Uudised

Seedri Puukool OÜ ja EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse koostööprojekti tulemusena on äsja trükist ilmunud arooniate kasvatamist põhjalikumalt käsitlev trükis „Väike arooniaraamat“. Raamatus antakse ülevaade arooniast, aroonia kasvatamisest, sortidest ja tervislikest omadustest.

Marjakultuurina kasvatatav aroonia on Ida-Euroopas ja Skandinaavias levinud just tänu oma mitmetele väga headele omadustele (vastupidavus madalatele temperatuuridele, tolerantsus kasvutingimuste suhtes, vähene haiguste ning kahjurite olemasolu). Eestis hakkas aroonia levima ilmselt peale Teise maailmasõja lõppu ja paljundusmaterjalina kasutati eelkõige parematelt vormidelt kogutud seemneid. Arooniakasvatuse tippaeg Eestis jäi 1980-ndate aastate keskpaika, kui Eesti Statistikaameti andmetel oli meil 385 ha aroonia istandikke. Hiljem vähenes vajadus tööstuses kasutatavate marjade järgi ning mitmed istandikud likvideeriti või jäeti unarusse. Viimastel aastatel on huvi arooniakasvatuse vastu olnud taas tõusuteel. Suurem on huvi eelkõige just kultuuri maheviljelusviisil kasvatamiseks.

Musta aroonia sorte ei ole väga palju. Sordid, mida kasutatakse viljade saamiseks, on aretatud tume arooniast (Aronia melanocarpa). Aroonia on hinnatud antioksüdantide, eelkõige polüfenoolsete ühendite sisalduse poolest. Kasulikkuse ning tervislikkuse poolest on aroonia võrreldav musta sõstra, mustika ja kuslapuuga. Üldtuntud on aroonia vererõhku alandav ja põletikuvastane toime. Täisküpsed aroonia viljad on magusad ja üsna tugevalt mõrkjas-parkiva maitsega. Aroonia on väärtuslik ning hinnatud tooraine moosi, siirupi, mahla, veinide ja likööri valmistamisel, aga ka naturaalse toiduvärvina kui tumeda värvuse andja.

Raamatu autoriteks on Liina Arus, Reelika Rätsep, Viive Sarv ja Elmar Zimmer. Trükis on digikujul kättesaadav Eesti Maaülikooli Raamatukogu digitaalarhiivi DSpace vahendusel: http://hdl.handle.net/10492/7237

Projekt „Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine“ keskendub 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri uurimisele Eesti tingimustes. Projekti kaasatud kultuurideks on sinine kuslapuu, toompihlakas e. saskatoon, karusmari, aroonia, must leeder, lodjapuu ja ebaküdoonia. Töö käib nende kultuuride erinevate sortidega – kui hästi nad meil kasvavad, millised sordid sobivad tootmisaedadesse ja millised pigem koduaedadesse, kuidas neid paljundada ja kuidas kasutada, milline on erinevate sortide biokeemiliste ainete sisaldus.

"Väike arooniaraamat" on järjekorras kolmas trükis. varem on selle projekti raames ikmunud ka raamatud „Väike tikriraamat“ ja „Väike kuslapuuraamat“.

Lisainfo: Liina Arus (Liina.Arus@emu.ee)

 

Raamat on välja antud MAK 2014-2020 meetme 16.2. „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise“ projekti „Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine“ raames, toetas Euroopa Liit.