EL Veepoliitika raamdirektiiv (VRD) seab eesmärgiks saavutada kõigi Euroopa pinnavete hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2015. See on olnud liikmesriikidele suur väljakutse, mis eeldab piirkondlikku, rahvuslikku ja rahvusvahelist koostööd. Veekogude seisundi parandamisel ettenähtud ajalistes raamides tuleb kasuks olemasoleva teabe ja kogemuste vahetamine.

 

EL territoriaalse koostöö programmi INTERREG IVC projekt „Järvede tervendamise piirkondlik haldamine“ (LakeAdmin, 2012-2014) oli INTERREG IIIC projekti Lakepromo (2004-2007) sisuline jätk. Kui Lakepromo andis ülevaate järvede tervendamise kogemustest projektis osalevatel maadel ja propageeris järvede tervendamist üldiselt, siis LakeAdmin eesmärgiks oli parandada järvede tervendamise kvaliteeti, eriti vastavat administratiivset võimekust kõikjal Euroopas.

 

Projektis osalenud üheksat Euroopa riiki ühendas soov parandada järvede tervendamise tulemuslikkust, jagada senitehtud tervendustöödest saadud kogemusi ning koostada ja anda avalikuks kasutamiseks järvede tervendamise praktilised juhised.

 

 
Kümme projektis osalevat partnerorganisatsiooni:

 

 
->  jagasid omavahel ja levitasid laiemalt teadmisi ja oskusi vee hea majandamise alal. Projekti vältel toimus igas partnerriigis kohalike sidusgruppide osalusel vähemalt üks projektiseminar koos õppekäiguga (täpsem info LakeAdmin kodulehel, lakeadmin.savonia.fi). Partnerriigid tuvastasid kokku 18 vee majandamise head praktikat (Good Practice), millest paljud teiste partnerite poolt kasutusse võeti ja ka tegevuskavades kirjeldati. Eesti valikust leidis tunnustamist veekogude tervendamise emakeelsete juhendmaterjalide publitseerimine (Good Practice Info Card, Infokaart) ja me ise lülitasime järvede haldamise tegevuskavasse soomlaste hulgikriteeriumilise järvede tervendamise vajaduse hindamise meetodi ning tšehhide meetodi toksiliste ainete määramiseks passiivkogujate abil. 

 

 
-> töötasid välja järvede haldamise tegevuskavad nende teadmiste ja oskuste rakendamiseks regionaalsete programmide raames. Need tegevuskavad on projekti kõige olulisem väljund, mis kajastab kõiki projekti tegemisi.

 

 
-> koostasid ja andsid avalikku kasutusse Euroopa järvede tervendamise andmebaasi ja juhendmaterjalid (Lake Archive/LakeWiki)

 

 
-> laiendasid projekti missiooni partnerriikidest väljapoole, eriti Euroopa piires, et anda võimalikult laiapõhjaline panus VRD poolt veekogude majandamise ja tervendamisega seatud eesmärkide täitmiseks. Näiteks 11. oktoobril 2013  toimus Tallinnas rahvusvaheline teabeseminar „Järvehaldus vajab professionaalset lähenemist ja detailset planeerimist“, kus osalesid ka külalised Lätist ja Suurbritanniast (kokkuvõte). 

 

 
Eesti Maaülikooli poolt täitis projekti ülesandeid põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus (Lea Tuvikene, Merit ja Randel Kreitsberg, eksperdina Arvo Tuvikene). Meie eesmärgid olid juba projekti planeerimise etapis seatud koostöös Keskkonnaministeeriumi Veeosakonnaga. Osalesime kõigis projekti kavandatud tegevustes, kuid Eesti keskkonnapoliitika seisukohalt olulisemaid ülesandeid oli koostada tervendamise meetmekavad Eesti vesikondade veemajanduskavades nimetatud kesises või halvas seisus olevatest järvedest neljale: Harku järvele, Verevi järvele, Veisjärvele ja Viitna Pikkjärvele. Viimane täisversioonina ja ülejäänud sisukokkuvõttena on tõlgitud ka inglise keelde (lakeadmin.savonia.fi) ja antud näidiseks nii projektipartneritele kui laiemalt Euroopas. Meetmekavade täiendamine jätkub koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga kuni Eesti vesikondade veemajanduskavade 2015-2021 kinnitamiseni 22.12.2015, mil neist meetmekavadest saavad vastavate veemajanduskavade meetmeprogrammide osa.

 

 
Projekti partnerorganisatsioonid olid:

 

1.    Soome Keskkonnainstituut (SYKE) – juhtpartner

 

2.    Põhja-Savo Tehnikaülikool Soomest

 

3.    Lõuna-Boheemia Ülikool Tšeske Budejovitšes, Tšehhis

 

4.    AllerØd kommuun Taanis

 

5.    Eesti Maaülikool

 

6.    Pelioni Arenguettevõte, Kreeka

 

7.    Balatoni Järve Arengu Koordineerimise Agentuur, Ungaris

 

8.    Lääne Piirkonna Omavalitsus Iirimaal

 

9.    Rieti maakond Itaalias

 

10.  Temi Zammit Fond Maltal

 

 
LakeAdmin kogueelarve oli 1 862 333 EUR, sh Eesti Maaülikooli eelarve 171 990 EUR, millest 15% ehk 25 798,50 EUR oli EMÜ kaasfinantseering. Viimast omakorda aitas katta 23 218,70 EUR ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus oma veemajanduse programmist.

 

 
Projekti juhtgruppi nõustas järvede tervendamise ja majandamise poliitika osas nõukogu (Lake Policy Advisory Board), kuhu Eestist kuulus Keskkonnaministeeriumi Veeosakonna peaspetsialist Irja Truumaa.

 

 
LakeAdmin koduleht: lakeadmin.savonia.fi

Laadi alla LakeAdmin uudiskiri

LakeAdmini tutvustav brošüür

LakeAdmin projekti tutvustav poster (EE), (ENG)

Planning measures for improving the ecological status of Estonian lakes powerpoint

Järvede haldamise tegevuskava

LakeAdmin Implementation plan 

Harku järve meetmekava - Verevi järve meetmekava - Veisjärve meetmekava - Viitna Pikkjärve meetmekava

Teabeseminari „Järvehaldus vajab professionaalset lähenemist ja detailset planeerimist“ kokkuvõte.  

Tutvu seminari ettakannetega siin!