Uudised

10. detsembril tunnustas Eesti Teadusagentuur silmapaistvamaid üliõpilaste teadustöid. Doktoriõppe kategoorias pälvis esikoha Silva Vilumets, kelle uurimus „Kahjurite jätkusuutlikud tõrjestrateegiad rapsi integreeritud taimekaitses“ esitab uusi ja keskkonnasõbralikke lähenemisi rapsikahjurite tõrjeks. Silva doktoritöö juhendaja Eve Veromann sai tänukirja I preemia  teadustööde juhendajana. 

Doktoritöös selgub, et senised sünteetilistele sisenditele toetuvad kahjuritõrjemeetodid vajavad uuendamist, et saavutada Euroopa Liidu "Talust taldrikule" strateegia eesmärgid. Vilumetsa uuringud näitavad, et rapsikahjustajaid saab vähendada põldude ajalis-ruumilise planeerimisega: talirapsi põllu paigutamine eelmise aasta rapsipõllust üle 500 meetri kaugusele vähendab naeri-hiilamardika ja kõdra-peitkärsaka arvukust märkimisväärselt. Samas selgub, et mitteharitavad alad ei mõjuta taime rohelise punga staadiumis putukakahjurite esinemist olulisel määral. 

Oluline järeldus on, et vähemalt 20% poollooduslike alade olemasolu põllumaastikul tagab tõhusa loodusliku kahjuritõrje. Uuringus leiti, et kõrge, kuni 90%-ni ulatuv kahjurite parasiteerituse tase hoiab kahjurite arvukuse majanduslikust tõrjelävendist madalamal. Lisaks katsetati töös eeterlike õlide kasutamist, millest tõhusaimad olid tseiloni kaneelipuu ja harilik vürtsköömen. 

Samuti tuvastati muutuvate keskkonnatingimuste taustal uusi potentsiaalseid rapsikahjureid, näiteks Ceutorhynchus sulcicollis, keda praegu veel laiemalt tõrjuma ei pea, kuid kelle arengut tasub jälgida. Doktoritöö pakub väärtuslikke praktilisi juhiseid tootjatele, rõhutades mitmekesise maastiku, vahelduva külvikorra ja looduslike vaenlaste tähtsust efektiivses taimekaitses.  

Vilumetsa doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. 

Lisaks auhinnati Maaülikoolist veel mitmeid tudengeid. Põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas sai Kätlin Leitu konkursitöö „Trichoderma tüvede mõju kartuli-lehemädaniku tekitajale“ eest rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes kolmanda preemia. Magistriõppe kategoorias pälvis esimese preemia Taavi Kaevu töö „Puu kõrguskõvera mudelite analüüs Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide andmetel“. Teise preemia sai Gertrud Einmann konkursitööga „Töötlemise mõju lambavilla lagunemisprotsessile laborikatsetes“, samas kui Kristo Ambus saavutas kolmanda koha tööga „Karjatervise- ja toodangunäitajad suurtes Eesti piimaveisekarjades“. 

Eraldi tunnustuse pälvisid ka Anette Matto ja Max Kurg, kelle teadustööd käsitlesid vastavalt autolüüsitud pärmi mõju piimalehmade energiabilansile ja beetaglükaani sisaldust suviodra terades sõltuvalt väetamisest ja ilmastikutingimustest. 

Õnnitleme kõiki meie üliõpilasi ja juhendajaid silmapaistvate saavutuste puhul!