Uudised

Helsingi ülikooli juures tegutseva Euraasia teaduste akadeemia (International Eurasian Academy of Sciences - IEAS) värskeim liige on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Steffen M. Noe.

IEASi töösse panustab 69 akadeemikut. Hiljuti valis akadeemia viis uut liiget ning teiste seas ka Noe. Teadlasele saadetud kirjas tunnustab akadeemia Noed teadusliku ande ja silmapaistvate organisatsiooniliste oskuste eest ning avaldab arvamust, et need aitavad kaasa akadeemia missoonile. Akadeemia missiooniks on ühendada eri riiklike teadlasi ning lahendada pakiliste teadusuuringutega seotud küsimusi. Noe panust loodetakse eelkõige ühistes programmides ja projektides, mis on seotud ökoloogiliste- ja atmosfääriuuringutega.

Dr Steffen M. Noe hariduslik ettevalmistus hõlmab matemaatikat, taimefüsioloogiat, ökoloogiat ja arvutiteadusi. Oma karjääri vältel on ta töötanud erinevates valdkondades, hõlmates empiirilisi mõõtmisi, teooria arendamist ning looduslike süsteemide matemaatilist modelleerimist.

Oma karjääri alguses töötas ta välja lehtede fotosünteesimudeleid, mida sai siduda meteoroloogiliste andmete ja päikesekiirguse mõõtmistega. Kuna mudelid töötavad kontrollitud ökosüsteemi skaalal, suurendasid nad ennustamiskindlust. Edasi keskendus ta biogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite (BVOC) emissiooni mõõtmisele ja modelleerimisele.

Tema töö BVOC-heitmete kallal keskendus ka lenduvate ainete mittespetsiifilisele säilitamisele taimekudedes ning ta pakkus välja teooria BVOC-heitmete ajalise dünaamika kohta, mis põhineb nende kogunemisel taimekudedes. Paljud taimekahjurite põhjustatud BVOC emissioonid, pinnase emissioonid ja BVOC atmosfääri kontsentratsioonid Eesti metsaökosüsteemis on tuvastanud dr Noe.

Viimased 10 aastast on tema tähelepanu keskmes olnud ulatuslikud atmosfäärivahetusprotsessid ökosüsteemides. See algas mõõtmistega, mis viisid 2011. aastal avaldatud esimeste Eddy kovariatsioonivoolu voo mõõtmiseni Eesti hemiboreaalses segametsas. Sellest ajast alates osales ta Eesti ökosüsteemi ja atmosfääri suhete mõõtmise jaama (SMEAR Eesti) loomises. Pärast jaama kasutuselevõttu 2013. aastal on valminud 26 teadusartiklit koostöös teiste riikide kolleegidega. Need hõlmavad atmosfääri keemia ja füüsika, biogeoteaduste, mikrometeoroloogia, taimefüsioloogia, kaugseire, modelleerimise ja teooria kujundamise valdkondi.

Noe ise leidis, et tema uued ülesanded on seotud teaduse diplomaatiaga. Akadeemia eesmärk on edendada koostööd ning avardada teadlastele pakutavaid võimalusi. "Samuti on väga oluline, et toimib kommunikatsioon teaduse ja ühiskonna vahel."

Üks näide koostööst ja kommunikatsioonist on mullu algatud GlobalSMEAR projekt, kus akadeemia liikmete lobbitegevusede abil avardati keskkonnaseire mõõtmistejaamade võrgustikku ning liideti uusi jaamu Soomest, Eestist, Hiinast ja Venemaalt.