Uudised

5. detsembril Eesti Maaülikoolis toimunud VIII Mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad,“ rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. „Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ lisas ta.

Astoveri hinnangul on näivleetunud muld põllumehe parim muld Liivimaal, mis on universaalse kasutussobivusega ning millel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure, nagu teraviljad, kartul ja raps. „Kuigi muld kipub Lõuna-Eestile tüüpiliselt natuke happeliseks minema, tehakse sellele juba ajalooliselt perioodilist lupjamist, mis taastab mulla viljakuse,“ rääkis Astover.

Näivleetunud muld on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Sellele on iseloomulik tüse huumushorisont ja kahekihiline lähtekivim – all raskema ja ülal kergema lõimisega. Näivleetunud mullad moodustavad umbes 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%.

Sedasama näivleetunud mulda tuntakse ka teiste nimede all: pseudoleetunud muld, kahkjas muld, kahkjas leetunud muld, kamarleetmuld. 

Näivleetunud mulla infovoldikut saate lähemalt uurida SIIT ning Aasta muld 2018 postkaardi leiate SIIT

Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on teadvustada avalikkusele, et mullad on paiguti erinevad ning erinevad omaduste, kasutussobivuse ja väljanägemise poolest. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.