Lõpetatud projektid

IUT8-3 (IUT8-3) "Taimede stress muutuvas kliimas: stressivastustest kohanemiseni (1.01.2013−31.12.2018)", Ülo Niinemets, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, taimefüsioloogia osakond.

Globaalne kliimamuutus tähendab paljude keskkonnafaktorite muutumist korraga ja erinevate abiootiliste ja biootiliste stresside ja stressifaktorite koosmõjude sagenemist. Globaalsete muutuste mõju kvantitatiivne hindamine taimestikule on raskendatud, kuna taimede stressitundlikkus, tolerants ja kohenemisvõime varieerub suuresti ning koosesinevate stresside mõju taimedele on tihti interaktiivne. Teema põhiküsimusteks on kuidas stressitundlikkust iseloomustavad tunnused varieeruvad liikide vahel ja kuidas taimed kohanevad koosesinevate ja järjestikuste erineva tugevusega stressidega. Stressivastust võtmetähtsusega biootilistele ja abiootilistele stressidele mõõdetakse lenduvate signaalmolekulide (VOC) emissiooni kaudu. Antud töö tulemused aitavad mõista, kuidas taimestik kohaneb globaalselt muutuva kliimaga ning võimaldavad luua uudseid stressimudeleid.

8-2/T13006PKTF (322603) "Stressindutseeritud taimsed lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis (1.05.2013−30.04.2018)", Ülo Niinemets, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.

Projekti „SIP-VOL+” eesmärk on mõista, kuidas mõjutavad taimede eritatavad lenduvad stressisignaalid maakera kliimat. Taimede eritatavad ühendid osalevad maapinnalähedases õhukihis koostoimes teiste ühenditega keskkonnamürk osooni moodustumises.

Oksüdeerunud taimsed ühendid omakorda kondenseeruvad, moodustades õhus aerosoole, ja osalevad pilvede moodustumises, mõjutades sellega päikesekiirguse atmosfäärist läbitulekut ja jahutades planeedi kliimat. Kui seni on uuritud eelkõige teatud pidevalt emiteerivate liikide emissioone, siis tegelikult hakkab iga taimeliik emiteerima stressitingimustes. Kuna stressitingimused on taimede elus tavapärane olukord, siis „SIP-VOL+” kontrollibki hüpoteesi, et taimede rolli maakera kliimas on alahinnatud. Muutuvas kliimas, kus taimede stressiepisoodide sagedus ja tugevus suureneb, on stressiemissiooni mõistmine õhukvaliteedi ja kliima ennustamiseks suure praktilise tähtsusega.