Lisette Lemküll: võid valida ka sellise eriala, millest sa enne ülikooli astumist mitte midagi ei tea

Ta on pärit Lääne-Virumaalt Väike-Maarja vallast ning töötab õpingute kõrvalt maaülikooli taimetervise õppetoolis, kus osaleb teadus-, väli- ja laboritöös, keskendudes just sellele, kuidas putukad ja põllumajandus omavahel seotud on. 

„Mul ei olnud enne ülikooli põllumajandusega mitte mingit kokkupuudet,“ meenutab Lisette. „Kõik oli uus ja nii põnev. Just see praktiline pool meeldis mulle kõige rohkem – me tegime tõesti ise kõike: kasvatamist, analüüse, proovide võtmist.“ Ta kirjeldab, kuidas tudengid said kasvatada oma katselapil teravilja, jahvatada sellest jahu ning küpsetada leiba. Koos määrati muldi, koostati umbrohtude herbaariume ja koguti taimekahjureid. „Praktilised kogemused lõid seose teooria ja tegeliku tootmise vahel ning tegid õppimise tähenduslikuks,“ märkis ta. 

Esialgu polnud Lisettel kindlat plaani, mida õppima minna. „Teadsin vaid, et kui jätkan, siis kindlasti Eesti Maaülikoolis – loodus ja keskkond on mind alati huvitanud,“ ütleb Lisette. Valik langes põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialale pigem tunnetuslikult, kuid õpingute käigus süvenes side õppekavaga ning tekkis arusaam, kui mitmekülgne ja oluline see valdkond tegelikult on. 

„See õppekava on ülimalt laiapõhjaline,“ ütleb ta. „Me käsitlesime teemasid taimekasvatusest loomakasvatuseni, tootmisest turustamiseni – ja see kõik oli seotud ka majanduse ja keskkonnaga. Õppekava mitmekesisus andis mulle tugeva vundamendi nii edasisteks õpinguteks kui ka praeguseks tööeluks.“ Lisette toonitab, et eriti palju on kasu olnud praktilistest teadmistest, nagu putukate ja umbrohtude tundmine, aga ka teadlikkus keskkonnasäästlikust tootmisest ja rohepöördest. Eriala on suunanud teda rohkem keskkonnateadliku põllumajanduse poole ning kasvatanud huvi sordiaretuse vastu. 

Õpingute jätkamiseks magistriõppes oli mitu põhjust. Kursus oli ühtehoidev ja innustav, paljud otsustasid koos jätkata. „Lisaks sain võimaluse töötada Maaülikoolis,“ ütleb Lisette. „Õpingute käigus muutus see eriala lihtsalt nii omaks, et tundsin – ma tahan selles süvitsi minna.“ Lisette näeb magistriõpet kui võimalust laiendada ja kinnistada teadmisi, mis bakalaureuses aluse said, ning avardada tulevikuvalikuid. 

Kõige meeldejäävamaks hetkeks peab ta miniviljelusvõistlust – praktilist õppeprojekti, kus väikestes tiimides omavahel võistlevad üliõpilased. „Meie tiimis olid ainult tüdrukud, keegi meist polnud varem iseseisvalt midagi kasvatanud,“ naerab ta. „Aga juba alguses ütlesime naljaga, et meie võidame selle. Ja nii oligi!“ Nad planeerisid, külvasid, arvutasid ja jälgisid kogu kasvuperioodi hoolikalt. „See võistlus oli nii praktiline kui ka põnev – saime näha, kuidas meie enda otsused ja kalkulatsioonid päriselt saagikusena välja tulid.“ 

Õpingud on mõjutanud ka Lisette maailmapilti. Ta ütleb, et on hakanud rohkem mõtlema, kuidas igapäevased otsused mõjutavad keskkonda ja maastikke. „Mind kõnetavad järjest enam maastikukaitse ja inimtegevuse mõju – usun, et me saame suunata tootmist palju loodussõbralikumaks,“ ütleb ta kindlalt. 

Ka õppejõude ja juhendajaid peab ta väga toetavateks ning kättesaadavateks. „Olen alati saanud küsida nõu – olgu see praktika, teadustöö või lihtsalt õppimise korraldus. Nad ei tee ainult oma tööd – neid päriselt huvitab, et me aru ka saaks,“ ütleb ta. 

„Tunnen, et olen saanud arendada nii tugevaid teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Taimede ja loomade kasvatuse, ökonoomika ja tootmise planeerimise kõrvale tulid laboritööd, ettevõtete külastused ja uurimistööd, mis andsid tervikliku arusaama. Need kogemused aitasid mul mõista, kuidas teadus ja tegelik tootmine kokku sobituvad,“ ütleb Lisette. Grupitööd ja ettevõtjatega suhtlemine on õpetanud suhtlema ja mõtlema süsteemselt. 

Neile, kes kaaluvad õpinguid põllumajanduse valdkonnas, annab Lisette selge soovituse: „Ära karda, kui sul pole varasemat kokkupuudet põllumajandusega. Mina ka ei teadnud alguses midagi, aga siin õpetatakse kõik selgeks. Oluline on ise aktiivne olla, küsida, proovida ja võtta vastu kõik, mida see õppekava pakkuda suudab.“ 

Kui sind huvitab, kust tuleb meie toit, kuidas seda toota targalt ja kestlikult ning kuidas ühendada maaelu, teadus ja ettevõtlus, siis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava Eesti Maaülikoolis pakub just seda võimalust. See on haridus, mis ei tähenda ainult teadmisi – see on võimekus panustada Eesti ja maailma kestlikku arengusse. Tule, avasta enda tee põllumajanduses, mis ei ole ainult töö, vaid maailmavaade. 

👉 Vaata lähemalt ja kandideeri: www.emu.ee/vastuvottlink opens in new page