Uudised

Septembri keskpaigas puhuma hakanud põhjakaarte tuul muutis sookured rahutuks ning paljudes Eesti paigus nähti rändele asuvaid või juba rändel olevaid linde. Eelmise nädala keskpaigas alustasid rännet ka mitmed Eestis saatjatega märgistatud sookured, neist esimene on juba jõudnud Ungarisse.

Sügisrände vallandajaks on tavaliselt pärast sooja perioodi saabuv ilmamuutus, mis pöörab tuule põhja. Mõõdukalt puhuv põhjasuunaline tuul on soodne rändel olevatele suurtele lindudele, sest päikesepaistelise ilmaga saavad nad tõusvates õhuvooludes liuelda kuni kilomeetri kõrgusele ja sealt laskuda taganttuule abil järgmise tõusva õhuvooluni, säästes nii oma energiavarusid. Siiski ei reageeri kõik linnud soodsatele tuultele samal ajal. Rändele asumine sõltub linnu vanusest, tervisest, pesitsusedukusest ja kogemustest. Rände kiirus, ehk see, kui kiiresti jõutakse Eestist järgmisse olulisse peatuspaika, näiteks Saksamaale või Ungarisse, sõltub konkreetsest isendist ja tema valikutest.

Näiteks sookurg Vilja, kes startis 16. septembril Põhja-Lätist, jõudis 19. septembri hilisõhtuks Ungari Hortobágyi rahvusparki, läbides nelja päevaga ligikaudu 1200 kilomeetrit. Samal päeval rändele asunud sookured Lootvina ja Kriimani aga viibivad veel vastavalt Valgevene ja Poola piiril või Kesk-Poolas. Kuigi paljud GPS-saatjatega sookured on rändele asunud, jäid mitmed veel Eestisse. Samuti ei ole ilmamuutusele reageerinud Soome Lapimaalt pärit kolm saatjaga sookurge, kes valmistuvad alles Oulu lähedal rändeks.

Eestis pesitsevate sookurgede rändelennu pikkus Euroopas varieerub ligikaudu 900 kuni 3600 kilomeetri vahel, kuid kaugeimale talvitusalale Etioopiasse jõudmiseks tuleb neil läbida umbes 6200 kilomeetrit.

Eestis saatjatega märgistatud sookurgede ja teiste lindude rännet saab jälgida veebiaadressil https://birdmap.5dvision.ee.

Rohkem infot:

Ivar Ojaste
ivar.ojaste@emu.ee