- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Rännete mõju kohavarudele Võrtsjärve - Emajõe - Peipsi süsteemis
- TREICLAKE
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine
- Kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks
- Harrastuspüügi tulemuslikkus Eesti väikejärvedel kalanduslike andmekogude alusel
- BioFloat
- Keskkonna DNA põhise metoodika väljatöötamine oluliste töönduskalade varude hindamisel
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maamajanduse ökonoomika õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli aiandusuuringute keskus
- Rõhu Katsejaam
- Võrtsjärve Õppekeskuse Järvemuuseum
Rakendusuuringud
2013-2014
„Kahala järve tervendamiseks limnoloogilised eeluuringud“.
Kahala järve tervendamiseks on tehtud varem komplekssed elustiku vaatlused, aga selles töös täiendatakse teadmisi järve koormustaluvuse kohta. Samuti uuritakse võimaliku sekundaarreostuse ohtu. Koostöös „AS MAVES“ ja „Maa ja Vesi“ töötajatega tehakse ettepanekuid järve tervendamiseks.
Lepingu tellija: Kuusalu vald.
EMÜ PKI Limnoloogiakeskusest võtavad selles töös osa prof. Ingmar Ott, MSc. Katrin Saar ja PhD. Anu Kisand. Vooluveekogude vaatlusi tegi Erki Vister (Saprofert OÜ), setete proove aitasid koguda Eesti Geoloogiakeskuse töötajad. Vee keemilisi omadusi analüüsis AS Tallinna Vesi Laborid.
„Roiu ja Kurepalu paisjärvede tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang“.
Kirjeldatakse veekogud, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogude ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused.
Lepingu tellija: Haaslava vald.
Uuringutest osavõtjad on EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse väikejärvede rühma töötajad. Tööde juht on prof. Ingmar Ott
„Uuringud Vööla mere ökoloogilise potentsiaali parandamise jätkutööde teostamiseks“
Selgitatakse veekogu hüdroloogiline režiim mõjutamaks ökoloogilist seisundit. Analüüsitakse sette koostist ja hinnatakse sekundaarreostuse ohtu. Tehakse ettepanekud Vööla mere tervendamiseks.
Lepingu tellija: MTÜ Noarootsi Rahvaselts.
Uuringutest osavõtjad on EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse väikejärvede rühma töötajad. Tööde juht on prof. Ingmar Ott.
„Väikejärvede riiklik hüdrobioloogiline seire 2013. a.“
2013. a. hinnati kompleksselt 11 püsiseirejärve ning 18 ülevaateseirejärve seisundit. Kahala järves uuriti vaid fütobentost. Nii kevadel, suvel kui sügisel uuriti hüdrokeemiat ja fütoplanktonit 26 järves, kolmes Jõuga järves ainult suvel. Zooplanktonit uuriti suvel 29 järves, suurtaimi suvel 21 järves, litoraali suurselgrootuid kevadel või sügisel 29 järves, kalastikku suvest sügiseni 20 järves, fütobentost suvel 22 järves. Veetaset ja kalda-alasid hinnati 29 järves.
Töö tellija: Keskkonnaministeerium
Andmete kogumisel ja analüüsimisel osalesid järgmised Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse töötajad: Ingmar Ott – üldkorraldus, välitööd, aruande koostamine; Katrin Saar, Katrin Ott, Margot Sepp – hüdrokeemia ja -füüsika; Kairi Maileht ja Aimar Rakko - fütoplankton; Kaidi Kübar - zooplankton; Katrit Karus ja Tõnu Feldmann - suurtaimed; Henn Timm - suurselgrootud, aruande koostamine; Teet Krause ja Anu Palm – kalastik; Sirje Vilbaste ja Maili Lehtpuu - fütobentos.
„Järvede ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate järgi“
Töötatakse välja vastav metoodika, mida saab kasutada veekogude seisundi hindamisel. Metoodikat katsetatakse Eesti järvetüüpides.
Töö tellija: Keskkonnaministeerium
Metoodika töötatakse välja EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse väikejärvede rühma töötajate poolt. Tööde juht on prof. Ingmar Ott.
2010
T8079 „Eesti väikejärvede seire 2010“
Iga-aastases seires on 2010. a. püsivaatlusjärvede kõrval 22 järve, mille uurimine annab ökoloogilise seisundi hinnangu, aga ka aitab täiustada seisundi hindamise metoodikat. Järve nimekiri: Aheru, Endla, Hino, Kirikumäe, Konsu, Konsu Peenjärv, Kooru, Kurtna Valgejärv, Loosalu, Meelva, Murati, Mäeküla, Pabra, Prossa, Pulli, Saare, Tõhela, Tänavjärv, Veisjärv, Viisjaagu, Võhmetu, Öördi.
T10048 „Saare maakonna rannikulõugaste uuringud 2010“
Uuritakse 8 rannajärve loodusvarusid, ka. planktonit, taimi, põhjaloomi, kalu. Selgitatakse ökoloogiline seisund. Uuritakse setteid, tüsedust, levikut ja kvaliteeti. Hinnatakse ka hüdroloogilist režiimi ja toiteainete koormusi. Tehakse ettepanekuid kaitseks ja majandamiseks.
Lepingu partner: Keskkonnaamet. Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi projekt
„Natureship – Integrated Planning and Management in the Baltic Sea Region“
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur H. Timm, teadur K. Kübar, vanemlaborandid H. Starast, A. Lindpere, K. Ott, laborant K. Karus, teadur T. Feldmann, laborant R. Ott, doktorant A. Rakko, doktorant K. Maileht, teadur A. Kisand, teadur T. Krause, teadur A. Palm, T. Talvi (Lümanda Põhikool).
T10096 „Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve hüdrobioloogilised uuringud 2010“
Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve komplekssed hüdrobioloogilised uuringud (plankton, taimed, põhjaloomad, kalad). Sette uuringud Lavatsi järves. Vastavate hoiualade kaitsekorralduskavade koostamine.
Lepingu partner: Keskkonnaamet.
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur H. Timm, teadur K. Kübar, vanemlaborandid H. Starast, A. Lindpere, K. Ott, laborant K. Karus, teadur T. Feldmann, laborant R. Ott, doktorant A. Rakko, doktorant K. Maileht, teadur A. Kisand, teadur T. Krause, teadur A. Palm.
T10123 „Põlva paisjärve limnoloogilise hinnangu/uuringu koostamine 2010“
Põlva paisjärve limnoloogilise hinnangu/uuringu koostamine planktoni, taimede, põhjaloomade ja kalade alusel. Tehakse ettepanekuid veekogu tervendamiseks.
Lepingu partner: OÜ Alkranel
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur H. Timm, teadur K. Kübar, vanemlaborant K. Ott, , laborant R. Ott, doktorant K. Maileht, vanemlaborant H. Tammert, teadur T. Krause.
T10104 „Rubina looduskaitsealal paikneva Veisjärve elustiku inventeerimine ning Veisjärve veerežiimi muutmisega kaasnevate mõjutuste hindamine“
Lepingu partner: Keskkonnaamet
Projektis osalesid: prof. I. Ott, vanemteadur H. Timm, teadur K. Kübar, vanemlaborandid H. Starast, A. Lindpere, K. Ott, laborant K. Karus, teadur T. Feldmann, laborant R. Ott, doktorant A. Rakko, doktorant K. Maileht.