Doktorandid

Aktiivsed doktorandid

Jordi Escuer Gatius jordi.escuer@emu.ee
Juhendajad:          Merrit Shanskiy, Kaido Soosaar, Alar Astover
Teema: Nitrous oxide emissions from arable lands and mitigation measures.
Lühiülevaade:  

I have a BSc in Forestry and an MSc in Agronomy, and I am currently a doctoral student in Agricultural Sciences. My research is focused on greenhouse gas (GHG) fluxes from agro-ecosystems and their mitigation. Subtopics of my research are organic fertilizers and mitigation strategies such as the use of biochar and nitrification inhibitors.

My topics of interest:

• GHG emissions

• Carbon and nitrogen cycles

• Nutrient balances

• Organic fertilization

• GHG emissions mitigation (nitrification inhibitors, biochar)

I am also interested in flux modelling, both at the flux calculation stage (from concentration measurements to fluxes) and for flux characterization and forecast (from soil, environmental and other parameters).

More on my research: https://www.etis.ee/CV/escuer/eng and https://www.researchgate.net/profile/Jordi-Escuer-Gatius

 

Kerttu Tammik kerttu.tammik@emu.ee
Juhendajad: Karin Kauer ja Alar Astover
Teema: Põllumuldade orgaanilise aine stabiilsus
Lühiülevaade:  

 

Gheorghe Stegarescu (gheorghe.stegarescu@student.emu.ee)
Juhendajad: Endla Reintam ja Tõnu Tõnutare
Teema: Mulla struktuuriagregaatide stabiilsust mõjutavad tegurid/Factors affecting soils structural stability

Lühiülevaade:

Good soil aggregate stability is an essential indicator of high organic matter and high yield. One way of increasing soil aggregate stability is to incorporate in the soil, cover crops as fresh soil organic matter. The fast decomposition of readily accessible fresh organic matter improves microbial activity and has a transient effect on aggregate stability. Also, during their growth cover crops exude root exudates (polysaccharides, lipids, etc.) which serve as an organic matter source for microorganisms. In exchange, microorganisms produce aggregates binding agents. The pathways of the organic matter sources in the soil are complex and still hard to predict. In the experiments in Estonia as well in Latvia and Lithuania the incorporation of cover crops had a negative or no effect on the soil aggregate stability. The reasons for such kind of results are still unknown. Our research project aims to identify the effect of different cover crops on the soil aggregate stability in a sandy loam soil by taking into consideration the effect of such factors as crop residues biochemical composition, soil conditions and soil biological properties.

The main research goals of the project are:

  • to study the effect of decomposition rates of different cover crops on the soil aggregate stability;
  • to evaluate the effect of plant glucosinolates compounds on the soil microbial activity and soil aggregate stability;
  • to study the role of the root exudates exuded by cover crops in soil aggregation and soil aggregate stability;
  • to investigate the effect of the soil phosphatase on the soil aggregate stability.

 

Mihkel Are mihkel.are@student.emu.ee
Juhendajad:               Endla Reintam ja Are Selge
Teema: Mulla füüsikalis-mehaaniliste omaduste parendamine läbi põllumajandusliku maakasutuse ja majandamisviisi muutuste
Lühiülevaade:  

 

Pavel Covali covali@emu.ee
 Juhendajad: Alar Astover ja Henn Raave
Teema: Reducing nutrient losses and increasing efficiency of organic fertilizers
Lühiülevaade:  

Nitrogen (N) losses from animal manures is associated with not only severe environmental impacts but also fertilizer losses. The gaseous loss of N also reduces the value of animal manure as a fertilizer for crop production. Depending on the storage period, N losses from livestock digestate can account for between 40% - 60% or even more of total N contained in the slurry digestate.

The mitigation of N losses from slurry digestate has become a major focus of research in many countries. Currently, there are few effective technologies to reduce N losses during slurry manure storage and thus development of new options is required. A possibility to reduce and decrease nutrient losses is to add biochar amendment in the organic fertilizers or directly to the soil. Recent studies suggest using biochar amendment to augment the efficiency of organic fertilizers. It creates a higher nutrient retention level, reduces leaching and improves the physical and chemical properties of the soil.

The general objective of our study is to increase the understanding about how to diminish the N losses from organic fertilizer storage and nutrient losses from organic fertilizer application.

The specific research objectives are:

  • to identify to what extent biochar could reduce N volatilization from digestate;
  • to study the effect of various types of biochar on N losses from digestate during long-term storage;
  • to investigate nutrient leaching or losses during vegetation and post-harvest period after the application to the soil of the pre-treated with biochar organic fertilizer.

 

Sandra Pärnpuu (sandra.parnpuu@emu.ee)
Juhendajad: Endla Reintam, Karin Kauer ja Priit Tammeorg
Teema: Biosöe mõju põllumulla füüsikalis-keemilistele omadustele ning jäätmeväetiste efektiivsusele
Lühiülevaade:  

Kogu maailmas otsitakse lahendusi, millega leevendada kliima soojenemist ja põllumuldade viljakuse vähenemist. Suurt tähelepanu on pälvinud biosüsi, sest see võimaldab atmosfäärist seotud süsinikku kasutada mulla orgaanilise süsiniku sisalduse tõstmiseks. Lisaks on biosöel positiivne mõju tervele reale mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele. Kuigi biosütt on viimasel kümnendil uuritud kogu maailmas väga intensiivselt, ei ole siiani päris selge, milline on selle tegelik mõju mullaomadustele. Valdav osa senistest uuringutest on olnud lühiajalised, mistõttu iseloomustavad nende tulemused biosöe mõju ainult mulda viimise järel. Biosöe omadused mullas muutuvad ja samuti võib selle mõju mullaomadustele ajas muutuda, kui pärast biosöe mulda viimist hakkavad selle osakesed mullaprofiilis aja jooksul ühtlasemalt jaotuma.

Seni on biosütt mulda viidud kas puhtal kujul või segatuna mõne orgaanilise väetisega. Ei ole teada, millise efekti annab biosöe lisamine puu- ja põlevkivituhale. Mõlemad tuhad on Eestis tuntud kui lubiväetised. Biosöe lisamine võib nende mõjuspektrit mullale laiendada, seda nii biosöes sisalduva stabiilse süsiniku, toiteelementide kui ka biosöe füüsikaliste näitajate tõttu.

Käesolevas doktoritöös käsitletakse i) biosöe mõju dünaamikat näivleetunud mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele 9 aastat kestnud katsest kogutud andmete baasil ja ii)  biosöe mõju  puu- ja põlevkivituha väetusomadustele.

Täpsemalt uuritakse:

  • mulla poorsuse, vee- ja katioonide neelamismahutavuse, lasuvustiheduse, agregaatsuse jt näitajate muutumist 9 aasta vältel pärast biosöe laotamist;
  • muutusi, mis toimusid mullas biosöe pinnal funktsionaalsete rühmade arvus ja koosseisus;
  • biosöe lisandi mõju puu- ja põlevkivituhast toitainete vabanemisele ja taimede poolt omastamisele ning mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele.

 

  Merit Sutri merit.sutri@emu.ee
Juhendajad: Endla Reintam, Merrit Shanskiy, Mari Ivask
Teema: Mulla bioloogilise mitmekesisuse suurendamine agroökosüsteemides nende stabiilsuse ja vastupidavuse edendamiseks läbi väliste sisendite vähendamise ja põllukultuuride jõudluse suurendamise.
Lühiülevaade:  

Muldade intensiivne kasutamine põhjustab nende degradeerumist ning vähendab muldade võimet täita oma ökosüsteemiteenuseid. Mulla kvaliteet väljendab mulla suutlikkust täita oma funktsioone, ning seda mõõdetakse hinnates erinevaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi parameetreid, mis üheskoos annavad informatsiooni selle kohta, kuidas muld tervikuna talitleb. Mulla kvaliteedi hindamine on oluline, et toetada muldade kasutamist hõlmavaid poliitilisi otsuseid ning uurida põllumajanduspraktikate jätkusuutlikkust. Agroökosüsteemide mulla kvaliteedi hindamiseks on vajalik leida parameetreid, mis oleksid piisavalt tundlikud erinevate põllumajanduspraktikate suhtes. On leitud, et bioloogilised parameetrid võivad teatud juhtudel olla tundlikumad majandamisest tingitud keskkonnamuutuste suhtes, kuid nende kasutamine mulla kvaliteedi indikaatoritena ei ole leidnud laialdast kasutamist.

Täpsemad uurimiseesmärgid:

- Selgitada välja erineva harimisintentsiivsusega praktikate mõju mulla kvaliteedi füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele parameetritele

- Viia läbi mulla kvaliteedi kvantitatiivne hindamine Eesti tootmispõldudel

- Analüüsida majandamisviiside mõju mulla bioloogilistele parameetritele

 

  Kadri Allik  
Juhendajad:  
Teema:  
Lühiülevaade: