Uudised

Agroökoloogia ja uute kultuuride teaduse tippkeskuse (AgroCropFuture) eestvedamisel toimus Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerika katsepõllul bataadi koristus, mis andis uusi teadmisi bataadi kasvatamise võimalustest Eestis.

Sel hooajal kasvatati katsepõllul kokku 12 erinevat bataadisorti erinevatest maailma piirkondadest. Neist kolme Ameerika Ühendriikides aretatud sorti ’Evangeline’, ’Covington’ ja ’Beauregard’ on teadlased katsetanud ka varasematel aastatel. Esmakordselt lisati valikusse neli Euroopa sorti Saksamaa aretusfirmalt Volmary: ’Erato Early Orange’, ’Erato Orange’, ’Erato Compact Orange’ ja ’Erato Deep Orange’. Samuti kasvatati teaduslikel eesmärkidel haruldasemaid sorte nagu uus populaarne Jaapani sort ’Beni Haruka’ ning Keeniast kohalikud maasordid: ’Bungoma’, ’Mathira White’, ’Kenspot’ ja ’Nyaguta’.

Koristusprotsessis osalesid AgroCropFuture tippkeskuse ning taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli spetsialistid: töörühma juht dotsent Eve Runno-Paurson, vanemteadur Astrid Kännaste, koordinaator Tiia Kurvits ning nooremteadurid Helina Nassar, Peeter Lääniste, Erkki Mäeorg ja Ivar Zekker ja magistrant Markus Rouhiainen.

Bataadi kasvatamise peamine teaduslik eesmärk on uurida selle kohanemist muutuva Põhja-Euroopa kliimaga ning töötada välja sobivad agrotehnoloogiad. Kliimamuutustest põhjustatud stress võib taimi kahjustada, kuid bataat talub hästi nii põuda kui ka kuumust. Lisaks on see kultuur vähenõudlik mullaviljakuse ja väetamise suhtes. Koostöös Tartu Ülikooli teadusgruppidega uuritakse ka bataadi mikrobioomi, kaardistades erinevate sortide ja väetusvariantide mikroorganismide kooslusi. Eesmärgiks on eraldada taime kasvu toetavaid mikroorganisme, et luua alus uute bioväetiste väljatöötamiseks.

"Kuigi saagiarvestus on pooleli, näitavad esialgsed hinnangud, et Euroopa sordid, eriti Volmary Ltd 'Erato' grupp, vastasid ootustele," sõnas töörühma juht dotsent Eve Runno-Paurson. "Eriti silmapaistev oli sort 'Erato Early Orange', mille kaubanduslik saagikus võib ületada seniseid rekordeid. Seevastu Ameerika Ühendriikide sordid, mis varasematel aastatel on näidanud kõrgemat saagikust ja kvaliteeti, ei vastanud sel hooajal ootustele."

Võrreldes varasemate aastatega on tehtud mitmeid arendusi. Uue tippkeskuse tegevuse raames laiendati katsetatavate sortide valikut ning tehakse tihedamat koostööd Maaeluteadmuskeskusega (METK). Lisaks Eesti Maaülikooli katsepõldudele rajati teine katse Jõgevale METKi põldudele. Oluline samm on ka tootmispõllu rajamine Võrumaale Antslasse koostöös tippkeskusega.

Tippkeskuse järgmiseks sammuks on bataadi kasvatuse propageerimine, kuna bataat kasvab Eestis hästi, sobiv kasvatustehnoloogia on välja töötatud ning olemas on sortiment, mida soovitada. Nüüdsest on võimalik istikuid ette tellida ja koristust mehhaniseerida. Bataat rikastab toidulauda, suurendab kasvatatavate põllukultuuride mitmekesisust ja aitab tuleviku põllumajanduses suurendada toiduga isevarustatust, et tagada toidujulgeolek. Oluline on läbi viia bataadi kasvatuse elutsüklianalüüs, et hinnata selle kasumlikkust tootjale. Samuti on suur eesmärk Eesti oma bataadisordi aretamine koostöös Maaeluteadmuskeskusega, kus kartuliaretaja Terje Tähtjärv on selle protsessiga juba algust teinud.

Lisainfot tippkeskuse kohta leiad siit!

Rohkem infot:

Eve Runno-Paurson

Eve.runno-paurson@emu.ee