valikul, võimalik on teha ka võrdlus mitme piirkonna vahel.
- Eelduseks on huvi ja võimekus töötada statistikaga.
- Kasuks tulevad: (1) valitud piirkonna hea tundmine, (2) võimalus piirkonda mitmed korrad töö koostamise käigus külastada välitööde tegemiseks ja (3) valmisolek teha välitöid.
- Võimalus valida ka keskkonnamõjude analüüsidega kursis olev kaasjuhendaja.
Magistritöö teemad:
1. Haja-asustuse (väikesed külad) ja areaalne tegevus (valitud kohtade näitel).
Haja-asustuse säilimine on üheltpoolt Eesti kultuuripärandi osa, teisalt võimalus leevendada areaalse tegevuse – eelkõige põllumajanduse ja metsanduse - industrialiseerimist või vastupidi, ära hoida maakohtade võsastumist. Uurimisküsimuseks on sellekohased suundumused ja probleemid, teisalt positiivsed kogemused/praktikad Eestis.
Töö eeldab tutvumist mahuka kirjandusega (teiste riikide kogemus) ja andmete koondamist olemasolevatest Eesti registritest, andmebaasidest ja juhtumianalüüside puhul ka paikvaatlusi.
2. Maa-asustuse mustrite ja muutuste seosed keskkonnatingimustega.
Eesti maakohtadele omane haja-asustuse muster ja üldse madal asustustihedus iseloomustavad olukorda, kus üheltpoolt oleks (võrrelduna nt. paljude teiste Euroopa riikidega) justkui piisavalt ruumi majandustegevuseks (tõstus- ja põllumajandusettevõtted, energeetika, kaevandamine jne.). Teisalt on jälle keeruline leida kohti, kus lisaks otseselt kaitstavate kohtadele (kaitsealad ja looduskeskkond üldse) puuduks majandustegevusel otsene mõju asustusele, st. inimeste elukeskkonnale. Majandustegevuse tegelikeks ja kardetavateks tagajärgedeks on müra, tolm, lõhutud teed, liigsed kemikaalid ja muu reostus, põhjavee kadumine jne. Mille tagajärjeks on elanike süvenev vastuseis paljudele läheduses plaanitavatele majandustegevuse vormidele, eriti tingimustes, kus puuduvad võimalike tagajärgede osas selged vastutajad ja vastavasisuline kompensatsioonimehhanism. Sealt edasi kogukondlikud protestid ja kohtuprotsessid, samas paljude piirkondlike arenguvõimaluste kasutamatajätmine.
Võimalikke vastasseise on võimalik leevendada üheltpoolt asustuse arengumustreid ja nende muutusi arvestades ja ka suunates (ehituslubadega, taristute ja teenuste planeerimisega), teisalt selgete riskitsoonide väljatoomisega erinevates kohtades erinevate tegevusalade ja –vormide osas.
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida asustusmustreid ja arenguid teatud piirkonnas ning nende põhjal erinevat tüüpi riskivööndite esitamine. Ehk siis tulemuseks „kaart“, kus on selgelt esitatud kohad, kus ettevõtetele on eelnevalt teada, millistes kohtades on mis tüüpi majandustegevuse lubamine seni kasutatavate tehnoloogiate puhul piiratud. 
Töö teostamine toimub valitud piirkonna/piirkondade näitel; uuritavateks territoriaalseteks üksusteks võivad olla kandid, asulatüübid, omavalitsusüksused (vallad). 
Magistritöö sobib kas seni põhjalikumalt asustust uurinud, planeeringutega töötanud või keskkonnateemasid tundvale / keskkonnaspetsialistina töötavale õppurile. Magistritöö eeldav valmisolekut teostada välitöid.
3. Lapsed linnadest kaugem olevates külades ja huvihariduse kättesaadavus. 
Eestis on piisavalt kante ja külasid, mis asuvad suurematest keskustest kaugel, kuid kus elavad lapsed, kellel on geograafilisest asendist ja laste väikesest arvust tingituna raskusi huvihariduses osalemisega ja kuhu on huviharidust ka keeruline ning kulukas korraldada. On hüpotees, et erinevates Eesti piirkondades on see teenus erineval viisil ja määral korraldatud, mistõttu on otstarbekas positiivseid kogemusi omavalitsuste kui peamiste huvihariduse korraldajate vahel levitada. 
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida maa-asustuse ja huvihariduse korraldamise vahelisi seoseid ja analüüsida huvihariduse korraldamise võimalusi. Töö sisuks on (1) maa-asustuse kujunemine ja laste paiknemine ning muutused nende  asulates, (2) ülevaade piirkondades pakutavatest huvihariduslikest „teenustest“ ja nende kasutamisest (mitmekesisus, intensiivsus jm), (3) kohapealsed ootused, (4) omavalitsuste suhtumine ja sellekohane tegevuste planeerimine, (5) nn hea kogemuse koondamine. 
Töö eeldab omavalitsuste arengudokumentide analüüsi, suhtlemist omavalitsuse vastavate spetsialistidega, vastavasisulise statistika koondamist ja analüüsi, tööd kirjandusega (muu maailma kogemus ja teemakäsitlused jne. Soovitav on vähemalt mõnede kohtade külastamine (juhtumianalüüsideks, tööd nt. fookusgruppidega). Töö väärtuseks võiks olla näited, kuidas sarnastes geograafilistes tingimustes (kaugused, laste arvud jne) on huvihariduse võimaluste pakkumine erinevalt korraldatud, mille tõttu oleks võimalik ka saadud teadmisi levitada. 
Valitud piirkonnad sõltuvad tudengi huvist jm eeldustest (lähedus kodu- ja töökohale).   

 

 Andres Rõigas - Peaspetsialist
Valdkonnad: 
regionaalne areng, maa-asutus, planeeringud, omavalitsuste töö
Bakalaureusetöö/Magistritöö teemad: (Sobivad lõputöö arendamiseks nii bakalaureuseastmes kui ka magistriastmes)
1. Regionaalne areng, maa-asustus, vastulinnastumine, kogukonnad, säästev areng.
2. Konfliktide olemus ja lahendused planeeringute koostamisel
3. Omavalitsuse võimekuse hindamine mõne avaliku ülesande täitmisel enne haldusterritoriaalset reformi ja arengud viimase 5 aasta jooksul (jäätmemajandus, kommunikatsioonid, säästev areng jne).
4. Rohepööre või säästev areng maakogukondades.
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Regionaalne areng, maa-asustus, vastulinnastumine, kogukonnad, säästev areng.
2. Konfliktide olemus ja lahendused planeeringute koostamisel
3. Rohepööre või säästev areng maakogukondades.

 

Anne Kull - Lektor
Valdkonnad: 
erinevad GIS analüüsid, GISi kasutamise uurimine erinevates valdkondades, reljeefianalüüs
Bakalauresetöö teemad:
1. Kaardirakenduste ja / või kaardilugude uurimine ja loomine.
​Hea oleks, kui oleks endal mingi vajadus või idee, mille jaoks kaardirakendus või kaardilugu luua. Sobib nii bakalaureuse kui ka magistritöö jaoks.
2. GISi kasutamine keskkonna valdkonnaga seotud asutustes ja organisatsioonides
Magistritöö teemad:
1. GISi kasutamine keskkonna valdkonnaga seotud asutustes ja organisatsioonides
2. (Saadjärve) valgla maakatte muutuste uurimine satelliidipiltide abil.
Võib eristada üsna jämedad klassid, nt põllumajanduslik ala, looduslik ala, asustus, veekogu. Võib proovida leida seoseid järves tehtud mõõtmistega (KESE andmed P ja N mõõtmised, järvesetted). Soovitatav on eelnevalt läbida mõni kaugseire kursus. Võib eeldada satellidipiltide eeltöötlust (nt programm SNAP) ja käsurea põhise Google Earth Engine kasutamist. Sobib rohkem magistritöö jaoks.
3. Taimkatte indeksite (nt NDVI, SAVI, EVI) arvutamine erinevast ajast pärit satelliidipiltide kohta
(võimalikult pikk aegrida) perioodide keskmisena: 1) pärast lume sulamist vegetatsiooni perioodi alguses mai esimese 2 nädala pilvevabade päevade keskmine, 2) vegetatsiooni perioodil juuni viimase ja juuli esimese nädala keskmine, 3) vegetatsiooni perioodi lõpus oktoobri 2 keskmise nädala keskmine indeks). Saab seostada sama perioodi ilmastiku andmetega ja leida milline vegetatsiooni indeks iseloomustab millist olukorda kõige paremini. Soovitatav on eelnevalt läbida mõni kaugseire kursus. Võib eeldada satellidipiltide eeltöötlust (nt programm SNAP) ja käsurea põhise Google Earth Engine kasutamist. Sobib rohkem magistritöö jaoks.
4. Kaardirakenduste ja / või kaardilugude uurimine ja loomine.
Hea oleks, kui oleks endal mingi vajadus või idee, mille jaoks kaardirakendus või kaardilugu luua. Sobib nii bakalaureuse kui ka magistritöö jaoks.

 

Ivar Ojaste- Vanemlektor
Valdkonnad: 
Loomaökoloogia, loodus- ja liigikaitse
Bakalaureusetöö teemad:
1. Sookure (Grus grus) rändeaegne elupaigakasutus
2. Rohunepi (Gallinago media) ränne
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Lindude rände ruumilised mustrid Lääne-Paleartikas ja nende esinemissagedused
2. Droonide kasutamine loomaökoloogilistes uuringutes
3. Individuaalsus loomaökoloogilistes uuringutes
Magistritöö teemad:
1. Sookure (Grus grus) elupaigakasutus talvitusaladel ja selle sõltuvus geograafilisest asukohast
2. Individuaalsus pikaealise rändlinnu aastaringi eri faasides
3. Laiuskraadi mõju lindude pesitsusaegsele aktiivsusele

 

Eva-Liis Tuvi - Lektor
Valdkonnad:
Keskkonnakaitse- ja korraldus, loodushoid ja looduskaitse (sh ajalugu)
NB! Oodatud on tudengipoolne huvi ja teema väljapakkumine, mis jääb valdkondade piiresse.
Bakalaureusetöö teemad:
1. Mudakaitsealad – minevik ja olevik. 
Ajalooline tagasivaade: mida kujutasid endast mudakaitsealad, miks need moodustati, mis nendest erinevatel ajalooperioodidel edasi sai. (Muda)Kaitseala mõiste, muda kui loodusressurss ja selle väärtus ning kasutus (minevikus ja olevikus). Eeldab tudengi huvi ajaloo ja looduskaitse vastu (loe: tuleb lugeda palju taustamaterjale). 
Magistritöö teemad:
1.  X maakonna (valikus on Hi, Põ, Jõ, Ta, Ra, Jä) kaitstavate objektide dünaamika ajas - soovituslik ajaaken on 2014-2020), millised on muutused, millest need on tingitud, mis on eesmärk.  (L-V võetud)
Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.
2. Geoloogilised kaitsealad Eestis. 
Milliste kaitsealadega on tegemist, mida kaitstakse, millised piirangud ja eesmärgid. Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.​

 

Pille Tomson - Vanemlektor
Valdkonnad: 
Ajalooline maastikuökoloogia, looduskaitse (taimestik, maastik), kultuurmaastike kujunemine, pärandkooslused ja metsad.
Bakalaureusetöö teemad:
1. Haanja looduspargi Natura elupaikade  ajalooline maakasutus (GIS analüüs 19. sajandi kaardi põhjal)
2. Metsade mikrotopograafia ja seda mõjutavad tegurid (eeldab välitöid)
3. Puisniitude levik talundilehtede põhjal x piirkonnas
Referatiivsed bakalaureusetöö teemad:
1. Nõmmed Eestis ja Euroopas
Magistritöö teemad:
1. Natura elupaikade ajalooline kujunemine valitud kaitsealal  (valikus on Lahemaa, Karula, Haanja).   (Lahemaa on võetud)   
2. Poollooduslike rohumaade muutused  20. sajandil  valitud kaitsealal (talundilehed ja kaardianalüüs)
3. Metsapõlengute ruumiline analüüs.
Töö põhineb päästeameti andmebaasil https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/metsa-ja-maastikutulekahjud. Analüüsida tuleb tulekahjude seotust  inimteguritega (nt kaugus teest, lähimast asulast, RMK puhkekohas)  ning looduslike teguritega- (nt metsatüüp või mullastikukaart, ilmaandmed). Kaasjuhendajaks lektor Anne Kull  

 

Peep Mardiste - Spetsialist
Valdkonnad: 
Keskkonna- ja kliimapoliitika
Bakalaureusetöö teemad:
1. Keskkonnapoliitika, kliimapoliitika
2. Rahvusvaheline keskkonnakoostöö ja -lepped
3. Euroopa Liidu keskkonnanormid
4. Keskkond ja areng, keskkonnakaitseline arengukoostöö
5. Huvigrupid ja kaasamine keskkonnakaitses, keskkonnaühendused, aktivism
6. Rohepesu

 

Janar Raet - Spetsialist
Valdkonnad: 
GIS, maakasutuse muutused, ajaloolised kaardid
Bakalaureusetöö teemad:
1. 2017. aasta haldusreform. Maakonnad enne ja pärast
2017. aasta haldusreformi käigus muutusid lisaks omavalitsuste piiridele ka paljude maakondade piirid. Töö sisuks on maakondade vahel liigutatud maa-alade olemuse analüüs (ETAK) ning sellega seonduvate muutuste väljatoomine statistiliste üldandmete osas (metsasus, PRIA jmt).
 

 

• Tagasi vabade teemade lehele