Uudised

Eesti Maaülikooli teadlased osalesid Euroopas läbi viidud põhjalikus taimekasvatuse uuringus, milles analüüsiti meetmeid, mida juba rakendatakse või plaanitakse, et kohaneda muutuva kliimaga. Selgus, et Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Euroopas on rakendatavad meetmed erinevad.

Selleks, et hinnata kohanemismeetmeid olukorras, kus kliimamuutused mõjutavad põllukultuuride (öko)süsteeme, on siiani kasutatud ainult põldkatsete ja põllukultuuride mudelite andmeid. See strateegia sobib piiratud võimaluste hulga uurimiseks piiratud alal. Seetõttu koostas Aarhusi teadusgrupp Taanist küsimustiku, mis sisaldas nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid aspekte kliimamuutustega kohanemise kohta põllumajandussektoris. Võrreldi ajaperioodidel 1991–2000 ja 2012–2016 toimunud muutusi.

Küsimustik saadeti 15 Euroopa riigi ekspertidele (teadlased, agronoomid ja taimekasvatajad), et kaardistada juba täheldatud kui ka kavandatud kliimaga kohanemise meetmeid. Kaardistati nii üldisi kohanemismeetmeid kui ka meetmeid, mida rakendatakse viie peamise põllukultuuri (nisu, raps, mais, kartul ja viinapuu) puhul kuues keskkonnavööndis (EnZ) üle Euroopa.

Uuringus osalesid Eesti Maaülikooli teadlased Ülo Niinemets ja Evelin Loit koos teadlastega 24-st teadusasutusest üle Euroopa. Eesti ekspertidena panustasid veel Liina Talgre, Indrek Keres, Vyacheslav Eremeev, Enn Lauringson ja Katrin Jõgar Maaülikoolist. Tulemused avaldati ajakirjas European Journal of Agronomy.

Põhja-Euroopas on muutunud põllutööde ajastus ning kasutusele on võetud uued põllukultuurid ja sordid. See on peamine kohanemismeede, mis on juba rakendunud vastuseks pikemale kasvuperioodile ja soodsamatele talvedele ehk madalast temperatuurist tingitud stressi vähenemisele. Kesk- ja Lõuna-Euroopa põllumajandustootjad on muutnud peamiselt vee ja mullaga seonduvate tööde korraldust.

Lisaks on võetud kasutusele põuatolerantsed sordid, et tulla toime suureneva aurumisega ning sademete suurema varieeruvuse ja halvema ennustatavusega. Kliimast ja ekstreemsetest ilmastikunähtustest põhjustatud riskide suurenemist püütakse majanduskahju vähendamiseks korvata põllukultuuride kaitse, kindlustuse ja ilmateenistuste varajase hoiatussüsteemiga.

Riskid ja nendega seotud kohanemismeetmed on erinevate põllukultuuride ning erinevate piirkondade lõikes erinevad. Muudatused viljelusviisides, väetusrežiimis, taimekaitses ja kultuuride valikus on eeldatavasti kõige olulisemad kohanemismeetmed tulevaste kliimaennustuste puhuks kogu Euroopas. Lõuna- ja Kesk-Euroopas arendatakse niisutussüsteeme, muudetakse viljelussüsteeme, vaadatakse läbi keskkonnaalaseid eeskirju ja võetakse kasutusele toetuskavasid, et kohaneda prognoositava soojema ja kuivema kliimaga. Põhja-Euroopas peaks kaaluma maastike ja keskkonnaalaste eeskirjade muutmise vajadust, et tulla toime sademete suureneva varieeruvusega ja muutuvate viljelusviisidega, mis on tingitud pikemast kasvuperioodist.

Põhjalik arusaamine olemasolevatest ja prognoositud kohanemismeetmetest erinevates keskkonnavööndites on kasulik otsuste tegemisel nii põllumajandusettevõtete kui ka poliitika tasandil kogu Euroopas.