Uudised

4. - 6. oktoober 2011 toimus Tallinnas 3. Balti rohevöö foorum alapealkirjaga „Heritage at the Green Belt“,  mille raames esitleti uut ingliskeelset raamatut „The Estonian Green Belt“. Raamat käsitleb Eestis leiduvat militaarpärandit, Nõukogude Liidu armeest maha jäänud jääkreostust ning kunagises piiritsoonis paiknevat kultuuripärandit ja loodusväärtusi. Raamatu toimetajaks on Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp, selle peatükkide autoreiks on Jüri Pärn, Anto Raukas, Argo Peepson ja Luule Lõhmus.

Ilmunud raamat aitab paremini mõista Nõukogude Liidu armee kohalolu ulatust ja olemust Eestis. Raamat on olnust parema pildi tekitamisel abiks just eelkõige välismaalastele ja nooremale põlvkonnale, kes ise okupatsiooniaegseid mälestusi ei oma.

Euroopa rohevöö idee sai alguse 1970. aastatel Saksamaa loodustudengite tähelepanekust, et Ida- ja Lääne-Saksamaa piirialadel on loodus erakordselt hästi ja puutumatuna säilinud ning seal leidub hulgaliselt ohustatud ja haruldaseks muutunud liike. Rohevöö projekt võttis ulatuslikud mõõtmed 1989. aastal pärast raudse eesriide langemist, kui 4 Saksamaa valitsusväline organisatsioon BUND für Umwelt und Naturschutz Deutschland korraldas ligi neljasaja Ida- ja Lääne- Saksamaa looduskaitsja osavõtul seminari tutvustamaks rohevöö ideed. Avaldati resolutsioon, kus kutsuti üles investeerima loodushoidu ja moodustama kaitsealasid endise raudse eesriide aladel Saksamaal. Algatus kujunes väga edukaks ning 2001. aastaks oli kogu endise Ida- ja Lääne-Saksamaa piiriala maastikulised väärtused inventeeritud ning loodud kaitsealade võrgustik (Grünes Band Deutschland). Edust ja saavutatud tulemustest innustunult laiendati haaret ning seati eesmärgiks luua Barentsi merest Musta mereni ulatuv kaitsealade võrgustik ehk ligikaudu 12500 km pikkune Euroopa rohevöö. 2002. aastal alustatigi projektiga European Green Belt. 2009. aasta jaanuaris alustati Euroopa rohevöö raames projektiga Baltic Green Belt, et täita rohekoridori viimane tühimik, haarates sellesse Baltimaad ja Fennoskandia. Baltic Green Belt on Läänemere piirkonna programmi INTERREG IVB projekt, mida osaliselt rahastatakse Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Eestis on projekti töösse kaasatud kolm organisatsiooni – Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, mittetulundusühing Läänerannik ning Eesti Looduskaitse Selts.
Nõukogude ajal aastakümneid Eestit Euroopast eraldanud raudne eesriie kulges siin mööda rannikut ja meresaari ning just need alad olid kõige rangema kontrolli all. Vähese inimtegevuse tõttu on rannaalad erakordselt hästi säilinud. Seetõttu sobivad Eesti põhjarannik ja saarte avamerepoolsed osad hästi Euroopa ja Baltoskandia rohevöösse.

Lisainfo raamatu ja Baltic Green Belt projekti kohta: Henri Järv (projekti koordinaator Eestis); henri.jarv@emu.ee
http://www.estoniangreenbelt.eu