Uudised

Maismaa ökosüsteemide taastamise globaalsed eesmärgid aastaks 2030 ja edaspidiseks

Hoolimata riikide võetud kohustustest on bioloogiline mitmekesisus viimase kümne aasta jooksul maailmas veelgi vähenenud. Detsembris 2022 kohtuvad ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised, et määrata kindlaks 2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik (GBF).

Raamistiku läbirääkimiste ettevalmistamiseks kogunes 2021. aasta lõpus GeoBONi ja Future Earth'i raames ekspertide rühm, kes koostas rea teaduslikke kokkuvõtteid, milles on esitatud hinnangud ja soovitused GBF-i eesmärkide ja sihtide kohta. GBF on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni uus raamistik, mis suunab sekkumist bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks järgmise kolme aastakümne jooksul.

Nende kokkuvõtete põhjal on autorid, sealhulgas Ülo Niinemets, teaduse tippkeskuse EcolChnage juht ja Eesti Maaülikooli professor, koostanud PLOSi ajakirjades avaldamiseks rea artikleid, mis võtavad fookusesse olulisi vaatenurki bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise teemal. Nende hulgas on kaks, ajakirjas PLOS Sustainability ja Transformation, ilmuvat artiklit, mis käsitlevad vastavalt ökosüsteeme ja taastamist, ning kolmas ajakirjas PLOS Climate ilmuv artikkel, mis käsitleb kliimaeesmärki GBFs.  Nende arvamusartiklitega püütakse muuta teaduslikes kokkuvõtetes esitatud üldised sõnumid paremini kättesaadavaks ja mõistetavaks nii leppe osalistele kui ka laiematele teadusringkondadele.

Artiklites tuuakse esile kolm valdkonda, kus on vaja selgust ja ambitsioonikust, et aidata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peatada:

1) Looduslike ökosüsteemide pindala suurendamine 2030. aastaks on üks bioloogilise mitmekesisuse raamprogrammi peamisi eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline peatada looduslike ökosüsteemide hävimine 2030. aastaks ja taastada üle 400 miljoni hektari degradeerunud maad (veidi vähem kui pool Kanada pindalast). Iga riigi panus üleilmse eesmärgi saavutamisse peaks arvesse võtma nende maa praegust seisundit.

2) Üleilmne ökosüsteemide taastamine vajab ambitsioonikat mõõdetavat eesmärki, mis ületab tunduvalt 1 miljardit hektarit ja on võrreldav umbes Kanada või Hiina pindalaga. Eksperdid selgitavad, miks on esmatähtis bioloogilise mitmekesisuse taastamine nii suurel pindalal.

3) Looduslike ökosüsteemide kaitsmine ning oma väärtuse kaotanud looduslike ja majandatavate ökosüsteemide taastamine võib anda 5-10 Gt CO2 ekvivalenti/aastas suuruse panuse kliima leevendamisse. Võrdluseks võib tuua praegused fossiilkütuste heitkogused, mis on umbes 35 Gt CO2 ekvivalenti/aastas.  Eksperdid hoiatavad siiski, et tuleb vältida valimatut puude istutamist ning et need jõupingutused peavad austama bioloogilise mitmekesisuse kriteeriume ja kohalike elanike õigusi.

Praegu on koostamisel veel kaks artiklit, mis käsitlevad säästvat põllumajandust ja bioloogilise mitmekesisuse säästvat kasutamist.  Kokkuvõttes saame öelda, et koos töörühma teiste tulemustega loodetakse, et teaduslik tugi bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamiseks aitab riikidel jõuda läbirääkimistel kooskõlani ja hõlbustab eesmärkide integreeritud rakendamist järgmistel aastatel.

Loe artiklit

Loe lisaks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise olulisusest Euroopas ja maalimas